Ballett – definitsioon, ajalugu, koreograafia ja tähtsus teatris
Ballett on tantsu liik, mis ühendab liikumise, muusika, lavakujunduse ja näitlemise ehk pantomiimi. Seda esitavad tavaliselt spetsiaalselt koolitatud профессионaalid — tantsijad, kes on saanud intensiivse ja pikaajalise väljaõppe. Paljud tantsijad töötavad püsivates tantsukompaniides ning esinevad professionaalsetes teatrites ja festivalidel.
Definitsioon ja põhielemendid
Ballett kui kunstivorm hõlmab:
- tehnikat (nt põhiastmed nagu plié, relevé, arabesque, piruett),
- koreograafiat ehk lavalist liikumiskompositsiooni,
- muusikat, mis sageli juhib rütmi ja meeleolu (muusika),
- kostüüme ja lavakujundust, mis aitavad loo ja karakterite tajumist,
- noh, näitlemist või pantomiimi, mida mõnikord kasutatakse emotsioonide ja süžee väljendamiseks (pantomiimi abil).
Lühike ajalooline taust
Balletti juured ulatuvad renessansiajastu Itaaliasse ja Prantsusmaale, kus liikumine ja tants kuulusid ülikondlike pidustuste ja kuninglike meelelahutuste juurde. Üks varasemaid kirjalikke viiteid tantsuõpetusele pärineb varakult renessansiajast — näiteks on mainitud 15. sajandi autorit Domenico da Piacenza. Konkreetseid viiteid tantsu ja balletile leidub ka hilisemas kirjanduses; 14. sajandi ja järgnevate sajandite allikad annavad ülevaate selle vormi kujunemisest.
Kaasaegsel kujul ballett arenes välja 17.–19. sajandil, kui tekkisid professionaalsed balletikompaniid, spetsiaalsed tehnilised põhimõtted ning pikka lavalist narratiivi kasutavad teosed. Näiteks on tuntud pika vormiga balletid, mille muusika on sageli spetsiaalselt lavastuseks kirjutatud. Ameerika Ühendriikides on ajalooliselt märgiline hetk ka San Francisco Balleti esinemine 24. detsembril 1944: "Pähklipureja", mida San Francisco balletitrupp esines esmakordselt 24. detsembril.
Koreograafia ja etenduse koostis
Koreograaf kujuneb tantsu looja — tema ülesanne on luua liikumiskompositsioon, mis võib olla abstraktne või jutustada konkreetset lugu. Tantsu loomist nimetatakse tihti professionaalsete tantsijate seatud koreograafiaks, kuigi koreograafia loomisel võivad osaleda nii lavastaja, muusik kui ka kostüümikunstnik.
- Koreograafia sisaldab lavahoiakuid, rühmade ja solistide mustreid ning dünaamikat.
- Etenduse ülesehitus hõlmab tihti prolooge, aktide ja stseenide jaotust ning korduvaid motiive.
- Balleti esitamisel on oluline tehniline täpsus, rütmitunnetus ja emotsioonide edasiandmine publikule.
Balleti õppimine ja tehnika
Balletti õppimine algab tavaliselt juba lapsepõlves ning nõuab püsivat treeningut, lihasjõu ja paindlikkuse arendamist ning kehateadlikkust. Treeningutel juhendavad tantsijaid ballettmeistrid või -õpetajad, kes korrigeerivad tehnikat ja arendavad esinemisoskust. Olulisemad tehnilised elemendid on:
- baastehnikad (põrandatöö, hüpped, pöörded),
- püüne ehk pointe-tehnika (naistetantsijate puhul tiputossudega) — see nõuab eriharjutusi ja ettevaatlikkust,
- partnerlus (liftid ja paaritöö),
- kompositsiooni lugemine ja rütmi tajumine.
Kostüümid, lavakujundus ja muusika
Kostüümid (nt tutu, trikoo) ja lavakujundus aitavad luua aja-, koha- ja meeleolukonteksti. Muusika on sageli balleti lahutamatu osa: paljudel juhtudel on see spetsiaalselt konkreetse balleti jaoks komponeeritud ning aitab kaasa loo dramaturgiale ja liikumise rütmile.
Tähtsus teatris ja kultuuris
Ballett on oluline osa teatrist, sest see pakub erilaadset visuaalset ja esteetilist väljendust, kus lugu jutustatakse peamiselt liikumise kaudu. Balleti mõjul on kujunenud modernsemad tantsuvormid ja kaasaegne koreograafia, mis rikastavad kogu lavakunsti. Lisaks professionaalsetele etendustele on ballett populaarne ka harrastustasemel ja kultuurilise hariduse osana — lapsepõlvest tuntud teosed nagu "Pähklipureja", mida sageli mängitakse pühade ajal, on saanud osa laiemast kultuuripärandist.
Kokkuvõte
Ballett on mitmekihiline kunstivorm, mis nõuab pühendumist ja tehnilist oskust ning ühendab muusika, liikumise, lavakunsti ja visuaalse kujunduse. See on nii ajalooliselt oluline kui ka tänapäeval elujõuline esseem teatrikunsti ja tantsu väljendusena.
