Mariinski teater
Mariinski teater on kuulus ooperi- ja balletiteater Venemaal Peterburis. See avati 1860. aastal ja sellest sai peagi Venemaa tähtsaim ooperi- ja balletiteater. Paljud 19. sajandi suured ooperid ja balletid on seal esietendunud, sealhulgas Tšaikovski, Mussorgski ja Rimski-Korsakovi suurimad lavateosed.
Mariinski teater on Mariinski balleti, Mariinski ooperi ja Mariinski orkestri koduks. Dirigent Valeri Gergijev on seal peadirigent alates 1988. aastast.
Mariinski teater, Peterburi, Venemaa
Mariinski teater 1890. aastal
Teatri nimi
Teater on nime saanud tsaar Aleksander II abikaasa Maria Aleksandrovna järgi. Peasaalis on keisrinna büst. Teatri nimi on selle ajaloo jooksul mitu korda muutunud, sest võimul olid erinevad poliitilised parteid.
| Alates | aadressile | Vene | Inglise keeles |
| 1860 | 1920 | Императорский Мариинский театр | Imperial Mariinski teater |
| 1920 | 1924 | Государственный академический театр оперы ja балета | Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater |
| 1924 | 1935 | Ленинградский государственный академический театр оперы и балета | Leningradi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater |
| 1935 | 1992 | Государственный академический театр оперы и балета имени С.М. Кирова | Kirovi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater |
| 1992 | Praegune | Государственный aкадемический Мариинский театр | Riiklik akadeemiline Mariinski teater |
Teatrihoonet nimetatakse tavaliselt Mariinski teatriks. Seda kasutavad trupid on säilitanud kuulsa Kirovi nime, mille see sai nõukogude ajal Leningradi kommunistliku partei mõrvatud juhi Sergei Kirovi (1886-1934) auks.
Origins
Esimesed balletitrupid, kes Peterburis esinesid, olid 18. sajandi alguses Itaalia balletitantsijad. Katariina Suur soovis, et ehitatakse vene teater. See ehitati 1783. aastal. Selle nimi oli Keiserlik Bolšoi Kamennõi teater ("Kamennõi" on vene keeles sõna "kivi". Seda kasutati selleks, et eristada hoonet tollal kasutusel olnud puidust teatrist). Tänane hoone pärineb aastast 1860. See avati Glinka ooperi "Elu tsaarile" etendusega. Seda nimetati Mariinski teatriks, mis sai oma nime keisrinna Maria Aleksandrovna järgi. Suur koreograaf Marius Petipa tõi esietendusele paljud kuulsad balletid, näiteks 1890. aastal Tšaikovski "Uinuv kaunitar", 1892. aastal "Pähklipureja", 1898. aastal Aleksander Glazunovi ballett "Raymonda" ja 1895. aastal Tšaikovski "Luikede järve" uuendatud versioon (koos Lev Ivanoviga).
Kui teatrist sai 1886. aastal keiserliku balleti ja ooperi peakorter, parandati teatrit. Seal mängiti mitmeid oopereid, sealhulgas Mussorgski "Boriss Godunovi", Rimski-Korsakovi "Kuldkakara", Tšaikovski "Pikadema ja Iolanthe", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu" ning Tšatšaturjani "Spartacuse" esietendused.
Keiserlik ja nõukogude teater oli koduks paljudele suurtele impresarioile, dirigentidele ja muusikutele. Vaganova Venemaa balletiakadeemia, Mariinski teatri balletikoolist alustasid karjääri Mathilde Kšessinskaja, Olga Preobrajenskaja, Anna Pavlova, Tamara Karsavina, Vaslav Nijinski, Marina Semenova, George Balanchine, Galina Ulanova, Rudolf Nurejev, Natalja Makarova, Mihhail Barõšnikov, Irina Kolpakova, Galina Mezentseva, Altynai Asylmuratova ja uuemal ajal sellised kuulsad tantsijad nagu Uljana Lopatkina, Diana Višneva ja Svetlana Zaharova.
Mariinski teater täna
Juri Temirkanov oli peadirigent aastatel 1976-1988. Ta dirigeeris mitmeid kaasaegseid ja klassikalisi oopereid. Alates 1988. aastast on Valeri Gergijev toonud teatrile veelgi rohkem kuulsust. Nüüdseks on tal sidemed paljude maailma suurte ooperiteatritega, sealhulgas Royal Opera House, Covent Garden, Metropolitan Opera, Opéra Bastille, La Scala, La Fenice, Tel Avivi Ooper, Washingtoni Rahvusooper ja San Francisco Ooper. Tänapäeval teeb ooperikompanii regulaarselt tuure enamikus neist linnadest.
