Overtüür — ooperi ja balleti eelmäng: tähendus, ajalugu ja näited

Avasta overtuuri tähendus, ajalugu ja kuulsad näited — Rossini, Wagner, Mendelssohn; kuidas eelmäng valmistab publiku ette ooperi või balleti emotsiooniks.

Overtuur on muusikapala, mida orkester mängib ooperi või balleti alguses. Sõna tuleneb prantsuse keele sõnast "avamine", sest see "avab" etenduse.

Overtüüridel on tavaliselt meloodiad, mis kõlavad ooperi või balleti ajal. Sel viisil valmistab see publikut ette selleks, mis tuleb.

Paljud 18. sajandi overtuurid olid lihtsalt taustamuusika, et äratada publiku tähelepanu (etenduste ajal vesteldi). Mõned heliloojad, nagu Gioacchino Rossini (1792-1868), kasutasid sama overtuure ikka ja jälle oma järgmiste ooperite jaoks või muutsid sellest lihtsalt tükke.

Heliloojad nagu Christoph Willibald Gluck ja hiljem Richard Wagner (1813-1883) olid väga hoolikad, et overtuur oleks dramaatiline algus, mis valmistab publikut loo toimumiseks ette. Wagner nimetas oma overtuure sageli "Vorspiel" (eelmäng).

Mitte kõik heliloojad ei kirjutanud oma ooperitele overtuure. Giuseppe Verdi (1813-1901) ja Giacomo Puccini (1858-1924) lähevad sageli otse esimesse vaatesse või on neil ainult väga lühike eelmäng.

19. sajandil kirjutasid paljud romantilised heliloojad kontsertoverteesid. Need teosed ei kuulunud ühegi ooperi või balleti juurde, need kirjutati lihtsalt selleks, et neid saaks kuulata kontsertidel. Sageli oli neil kirjeldav pealkiri, sest nad jutustasid mingit lugu, nt Felix Mendelssohn (1809-1847) kirjutas overtuuri "Fingali koobas", mis kirjeldab mere tulekut koopasse Sisemiseebriidide saartel. Mõnikord olid need kirjeldavad teosed palju pikemad kui overtuur (mis on tavaliselt vaid paariminutiline), mistõttu neid nimetati ka tondipoeemideks.

Overtuure mängitakse tavaliselt sonaadina.

Milleks overtuur teenib?

• Meeleolu seadmine: convincing sissejuhatus, mis loob etenduse emotsionaalse raamistiku — rahulik, pidulik või traagiline.
• Teemade tutvustamine: paljud overtuurid esitlevad ooperi või balleti peamisi meloodilisi motiive, mis hiljem teosesse tagasi tulevad (leitmotiivid).
• Eelvaade sündmustest: mõnikord vihjab overtuur loo võtmeteemadele või konfliktidele, ilma et see veel kõike avaldaks.
• Publiku organiseerimine: ajalooliselt andis overtuur publikule märku etenduse algusest ja aitas rahvast vaikima panna.

Ajaloolised arengud ja tüübid

Alates barokiajast on overtuuri vorm ja funktsioon muutunud. Varasemad overtuurid võisid olla lihtsad instrumentaalsed sissejuhatused (näiteks ooperi sinfonia), klassitsismi ajal kujunes välja selgem vorm ning 19. sajandil hakkasid romantikud kirjutama iseseisvaid kontsertoverteure ja kirjeldavaid teoseid. Overtuur võib olla:

• Teosega seotud sissejuhatus (tavapärane ooperi- või balletioverture), mis seob end etendusega.
• Kontsertoverture, mis on iseseisev kontsertipala (näiteks romantilised kirjeldavad overtüürid).
• Incidental music'i osa, kus overtuur on osa lavamuusikast, mis aitavad kujundada näidendi atmosfääri.

Tuntud näited

Mitmed convincingly laialt tuntud overtüürid on tänapäeval sageli kontsertprogrammis ka eraldiseisvate teostena. Näited: Rossini umutavad overtuurid (nt "Il Barbiere di Siviglia" ja "William Tell"); Mendelssohn'i "Fingali koobas" ehk Hebridean Overture; samuti võib mainida Tšaikovski "1812 overtüüri" — ehkki see on pigem pidulik ja pikem kontsertoverture —, ning Beethoven'i ja Mozarti sissejuhatused ja sinfonia‑laadsed tööd, mis täidavad sarnast rolli.

Esitamispraktika ja pikkus

Overtuurid võivad olla mõnest minutist kuni kolmekümne minuti pikkused, sõltuvalt funktsioonist. Ooperi sissejuhatused on tavaliselt lühemad (mõned minutid), kontsertovertüürid võivad olla pikemad ja struktuuriliselt keerukamad. Tänapäeval mängitakse overtüüre nii ooperi ja balleti etenduse osana kui ka kontsertidel iseseisvate teostena; vahel esitavad orkestrid neid sarja alguses publiku tähelepanu ja iseloomu määramiseks.

Kaasaegne kasutus

Kontseptsioon "overture" elab edasi ka filmimuusikas ja populaarmuusikas: filmi- või lavastuse alguses kõlav avapala täidab samu funktsioone — seab meeleolu, esitab teemasid ja annab publikule märku loo algusest. Samuti kasutatakse overtüüri sarnaselt tasakaalustamiseks ja formaalseks sissejuhatuseks erinevates muusikalistes žanrites.

Kui huvitab konkreetsete tunnetega seotud näidete kuulamine, tasub otsida orkestritööde programmi või ooperi ettekirjutust, kus overtuur sageli jääb meelde just oma äratuntavate teemade ja selge muusikalise kujunduse tõttu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on avantüür?

K: Kuidas kasutasid heliloojad 18. sajandil overtuure?

K: Kuidas suhtusid mõned hilisemad heliloojad overtuuride kirjutamisse?

K: Kas kõik heliloojad kirjutasid overtuure?

Küsimus: Milliseid teoseid kirjutasid romantilised heliloojad 19. sajandil?

Küsimus: Millises vormis on enamik overtuure?

Otsing