Lumehelveste valss Tšaikovski "Pähklipurejast".
Leon Baksti koostatud programmikujundus Nijinski "L'Apre-Midi d'une Faune", Pariis 1912, Diagilevi Ballet Russes.
Baksti kostüümikujundus baleriin Ida Rubinsteinile Helene de Sparta rollis, 1912. aastal.
Darcy Bussell ja Carlos Acosta eesriietes.
Ajalugu
Varajased etapid
Ballett kasvas välja renessansiaegsetest vaatemängudest, mis sarnaselt tänastele popmuusika suurüritustele kasutasid kõiki etenduskunstiliike. Neid Itaalia ballette arendati edasi Prantsusmaal. Le Ballet Comique de la Reine (Kuninganna balletikomöödia) esitati Pariisis 1581. aastal. Selle lavastas Balthazar de Beaujoyeux, Catherine de Medici õukonna viiuldaja ja tantsumeister. Seda tantsisid amatöörid saalis. Kuninglik perekond vaatas tantsu ühes otsas ja teised kolmel küljel asuvatel galeriidel. Koos tantsudega kõlasid luuletused ja laulud.
Klassikalise balleti alus kujunes 17. sajandil Louis XIV õukonnas Prantsusmaal.p40 Isegi tema tiitel ("päikesekuningas") tuleneb rollist, mida ta tantsis balletis. Louis asutas esimese balletitrupi, Ballet de l'Opera de Paris. Paljud tema õukonnas esitatud balletid olid loodud helilooja Jean-Baptiste Lully ja koreograaf Pierre Beauchamp'i poolt. Sel ajal leiutas dramaturg Molière ka balletikomöödia.
Kaasaegne tehnika algab
19. sajandi alguses kodifitseeris (sorteeris ja pani kirja) balletitehnika Carlo Blasis (1797-1878) Napolis. Tema neljatunnised tantsutunnid olid kuulsad, sest need olid kõige karmimad treeningud, mis tol ajal olemas olid. "Romantiline ballett" õitses Prantsusmaal 19. sajandi esimesel poolel.
Atleetlikuma stiiliga ballett kujunes välja 19. sajandi lõpu keiserlikus Venemaal. See trupp esines Peterburi Mariinski teatris. Sellest ajast pärinevad kolm kuulsat Tšaikovski balletti: "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Järgmine etapp oli Diagilevi ballett. Diageilev oli suur impresario (showman). Ta asutas 1909. aastal Les Ballets Russes de Sergei Diaghilev, mida paljud peavad kõigi aegade suurimaks balletitrupiks.
"Selle edu oli nii erakordne, selle balletid nii revolutsioonilised ja selle kunstnikud nii elektrifitseerivad, et selle ilmumine Pariisis enne Esimest maailmasõda vallandas rahvusvahelise balletibuumi". p47
Tema tantsijate hulka kuulusid legendaarne Nijinski ja keiserlik primaballerina Karsavina; samuti Pavlova, Danilova ja Spessivtseva. Tema koreograafide hulka kuulusid Fokine, Massine ja Balanchine; tema heliloojate hulka Stravinski, Prokofjev, Ravel ja Debussy; tema lavastajate hulka Picasso, Cezanne, Matisse, Utrillo, Bakst ja Braque; ning loodud balletid muutsid balleti ajaloo kulgu.
Hiljem, 20. sajandil, loodi ingliskeelsetes riikides alalised balletitrupid. Londonis alustati Royal Ballet'i ja New Yorgis asutati Ballet Russe de Monte Carlo (1938-1962).
Tehnika
Tehnika on füüsiline oskus sooritada mis tahes tantsusammud, mida tants võib vajada. Konkreetsed tehnika täiustamise meetodid on nimetatud nende algatanud ballettmeistri või -õpetaja järgi, näiteks Vaganova meetod Agrippina Vaganova järgi, Balanchine'i meetod George Balanchine'i järgi ja Cecchetti meetod Enrico Cecchetti järgi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ballett?
V: Ballett on tantsuliik, mida esitavad ainult spetsiaalselt koolitatud tantsijad, kes töötavad tantsukompaniis ja esinevad teatrites.
K: Millal leiti esimene viide balletile?
V: Esimene viide balletile leiti 14. sajandi alguses elanud Domenico da Piacenza teoses.
K: Mida kujutab endast ballett?
V: Ballett hõlmab tantsu enda loomist, mis on sageli mingi kujuteldav lugu, mida jutustatakse tantsu ja pantomiimi abil.
K: Kuidas nimetatakse tantsu loomist?
V: Tantsu loomist nimetatakse koreograafiaks.
K: Kes jälgib tantsijate koreograafia õppimist?
V: Koreograafia õppimist tantsijate poolt jälgib treener, keda nimetatakse ballettmeistriks või -õpetajaks.
K: Kas balletietenduse ajal on alati olemas muusika?
V: Jah, balletti esitatakse alati muusika saatel ja paljudel juhtudel on muusika spetsiaalselt konkreetse balleti jaoks loodud.
K: Kas saate tuua näite populaarse balleti kohta?
V: Pähklipureja on populaarne balleti näide.
