Mariinski teater (Peterburg) — Venemaa kuulus ooperi- ja balletikeskus
Mariinski teater on kuulus ooperi- ja balletiteater Venemaal Peterburis. See avati 1860. aastal ja sellest sai peagi Venemaa tähtsaim ooperi- ja balletiteater. Paljud 19. sajandi suured ooperid ja balletid on seal esietendunud; teater oli keskne lavastajate, heliloojate ja koreograafide töökoht ning sealt lähtusid paljud klassikalised vene lavateosed. Seal on esinenud ja loonud sellised heliloojad nagu Tšaikovski, Mussorgski ja Rimski-Korsakov ning teatri repertuaaris on läbi aegade olnud nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke lavastusi.
Mariinski teater on Mariinski balleti, Mariinski ooperi ja Mariinski orkestri koduks. Dirigent Valeri Gergijev on seal peadirigent ja kunstiline juht alates 1988. aastast ning tema juhtimisel on teater tugevnenud kui rahvusvaheline instituutsioon, mis korraldab tourne, festivale ja suuri koostööprojekte.
Ajalugu ja nimi
Teatri ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika: see rajati keisrinna Maria auks ning algselt kandis nime Imperiaalne Mariinski teater. Hoone ja trupp olid seotud Keiserliku Vene teatrisüsteemiga ning andsid artistidele ja loometööle stabiilse pinnase. Nõukogude ajal toimusid nime- ja juhtimismuutused (teater oli mitmel perioodil tuntud ka kui Kirovi teater), aga pärast Nõukogude liidu lagunemist taastati algne nimi ja traditsioonid.
Arhitektuur ja hooned
Algne peahoone on 19. sajandi neoklassitsistlikus stiilis, selle projekteeris arhitekt Alberto Cavos. Hoone paikneb kesksel kohal Peterburi teatrikeskuses ja on tuntud rikaste interjööride, suure saali ning rikkaliku dekoratiivsuse poolest. Viimastel aastakümnetel on teater laienenud: lisandunud on kontserdisaal ja uus lavaehitis (tihti nimetatakse ka Mariinsky II või New Stage), mis võimaldavad paralleelseid repertuaariprojekte ja kaasaegseid lavastusi.
Repertuaar, tähtsad lavastused ja isikud
- Mariinski trupp on traditsiooniliselt tuntud kõrgetasemelise balleti- ja ooperikunsti poolest. Siin on üles astunud ja loonud maailmakuulsad balletitähed ja ooperisolistid.
- Baleti ajaloos on seotud legendaarsed koreograafid ja balletmeistrid nagu Marius Petipa, kelle lavastused kujundasid klassikalise vene balleti esteetikat.
- Teatri repertuaarisse on kuulunud nii klassikalisi grandioosseid lavastusi kui ka uuema aja eksperimente; tuntud on ka teatri roll Tšaikovski ooperi- ja balletite levitamisel — näiteks Tšaikovski ooperid ja ballettide esietendused olid tihedalt seotud Peterburi lavaga. 1892. aastal esietendus Mariinskis Tšaikovski ballett “Pähklipureja” koos ooperiga “Iolanta”.
Tänapäev ja rahvusvaheline tegevus
Tänapäeval tegutseb Mariinski teater mitme tegevusüksusena: ajalooline peahoone, uus lavaehitis ning kontserdisaal, kus toimuvad nii sümfoonilised kontserdid, ooperi- ja balletietendused kui ka rahvusvahelised festivalid. Teater eksportib etendusi välisriikidesse, võõrustab külalisesinejaid ja osaleb kultuurivahetuses. Lisaks publikuetendustele korraldatakse giidiga ekskursioone, haridusprogramme ning meistrikursuseid noortele lauljatele ja tantsijatele.
Miks külastada
- Et kogeda vene ooperi- ja ballettitraditsiooni ühes selle kultuuriliselt tähtsamas keskuses.
- Et näha ajaloolist interjööri ja kaasaegseid lavalahendusi samas institutsioonis.
- Et osa saada maailmatasemel orkestrist, solistidest ja lavastajatest, kelle repertuaar ühendab klassikat ja tänapäevaseid lähenemisi.
