AlegsaOnline.com

Hubert Parry (1848–1918) — inglise helilooja, 'Jerusalem' ja kroonishümni autor

Hubert Parry (1848–1918) — inglise helilooja, "Jerusalem" ja kroonishümni autor; mõjutas Elgarit ja Vaughan Williamsi ning jättis ajatu muusikalise pärandi.

Autor: Leandro Alegsa

18-09-2025

Sir Charles Hubert Hastings Parry, 1. paronet (sündinud Bournemouthis 27. veebruaril 1848; surnud Rustingtonis, Worthingi lähedal, Sussexis, 7. oktoobril 1918) oli inglise helilooja. Tema muusika mõjutas teisi inglise heliloojaid, nagu Elgar ja Vaughan Williams. Parry kirjutas palju muusikat, kuid tema kaugelt tuntuim teos on laul "Jeruusalemm". Teine teos, mida sageli lauldakse, on hümn "I was glad", mis on kirjutatud Edward VII kroonimiseks.

Elu ja tegevus

Parry oli üks keskseid tegelasi Inglismaa muusikalises taassünnis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Ta tegutses nii helilooja, pedagoogi kui ka muusikaajaloolasena ning mõjutas oluliselt oma järgnevate põlvkondade muusikalist maailmapilti. Parry õpetas ja juhendas paljusid noori heliloojaid ning osales aktiivselt muusikaorganisatsioonide töös, edendades kooritraditsiooni ja akadeemilist muusikaharidust Inglismaal.

Teosed ja looming

Parry looming on mitmekesine: ta kirjutas sümfooniaid, oratooriume, kooriteoseid, laule, kammermuusikat ja klaveripalu. Tema tugev külg oli eeskujulikult kirjutatud koorimusiik, mille hulka kuuluvad nii suuremad pidulikud hümnid kui ka intiimsemad laulikud. Lisaks juba mainitud "Jeruusalemm" ja "I was glad" kuuluvad tema tuntumate teoste hulka ka mahukamad oratooriumid ja oreliteosed, mida esitatakse pidulikematel üritustel ja kirikumuusika repertuaaris.

Stiil ja mõju

Parry stiili iseloomustab hilisromantiline harmooniakeel, suurejoonelised meloodiad ning tugevad koori- ja orkestratsioonilised lahendused. Ta pööras tähelepanu muusikalisele vormile ja tasakaalule ning oli huvitatud nii varajasest barokkmuusikast kui ka oma kaasaegsest sügavamatest väljendusvõimalustest. Tema töö ja pedagoogiline tegevus aitasid kujundada Inglismaa muusikalist identiteeti ning tõid esile koorikultuuri tähtsuse rahvuslikus elu- ja pidustuskombestikus.

Pärand

Parry mõju tuntakse tänapäeval peamiselt läbi tema populaarsete kooriteoste, mida lauldakse nii kirikutes, kontsertidel kui ka riiklikes tseremooniates. "Jeruusalemm" on saanud laialdaseks rahvuslikuks ja kultuuriliseks ikooniks ning "I was glad" jääb oluliseks osaks kroonimiste ja muude pidulike hetkede muusikalisest pärandist. Tema pedagoogiline töö ja kirjutised aitasid samuti kinnistada muusikahariduse rolle Inglismaal ning tema ideed mõjutasid järgmist põlvkonda heliloojaid ja muusikaõpetajaid.

Parry tööd jäävad oluliseks sillaks viktoriaanliku ja 20. sajandi inglise muusika vahel, tema teoseid salvestatakse ja esitakse jätkuvalt, ning tema nimi on püsiv osa Inglismaa muusikaloo eduloost.

