William Blake — inglise luuletaja, visionäär ja maalikunstnik (1757–1827)

William Blake — inglise luuletaja, visionäär ja maalikunstnik; avastage tema omapärane looming, „Jeruusalem“ ja revolutsiooniline graafika, mis muutis kunsti- ja luuleajalugu.

Autor: Leandro Alegsa

William Blake (28. november 1757 – 12. august 1827) oli inglise luuletaja, visionäär, maalikunstnik ja graafik. Ta sündis Londonis ja veetis suure osa oma elust seal, kus töötas, graveeris ning andis välja nii tekste kui pildiraamatuid.

Elulugu lühidalt

Blake sai graveerija õpipoisiks noores eas ja õppis traditsioonilist graveerimist, mis mõjutas kogu tema hilisemat graafilist ja illustratiivset tööd. Ta õppis ka Royal Academy's, kuid püsis iseseisva ja sageli ühiskonnakriitilise kunstniku-rolli juures. 1782. aastal abiellus ta Catherine Boucheriga, kes aitas tal hiljem valmistada ja värvida tema käsitsi valmistatud trükiseid. Oma eluajal ei olnud Blake laialdaselt tuntud ega hinnatud; sageli pidas ta vastu marginaliseeritud ja vaimukirjaniku imagot ning kasvas välja pigem kultusliku kui rahvusvahelise kuulsuse kandjaks.

Tuntumad teosed ja tehnika

Blake'i looming ühendab luulet, sümboolseid ja religioosseid nägemusi ning keerukaid graafilisi lahendusi. Tema esimene luulekogu "Poeetilised visandid" trükiti umbes 1783. aastal. Hilisemad olulised tööd on näiteks Songs of Innocence (1789) ja koos Songs of Innocence and of Experience (1794) — kogumik, mis võrdleb ja kontrasteerib lapsemeelset süütust ning küpsenud ja kriitilist kogemust. Muud olulised teosed on The Marriage of Heaven and Hell, The Book of Urizen, Milton ja Jerusalem, mille tekstist on pärit kuulus värss, mille eestikeelne tõlge on tuntud kui Ja tegid need jalad muinasajal.

Blake töötas sageli oma kavandite ja tekstide kallal eraldi tehnikas, mida nimetatakse tavaliselt „valgustatud trükiks“ (illuminated printing) — see on omalaadne reljeefgraveering, kus tekst ja pildid on terviklikult ühendatud, ning mille ta ise graveeris, trükistas ja värvis. Tema abikaasa Catherine aitas sageli trükiste värvimisel ja järeltöötlemisel, mistõttu paljud tema tööd on käsitsi värvitud ja igas koopias unikaalsed.

Teemad, stiil ja maailmavaade

Blake'i loomingu keskmes on sügavad religioossed ja müstilised teemad, nägemused, sümbolism ja tugev moraalne ning sotsiaalne kriitika. Ta kritiseeris korrumpeerunud religiooni institutsioone, rõhutas isiklikku vaimset kogemust ja ühiskondlikku õiglust ning pöördus vastu epilektilise industrialiseerimisega kaasnenud inimestevastasele kohandumisele. Blake oli vastu orjusele ja rõhutatud autoriteedile ning tema teosed peegeldavad tihti vastasseisu vabaduse ja tirannia vahel.

Vaimsed nägemused ja mõju

Blake kirjeldas oma elus mitmeid nägemusi ja religioosseid kogemusi: ta väitis, et nägi inglitel ja pühakute kujudena ilmutusi ning need kogemused mõjutasid tugevalt nii tema luulet kui ka pilte. Tema stiil on tihti isikupärane, groteskne ja intensiivne, kasutades rohkeid sümboleid ja mitmekihilisi tähendusi.

Pärand ja tunnustus

Elusalt ei leidnud Blake suurt rahvusvahelist tunnustust ja ta suri suhtelises vaesuses. 19. ja 20. sajandil sai temast üks romantilise ja sümbolistliku kunsti ning luule võtmefiguure — tema mõju ulatub nii luulesse kui ka visuaalkunstidesse. Tema teosed on tänapäeval eksponeeritud suurtes koguhoidlates, näiteks Briti muuseumis ja Tate'is ning neid on uuritud nii kirjandus- kui kunstiajaloolaste poolt. Tema kuulsaim luuletus, millest on saanud ka rahvuslik ja kultuuriline laul, sai üle saja aasta pärast tekstitrükkimist muusikalise seade Hubert Parry poolt ja on laialt tuntud hümnina pealkirjaga "Jeruusalemm" (Ja tegid need jalad muinasajal).

Tänu oma originaalsele loomingule ja tugevale isiklikule visioonile valiti Blake 2002. aastal BBC korraldatud 100 suurima briti küsitluses 38. kohale, mis peegeldab tema hilisemat ja püsivat kultuurilist tähtsust.

Kust edasi lugeda ja vaadata

  • lugeda Blake'i peamisi tekste — eesti- ja ingliskeelsed väljaanded annavad hea ülevaate tema poeesiast ja „prohvetlikest“ raamatutest;
  • vaadata Blake'i illustreeritud trükiseid muuseumides või digikogudes (paljud institutsioonid pakuvad kõrgekvaliteedilisi reproduktsioone);
  • tutvuda tema graafilise tehnikaga — reliefgraveeringute ja käsivärvitud koopiate eripärad aitavad mõista tema terviklikku lähenemist tekstile ja pildile.

William Blake jääb eripäraseks näitlikustajaks, kes ühendas poeesia, visiooni ja graafika viisil, mis mõjutab ja inspireerib jätkuvalt nii lugejaid kui kunstnikke üle maailma.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli William Blake?


V: William Blake oli inglise luuletaja, visionäär, maalikunstnik ja graafik, kes elas aastatel 1757-1827.

K: Kus ta sündis ja suri?


V: Ta sündis ja suri Londonis.

K: Kui tuntud oli ta oma eluajal?


V: Oma eluajal ei olnud ta väga tuntud.

K: Milline on Blake'i kõige kuulsam luuletus?


V: Tema kuulsaim luuletus on "Ja tegid need jalad muinasajal".

K: Kes pani selle luuletuse üle 100 aasta hiljem muusikasse?


V: Hubert Parry pani luuletuse muusikasse üle 100 aasta hiljem.

K: Kuidas nimetatakse hümni, mis selle koostöö tulemusena sündis?


V: Selle koostöö tulemusel valminud hümni nimi on "Jeruusalemm".

Küsimus: Mis aastal oli William Blake 100 suurima briti küsitluses 38. suurimaks britiks? V: William Blake oli 2002. aastal BBC korraldatud 100 suurima briti küsitluses 38. kohal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3