Ballett on tantsu liik, mis ühendab liikumise, muusika, lavakujunduse ja näitlemise ehk pantomiimi. Seda esitavad tavaliselt spetsiaalselt koolitatud профессионaalid — tantsijad, kes on saanud intensiivse ja pikaajalise väljaõppe. Paljud tantsijad töötavad püsivates tantsukompaniides ning esinevad professionaalsetes teatrites ja festivalidel.

Definitsioon ja põhielemendid

Ballett kui kunstivorm hõlmab:

  • tehnikat (nt põhiastmed nagu plié, relevé, arabesque, piruett),
  • koreograafiat ehk lavalist liikumiskompositsiooni,
  • muusikat, mis sageli juhib rütmi ja meeleolu (muusika),
  • kostüüme ja lavakujundust, mis aitavad loo ja karakterite tajumist,
  • noh, näitlemist või pantomiimi, mida mõnikord kasutatakse emotsioonide ja süžee väljendamiseks (pantomiimi abil).

Lühike ajalooline taust

Balletti juured ulatuvad renessansiajastu Itaaliasse ja Prantsusmaale, kus liikumine ja tants kuulusid ülikondlike pidustuste ja kuninglike meelelahutuste juurde. Üks varasemaid kirjalikke viiteid tantsuõpetusele pärineb varakult renessansiajast — näiteks on mainitud 15. sajandi autorit Domenico da Piacenza. Konkreetseid viiteid tantsu ja balletile leidub ka hilisemas kirjanduses; 14. sajandi ja järgnevate sajandite allikad annavad ülevaate selle vormi kujunemisest.

Kaasaegsel kujul ballett arenes välja 17.–19. sajandil, kui tekkisid professionaalsed balletikompaniid, spetsiaalsed tehnilised põhimõtted ning pikka lavalist narratiivi kasutavad teosed. Näiteks on tuntud pika vormiga balletid, mille muusika on sageli spetsiaalselt lavastuseks kirjutatud. Ameerika Ühendriikides on ajalooliselt märgiline hetk ka San Francisco Balleti esinemine 24. detsembril 1944: "Pähklipureja", mida San Francisco balletitrupp esines esmakordselt 24. detsembril.

Koreograafia ja etenduse koostis

Koreograaf kujuneb tantsu looja — tema ülesanne on luua liikumiskompositsioon, mis võib olla abstraktne või jutustada konkreetset lugu. Tantsu loomist nimetatakse tihti professionaalsete tantsijate seatud koreograafiaks, kuigi koreograafia loomisel võivad osaleda nii lavastaja, muusik kui ka kostüümikunstnik.

  • Koreograafia sisaldab lavahoiakuid, rühmade ja solistide mustreid ning dünaamikat.
  • Etenduse ülesehitus hõlmab tihti prolooge, aktide ja stseenide jaotust ning korduvaid motiive.
  • Balleti esitamisel on oluline tehniline täpsus, rütmitunnetus ja emotsioonide edasiandmine publikule.

Balleti õppimine ja tehnika

Balletti õppimine algab tavaliselt juba lapsepõlves ning nõuab püsivat treeningut, lihasjõu ja paindlikkuse arendamist ning kehateadlikkust. Treeningutel juhendavad tantsijaid ballettmeistrid või -õpetajad, kes korrigeerivad tehnikat ja arendavad esinemisoskust. Olulisemad tehnilised elemendid on:

  • baastehnikad (põrandatöö, hüpped, pöörded),
  • püüne ehk pointe-tehnika (naistetantsijate puhul tiputossudega) — see nõuab eriharjutusi ja ettevaatlikkust,
  • partnerlus (liftid ja paaritöö),
  • kompositsiooni lugemine ja rütmi tajumine.

Kostüümid, lavakujundus ja muusika

Kostüümid (nt tutu, trikoo) ja lavakujundus aitavad luua aja-, koha- ja meeleolukonteksti. Muusika on sageli balleti lahutamatu osa: paljudel juhtudel on see spetsiaalselt konkreetse balleti jaoks komponeeritud ning aitab kaasa loo dramaturgiale ja liikumise rütmile.

Tähtsus teatris ja kultuuris

Ballett on oluline osa teatrist, sest see pakub erilaadset visuaalset ja esteetilist väljendust, kus lugu jutustatakse peamiselt liikumise kaudu. Balleti mõjul on kujunenud modernsemad tantsuvormid ja kaasaegne koreograafia, mis rikastavad kogu lavakunsti. Lisaks professionaalsetele etendustele on ballett populaarne ka harrastustasemel ja kultuurilise hariduse osana — lapsepõlvest tuntud teosed nagu "Pähklipureja", mida sageli mängitakse pühade ajal, on saanud osa laiemast kultuuripärandist.

Kokkuvõte

Ballett on mitmekihiline kunstivorm, mis nõuab pühendumist ja tehnilist oskust ning ühendab muusika, liikumise, lavakunsti ja visuaalse kujunduse. See on nii ajalooliselt oluline kui ka tänapäeval elujõuline esseem teatrikunsti ja tantsu väljendusena.