Tema varajane elu

Parry sündis rikkasse perekonda. Ta käis Etonis koolis ja omandas seal olles muusikakraadi. Seejärel läks ta Oxfordi õppima. Ta õppis Stuttgardis inglise päritolu helilooja Henry Hugo Piersoni juures ning Londonis William Sterndale Bennetti ja pianist Edward Dannreutheri juures. Ta hakkas komponeerima palju kammermuusikat, mida esmakordselt esitati Dannreutheri juures. Kuulsaks sai ta 1880. aastal, kui Dannreuther mängis tema klaverikontserti ja tema kooriteos "Prometheus Unbound" kõlas Gloucesteri festivalil. Teised koorid hakkasid teda paluma, et ta neile muusikat kirjutaks. Üks tema parimaid kooriteoseid oli ood "Blest Pair of Sirens" (1887). Teiste kooriteoste hulka kuuluvad Ode Püha Cecilia päevale (1889), oratooriumid "Juudit" (1888) ja "Iiob" (1892). "Judith" sisaldab meloodiat, millest sai armastatud hümnilaul "Repton", mida lauldakse kirikutes sõnadele "Kallis Issand ja inimkonna isa".

Tema orkestriteoste hulka kuuluvad neli sümfooniat, sümfooniliste variatsioonide komplekt e-mollis, Overtüür kirjutamata tragöödiale (1893) ja Eleegia Brahmsile (1897). Ta kirjutas ka Aristophanese kreeka näidendi "Linnud" jaoks.

Karjääri keskel

Kui Parry muutus üha kuulsamaks, sai ta palju kutseid tähtsatele töökohtadele. Ta alustas 1884. aastal õpetamist Kuninglikus muusikakolledžis ja sai 1894. aastal selle direktoriks, mida ta pidas kuni oma surmani. 1900. aastal sai ta John Staineri järglaseks Oxfordi ülikooli muusikaprofessori ametikohal. 1908. aastal soovitas arst tal Oxfordi ametist lahkuda.

Hilisemad aastad

Oma elu viimasel kümnendil kirjutas ta mõned oma parimad teosed, sealhulgas sümfoonilise fantaasia "1912" (ka sümfoonia nr. 5), "Oodi sünnipäevast" (1912), "Jeruusalemma" (1916) ja "Jäämineku laulud", mis sisaldab laulu "Mu hing, seal on maa". Need olid laulud sõja tarbetutest kannatustest. Ta suri grippi Rustingtonis, Sussexis.

Tema mõju

Parry mõjutas oluliselt 20. sajandi inglise muusikat. Seda mitte ainult tema muusika, vaid ka tema õpetamise ja muusikat käsitlevate kirjutiste kaudu. Heliloojad, kes talle kõige rohkem meeldisid ja kes tema stiili mõjutasid, olid Bach ja Brahms. Tema muusika on kindlalt tonaalne (alati selgetes duur- või moll-toonides) ning Elgar ja Vaughan Williams õppisid palju tema muusikat õppides.

Parry oli mees, kellele meeldis alati inimesi aidata, ja nii võttis ta endale palju tööd, mis ei teinud tema tervisele eriti head. Kui tal oli vaba aega, nautis ta kiirete autode juhtimist ja purjetamist.

1902. aastal sai ta rüütliks ja esimeseks Highnami parunetiks Ühendkuningriigi paruniteedis.

Bournemouthi Richmond Hillis asuv maja, kus ta sündis, on tähistatud sinise tahvliga.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Hubert Parry?

V: Hubert Parry oli inglise helilooja, kes sündis 1848. aastal Bournemouthis ja suri 1918. aastal Rustingtonis, Worthingi lähedal Sussexis.

K: Millised teised inglise heliloojad olid mõjutatud Parry muusikast?

V: Elgar ja Vaughan Williams olid teised inglise heliloojad, keda Parry muusika mõjutas.

K: Milline oli Parry kõige kuulsam muusikateos?

V: Kõige tuntum muusikapala, mille Parry kirjutas, on ülekaalukalt laul "Jeruusalemm".

K: Millise hümni üle olin rõõmus?

V: Hümn I was glad oli muusikapala, mille Parry kirjutas Edward VII kroonimiseks.

K: Millal Parry suri?

V: Parry suri Rustingtonis, Worthingi lähedal Sussexis 1918. aastal.

K: Kui palju muusikat Parry kirjutas?

V: Parry kirjutas oma eluajal väga palju muusikat.

K: Mis oli Parry pealkiri?

V: Parry oli 1. paronet ja teda nimetati Sir Charles Hubert Hastings Parryks.