Ballett
Ballett on tantsu liik. Seda teevad ainult tantsijad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe. Tantsijad töötavad tantsukompaniis ja esinevad teatrites. Esimene viide balletile leidub 14. sajandi alguses elanud Domenico da Piacenza teoses. Balleti esimene terviklik Ameerika Ühendriikide etendus oli 24. detsembril 1944 San Francisco Balleti poolt.
Ballett hõlmab tantsu enda loomist, mis on sageli mingi kujuteldav lugu, mida jutustatakse tantsu ja pantomiimi abil. Ballett on väljendusvorm. See esitab publikule loo uuel kujul. Tantsu loomist nimetatakse professionaalsete tantsijate seatud koreograafiaks. Koreograafiat õpivad tantsijad treeneri, nn ballettmeistri või -õpetaja juhendamisel. Balletti esitatakse alati muusika saatel ja paljudel juhtudel on muusika spetsiaalselt konkreetse balleti jaoks komponeeritud. Ballett on oluline osa teatrist ja populaarne näide on "Pähklipureja", mida San Francisco balletitrupp esines esmakordselt 24. detsembril.
Lumehelveste valss Tšaikovski "Pähklipurejast".
Leon Baksti koostatud programmikujundus Nijinski "L'Apre-Midi d'une Faune", Pariis 1912, Diagilevi Ballet Russes.
Baksti kostüümikujundus baleriin Ida Rubinsteinile Helene de Sparta rollis, 1912. aastal.
Darcy Bussell ja Carlos Acosta eesriietes.
Ajalugu
Varajased etapid
Ballett kasvas välja renessansiaegsetest vaatemängudest, mis sarnaselt tänastele popmuusika suurüritustele kasutasid kõiki etenduskunstiliike. Neid Itaalia ballette arendati edasi Prantsusmaal. Le Ballet Comique de la Reine (Kuninganna balletikomöödia) esitati Pariisis 1581. aastal. Selle lavastas Balthazar de Beaujoyeux, Catherine de Medici õukonna viiuldaja ja tantsumeister. Seda tantsisid amatöörid saalis. Kuninglik perekond vaatas tantsu ühes otsas ja teised kolmel küljel asuvatel galeriidel. Koos tantsudega kõlasid luuletused ja laulud.
Klassikalise balleti alus kujunes 17. sajandil Louis XIV õukonnas Prantsusmaal.p40 Isegi tema tiitel ("päikesekuningas") tuleneb rollist, mida ta tantsis balletis. Louis asutas esimese balletitrupi, Ballet de l'Opera de Paris. Paljud tema õukonnas esitatud balletid olid loodud helilooja Jean-Baptiste Lully ja koreograaf Pierre Beauchamp'i poolt. Sel ajal leiutas dramaturg Molière ka balletikomöödia.
Kaasaegne tehnika algab
19. sajandi alguses kodifitseeris (sorteeris ja pani kirja) balletitehnika Carlo Blasis (1797-1878) Napolis. Tema neljatunnised tantsutunnid olid kuulsad, sest need olid kõige karmimad treeningud, mis tol ajal olemas olid. "Romantiline ballett" õitses Prantsusmaal 19. sajandi esimesel poolel.
Atleetlikuma stiiliga ballett kujunes välja 19. sajandi lõpu keiserlikus Venemaal. See trupp esines Peterburi Mariinski teatris. Sellest ajast pärinevad kolm kuulsat Tšaikovski balletti: "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Järgmine etapp oli Diagilevi ballett. Diageilev oli suur impresario (showman). Ta asutas 1909. aastal Les Ballets Russes de Sergei Diaghilev, mida paljud peavad kõigi aegade suurimaks balletitrupiks.
"Selle edu oli nii erakordne, selle balletid nii revolutsioonilised ja selle kunstnikud nii elektrifitseerivad, et selle ilmumine Pariisis enne Esimest maailmasõda vallandas rahvusvahelise balletibuumi". p47
Tema tantsijate hulka kuulusid legendaarne Nijinski ja keiserlik primaballerina Karsavina; samuti Pavlova, Danilova ja Spessivtseva. Tema koreograafide hulka kuulusid Fokine, Massine ja Balanchine; tema heliloojate hulka Stravinski, Prokofjev, Ravel ja Debussy; tema lavastajate hulka Picasso, Cezanne, Matisse, Utrillo, Bakst ja Braque; ning loodud balletid muutsid balleti ajaloo kulgu.
Hiljem, 20. sajandil, loodi ingliskeelsetes riikides alalised balletitrupid. Londonis alustati Royal Ballet'i ja New Yorgis asutati Ballet Russe de Monte Carlo (1938-1962).
Tehnika
Tehnika on füüsiline oskus sooritada mis tahes tantsusammud, mida tants võib vajada. Konkreetsed tehnika täiustamise meetodid on nimetatud nende algatanud ballettmeistri või -õpetaja järgi, näiteks Vaganova meetod Agrippina Vaganova järgi, Balanchine'i meetod George Balanchine'i järgi ja Cecchetti meetod Enrico Cecchetti järgi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ballett?
V: Ballett on tantsuliik, mida esitavad ainult spetsiaalselt koolitatud tantsijad, kes töötavad tantsukompaniis ja esinevad teatrites.
K: Millal leiti esimene viide balletile?
V: Esimene viide balletile leiti 14. sajandi alguses elanud Domenico da Piacenza teoses.
K: Mida kujutab endast ballett?
V: Ballett hõlmab tantsu enda loomist, mis on sageli mingi kujuteldav lugu, mida jutustatakse tantsu ja pantomiimi abil.
K: Kuidas nimetatakse tantsu loomist?
V: Tantsu loomist nimetatakse koreograafiaks.
K: Kes jälgib tantsijate koreograafia õppimist?
V: Koreograafia õppimist tantsijate poolt jälgib treener, keda nimetatakse ballettmeistriks või -õpetajaks.
K: Kas balletietenduse ajal on alati olemas muusika?
V: Jah, balletti esitatakse alati muusika saatel ja paljudel juhtudel on muusika spetsiaalselt konkreetse balleti jaoks loodud.
K: Kas saate tuua näite populaarse balleti kohta?
V: Pähklipureja on populaarne balleti näide.