Romantism: romantiline ajastu, omadused ja mõju kunstile

Avasta romantism: romantiline ajastu, selle tunnused ja mõju kunstile — emotsioonid, kujutlusvõime, loodus ning revolutsiooniline väljendusvabadus.

Romantism (romantiline ajastu või romantiline periood) on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kunsti-, kirjandus- ja muusikastiil Euroopas. Liikumine tõstis esiplaanile tundeelu, individuaalse kogemuse ja kujutlusvõime olulisuse ning otsis alternatiivi valgustusaja ratsionaalsetele ja reeglipõhistele ideaalidele.

Romantism rõhutas kujutlusvõime, looduse vaimset ja esteetilist tähendust ning inimese sisemaailma väärtust. Samuti tõi ta esile individualismi, rahvusliku identiteedi ja vanade rahvapärimuste tähtsuse — näiteks legendid ja muinasjutud. Liikumine kujunes sageli vastureaktsioonina valgustusajastu kitsamatele mõtlemismudelitele ja sellele, kuidas tööstusrevolutsiooni muutuvas ühiskonnas käsitleti era- ja ühishuve. Samuti kritiseeriti sotsiaalseid ja poliitilisi hierarhiaid, mida toetasid aristokraatlikud ideed.

Romantismi üks oluline osa oli ka hirm, et looduse uurimine ja muutmine muutub pelgalt teaduseks, kaotades elava ja vaimse mõõtme. Selle asemel rõhutati loodusest saadavat esteetilist ja vaimset kogemust ning inimese sügavat sidet loodusmaailmaga.

Liikumine avaldus eriti tugevalt kirjanduses ja muusikas, kus rõhutati subjektiivset tunnetust, metsikust ilust ja ekstreemset tunnet. Kuid romantism mõjutas ka ajalookirjandust, haridust, esteetikat ning loodusteadusi, eriti läbi ideede nagu Naturphilosophie ja romantiline teadusvaade, mis püüdsid siduda teaduse ning kunstilise intuisiiooni.

Peamised omadused

• Emotsionaalsus: tundlikkuse ja tugevate emotsioonide (armastus, kurbus, aukartus, viha) rõhutamine.
• Kujutlusvõime ja individuaalsus: loometöö kui autori ainulaadne sisemaailma väljendus.
• Looduse ja sublime’i otsimine: looduse kujutamine jõu ja ilu allikana, mis äratab aukartust ja vaimset sügavust.
• Mineviku ja keskaja idealiseerimine: huvi keskaegse elu, müütide ja rahvusliku ajaloo vastu (neo-gootika arhitektuur, ajalooeposed).
• Rahvuslus ja rahvapärimus: rahvustraditsioonide, keele ja rahvapärimuse tõstmine kultuurilise identiteedi aluseks.
• Eksootika ja erakordne: huvi kaugete paikade, pööraste saatuste ja tumedamate temaatikate vastu.

Avaldumine erinevates kunstivaldkondades

Kirjanduses tõstsid romantismile kuulsust autorid nagu William Wordsworth, Samuel Taylor Coleridge, Lord Byron, Percy Bysshe Shelley ja John Keats Inglismaal; Saksamaal Johann Wolfgang von Goethe ja Friedrich Schiller; Prantsusmaal Victor Hugo. Romantilised teosed keskendusid subjektiivsele kogemusele, loodusele, vabaduse- ja üksikisiku teemadele.

Muusikas tähendas romantism suuremat emotsionaalsust, vabadust vormis ja orkestreerimises ning virtuoossust: Ludwig van Beethoven (üleminek klassitsismist romantismi), Franz Schubert, Frédéric Chopin, Franz Liszt ja Hector Berlioz olid võtmefiguurid, kes kasutasid rikkalikumat harmooniat ja dramaatilisi vorme.

Kujutavas kunstis tõid romantismile tuntust maalikunstnikud nagu Caspar David Friedrich, J. M. W. Turner ja Théodore Géricault. Nende tööd rõhutasid üksildust, looduse jõudu ja inimsaatuse dramaatilisi kompositsioone.

Mõju teadusele, haridusele ja poliitikale

Romantism mõjutas ka teaduslikku mõtlemist — tekkis lähenemine, mis püüdis ühendada emotsiooni ja intuitsiooni teadusliku uurimisega. Naturphilosophie ja loodusfilosoofia ideed mõjutasid teadlasi nagu Alexander von Humboldt ja isegi Goethe loomu-uuringuid. Hariduses rõhutati rahvuslikke kirjanduskultuure ning rahvuskeelse kirjanduse tähtsustamise kaudu kujunesid rahvuslikud identiteedid.

Poliitiliselt avaldus romantism nii vaba- ja revolutsioonitunnetuses kui ka konservatiivse nostalgiana mineviku suurejooneliste aegade järele. 19. sajandi rahvuslikud liikumised ja paljud revolutsioonid kandsid romantiliste ideede mõju – isamaalisus, vabaduse ihalus ja ajaloo idealiseerimine olid olulised motivaatorid.

Pärand

Romantismi mõju on püsiv: see kujundas kaasaegse kirjanduse, muusika ja kunsti arengut ning andis tõuke hilisemale symbolismile, modernismile ja 20. sajandi paljudele kultuurivooludele. Romantilised teemad — üksildus, loodus, nostalgia ja õilsus — elavad edasi ka filmis, muusikas ja popkultuuris. Samuti jääb romantismi pärand oluliseks rahvusliku identiteedi ja esteetiliste kaalutluste mõistmisel Euroopas.

Lühidalt: romantism tähistas nihket ratsionaalsusest emotsionaalsusse ja individuaalsesse eneseväljendusse, jättes sügava jälje Euroopa kunstile, kirjandusele, muusikale ning laiemalt kultuurile ja teaduslikule mõtlemisele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on romantism ehk romantiline liikumine?

K: Mida pidas romantiline liikumine oluliseks?

K: Kuidas reageeris romantiline liikumine valgustusajastule ja tööstusrevolutsioonile?

K: Mille vastu oli romantiline liikumine?

K: Millistes valdkondades avaldus romantiline liikumine kõige tugevamalt?

K: Kas romantiline liikumine mõjutas ka teisi valdkondi peale kunstide?

K: Millist ajavahemikku romantiline liikumine hõlmas?

Otsing