Jean-Jacques Rousseau — Šveitsi-prantsuse filosoof ja ühiskonnateoreetik

Jean-Jacques Rousseau — Šveitsi‑prantsuse filosoof ja "Ühiskondliku lepingu" autor; tema ideed inimloomusest, vabadusest ja romantismist mõjutasid revolutsioone ja kaasaegset mõtlemist.

Jean-Jacques Rousseau (28. juuni 1712 – 2. juuli 1778) oli kuulus prantsuskeelne filosoof ja ühiskonnateoreetik. Ta sündis Šveitsis Genfis — tol ajal Genfi vabariigis — ning pidas end elu lõpuni genflaseks. Hiljem elas ja töötas ta palju Prantsusmaal ning mõjutas tugevalt Euroopa intellektuaalset elu.

Elulugu lühidalt

Rousseau kasvas üles lihtsates tingimustes; tema varajane elu oli täis muutusi ja iseseisvust. Ta töötas nooruses õpetaja, sekretäri ja muusikakriitikuna, kirjutas muusikateooriast ning komponeeris ka näidendimuusikat, mis tõi talle varajast tuntust. Ajal, mil ta kuulus valgustusajastu mõtlejate ringi, tekkisid tal tihedad, vahel teravad vaidlused teiste filosoofidega, mis viisid korduvateks paguluseperioodideks ja püsivateks vastuoludeks avalikkusega.

Peamised ideed ja teosed

Rousseau ideid tähistab usk inimese loomulikku headusesse ja väide, et korruptsioon ning kurbus on suuresti ühiskondlike olude ja sotsiaalsete institutsioonide tagajärg. Tema järgi rikub tsivilisatsioon inimese loomulikku lihtsust ja vabadust, mistõttu peab oma poliitilise teooria aluseks seadma inimeste vahelise kokkuleppe.

• Le Contrat Social (tuntud ka eesti keeles kui "Ühiskondlik leping") — siin esitab ta kuulsat mõistet "ühine tahe" (volonté générale), mille järgi kogu ühiskondlik õigus ja suveräänsus peab lähtuma rahva üldisest tahteest; seda teooriat võrreldakse tihti teiste lepinguteooriatega, näiteks John Locke’i omaga.
• Émile, ou De l'éducation — kasvatusteooria, mis rõhutab lapse loomulikku arengut ja hariduse tähtsust vabade inimeste kujunemisel; see teos tekitas omaajaliselt suurt vastukaja ja oli paljudes paikades keelustatud.
• Discours sur l'origine et les fondements de l'inégalité (Discours sur l’inégalité) — analüüs sotsiaalse ebavõrdsuse tekkest ja privaatsusest kui ühiskondliku patu allikast.
• Les Confessions — eesti keeles sageli nimetatud "Tunnistused", autobiograafia, mis on üks varasemaid ja mõjukamaid enesekirjeldusi modernses kirjanduses.
• romaani "Julie, ou la nouvelle Héloïse", mis sai bestselleriks ja mõjutas tugevalt 19. sajandi romantismi.
• Muusika: Rousseau oli ka helilooja, tema ühevaatuseline opera "Le Devin du village" ja kirjutised muusikateooriast näitavad tema huvi muusika esteetika vastu.

Mõju ja vastuolud

Rousseau poliitilised ja pedagoogilised ideed mõjutasid otseselt Prantsuse revolutsiooni ja seda, kuidas mõeldi rahvuslikust suveräänsusest. Tema mõtted aitasid kujundada ka natsionalismi ja sotsialistlike teooriate arengut, kuigi tema lähenemised ja järeldused tõlgendati hiljem eri suundades erinevalt. Lisaks mõjutas ta tugevalt romantismi kirjandust ja esteetikat.

Rousseau poliitiline pärand on vastuoluline: tema rõhuasetus üldisel tahteil ja otsusel parema ühiskonna loomisel on inspireerinud nii demokraatlikke kui ka autoritaarsemaid tõlgendusi. Tema tööd on omapäraselt kombineerinud filosoofilist mõtlemist, isiklikku enesearutlust ja kirjanduslikku stiili.

Pärand

Rousseau suri 1778. aastal Ermenonvilles. Pärast surma püsis tema mõju sajandeid — tema ideed haridusest, poliitikast ja inimese loomusest on tänapäevalgi aktuaalsed. Tema elu ja teosed on põhjalikult uuritud ning neid kasutatakse jätkuvalt nii filosoofia, poliitikateooria, hariduse kui ka kirjanduse uurimisel.

Rousseau saatus ja teosed tekitavad endiselt tugevaid emotsioone: teda austatakse mõtlejana, kes ründas traditsioonilisi autoriteete ja proovis taastada inimliku vabaduse alustugevusi, kuid tema ideed on olnud ka vaidluste ja väärinterpretatsioonide allikas.

Otsing