Mariinski teater on jätkuvalt üks Peterburi kultuurielu keskseid paiku, kus ajalugu ja moodne lavakunst kohtuvad, hoides elus rikkalikku vene muusika- ja balletitraditsiooni.


Mariinski teater, Peterburi, Venemaa


Mariinski teater 1890. aastal
Teatri nimi
Teater on nime saanud tsaar Aleksander II abikaasa Maria Aleksandrovna järgi. Peasaalis on keisrinna büst. Teatri nimi on selle ajaloo jooksul mitu korda muutunud, sest võimul olid erinevad poliitilised parteid.
Alates | aadressile | Vene | Inglise keeles |
1860 | 1920 | Императорский Мариинский театр | Imperial Mariinski teater |
1920 | 1924 | Государственный академический театр оперы ja балета | Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater |
1924 | 1935 | Ленинградский государственный академический театр оперы и балета | Leningradi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater |
1935 | 1992 | Государственный академический театр оперы и балета имени С.М. Кирова | Kirovi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater |
1992 | Praegune | Государственный aкадемический Мариинский театр | Riiklik akadeemiline Mariinski teater |
Teatrihoonet nimetatakse tavaliselt Mariinski teatriks. Seda kasutavad trupid on säilitanud kuulsa Kirovi nime, mille see sai nõukogude ajal Leningradi kommunistliku partei mõrvatud juhi Sergei Kirovi (1886-1934) auks.
Origins
Esimesed balletitrupid, kes Peterburis esinesid, olid 18. sajandi alguses Itaalia balletitantsijad. Katariina Suur soovis, et ehitatakse vene teater. See ehitati 1783. aastal. Selle nimi oli Keiserlik Bolšoi Kamennõi teater ("Kamennõi" on vene keeles sõna "kivi". Seda kasutati selleks, et eristada hoonet tollal kasutusel olnud puidust teatrist). Tänane hoone pärineb aastast 1860. See avati Glinka ooperi "Elu tsaarile" etendusega. Seda nimetati Mariinski teatriks, mis sai oma nime keisrinna Maria Aleksandrovna järgi. Suur koreograaf Marius Petipa tõi esietendusele paljud kuulsad balletid, näiteks 1890. aastal Tšaikovski "Uinuv kaunitar", 1892. aastal "Pähklipureja", 1898. aastal Aleksander Glazunovi ballett "Raymonda" ja 1895. aastal Tšaikovski "Luikede järve" uuendatud versioon (koos Lev Ivanoviga).
Kui teatrist sai 1886. aastal keiserliku balleti ja ooperi peakorter, parandati teatrit. Seal mängiti mitmeid oopereid, sealhulgas Mussorgski "Boriss Godunovi", Rimski-Korsakovi "Kuldkakara", Tšaikovski "Pikadema ja Iolanthe", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu" ning Tšatšaturjani "Spartacuse" esietendused.
Keiserlik ja nõukogude teater oli koduks paljudele suurtele impresarioile, dirigentidele ja muusikutele. Vaganova Venemaa balletiakadeemia, Mariinski teatri balletikoolist alustasid karjääri Mathilde Kšessinskaja, Olga Preobrajenskaja, Anna Pavlova, Tamara Karsavina, Vaslav Nijinski, Marina Semenova, George Balanchine, Galina Ulanova, Rudolf Nurejev, Natalja Makarova, Mihhail Barõšnikov, Irina Kolpakova, Galina Mezentseva, Altynai Asylmuratova ja uuemal ajal sellised kuulsad tantsijad nagu Uljana Lopatkina, Diana Višneva ja Svetlana Zaharova.
Mariinski teater täna
Juri Temirkanov oli peadirigent aastatel 1976-1988. Ta dirigeeris mitmeid kaasaegseid ja klassikalisi oopereid. Alates 1988. aastast on Valeri Gergijev toonud teatrile veelgi rohkem kuulsust. Nüüdseks on tal sidemed paljude maailma suurte ooperiteatritega, sealhulgas Royal Opera House, Covent Garden, Metropolitan Opera, Opéra Bastille, La Scala, La Fenice, Tel Avivi Ooper, Washingtoni Rahvusooper ja San Francisco Ooper. Tänapäeval teeb ooperikompanii regulaarselt tuure enamikus neist linnadest.