Mihhail Glinka
Mihhail Ivanovitš Glinka (1804-1857) oli vene helilooja, keda peetakse esimeseks väga kuulsaks.
Venemaa on väga suur riik. 18. sajandil oli Euroopas palju muusikat, kuid vene inimesed ei olnud seda veel kuulnud. Paljud neist olid väga vaesed ja kaasaegset transporti ei olnud olemas. Glinka sünni ajaks hakkasid venelased suurtes linnades, nagu Peterburi, väga huvituma Euroopa muusikast.
Mihhail Glinka sündis väikeses külas nimega Novospasskoje. Tema isa oli rikas mõisnik. Glinkat kasvatas tema vanaema, kes hoolitses tema eest väga hoolikalt. Ta kartis alati, et ta külmetab, mistõttu mähkis ta teda karusnahast mantlisse toas, mida hoiti 77 °F juures. Teda ei lastud sageli värskes õhus mängida. Hiljem muretses Glinka pidevalt oma tervise pärast.
See oli pikk tee suurlinnadesse, kus laps elas. Tol ajal ei olnud raadiot ega CD-d. Ainus muusika, mida ta kuulis, olid kirikukellad ja talupoegade (lihtsad inimesed, kes töötasid maal) laul. Nad laulsid rahvalaule ja mõtlesid harmooniaid nende viiside alla.
Pärast vanaema surma lubati tal sõita 6 miili kaugusele oma onu koju. Tema onul oli muusikute rühm, kes mängis Euroopa heliloojate, nagu Haydn, Mozart ja Beethoven, muusikat. Ta polnud kunagi varem sellist muusikat kuulnud.
Kui ta oli 13-aastane, läks ta Peterburi kooli. Nüüd sai ta kuulata palju muusikat ja kohtuda heade muusikutega. Ta sai klaveritunde ja veetis palju aega pidudel. Ta hakkas kirjutama mõned laulud.
1830. aastal läks ta Itaaliasse. Itaalia oli kuulus oma muusika, eriti ooperi poolest. Glinka kohtus kuulsate heliloojatega nagu Mendelssohn ja Berlioz, aga ka Itaalia heliloojatega nagu Donizetti ja Bellini. Talle meeldis nende muusika ja ta otsustas, et tahab ka ooperit kirjutada, kuid ta tahtis, et tema muusika kõlaks väga venepäraselt.
Glinka läks tagasi Venemaale. Ta kirjutas kaks suurt ooperit. Esimene neist kandis nime Ivan Susanin. Selle 1612. aastal toimuva ooperi lugu räägib vaesest talupojast Ivan Susaninist, kes sureb, et päästa tsaari elu (tsaar oli Venemaa valitseja, nagu kuningas või keiser). Tsaarile meeldis ooper ja ta arvas, et see peaks kandma nime "Tsaari elu". See oli suur edu, kui seda 1836. aastal esietendati.
Peagi kirjutas ta oma teise ooperi: Ruslan ja Ljudmila. Lugu pärineb kuulsa vene luuletaja Puškini jutustusest. Mees, kes talle sõnad kirjutas, tegi seda väga kiiresti, kui ta oli purjus, nii et lugu on veidi segane, kuid muusika on imeline. See on muinasjutt vastikust päkapikust Tšernomorist, kes on võtnud ära printsessi Ljudmila. Lõpuks päästab teda kangelane Ruslan. Osa muusikast kõlab üsna idamaiselt. Ooperit alustav overtuur on väga kuulus.
Glinka kirjutas ka klaverimuusikat, laule ja kammermuusikat.
Glinka muusika on oluline, sest ta oli esimene vene helilooja, kes kirjutas muusikat, mis kõlas vene keeles. Hilisemad heliloojad, nagu Tšaikovski, said tema muusikast mõjutusi.
Mihhail Glinka
Küsimused ja vastused
K: Millisest riigist oli Mihhail Ivanovitš Glinka pärit?
V: Mihhail Ivanovitš Glinka oli pärit Venemaalt.
K: Millist muusikat ta komponeeris?
V: Mihhail Ivanovitš Glinka komponeeris klaverimuusikat, laule, kammermuusikat ja oopereid.
K: Kuidas kogesid inimesed Venemaal Euroopa muusikat enne Glinka aega?
V: Enne Glinka aega ei olnud enamik inimesi Venemaal kuulnud Euroopa muusikat, sest puudus kaasaegne transport ja paljud inimesed elasid vaesuses.
K: Kus Glinka sündis?
V: Glinka sündis väikeses külas nimega Novospasskoje.
K: Kes mõjutas tema muusikastiili?
V: Teda mõjutasid sellised heliloojad nagu Haydn, Mozart ja Beethoven, aga ka Itaalia heliloojad nagu Donizetti ja Bellini. Ka hilisemad heliloojad, nagu Tšaikovski, olid tema loomingust mõjutatud.
K: Milline on ühe tema kuulsaima ooperi lugu?
V: Üks tema kuulsamaid oopereid on "Ivan Susanin" (tuntud ka kui "Elu tsaarile"), mis jutustab loo vaesest talupojast, kes sureb 1612. aastal tsaari elu päästmiseks.
K: Kuidas ta hoolitses selle eest, et tema teosed kõlaksid väga venepäraselt?
V: Et tagada, et tema teosed kõlaksid väga venepäraselt, reisis ta Itaaliasse, kus ta kohtus kuulsate heliloojatega ja tutvus nende muusikastiilidega, enne kui ta naasis Venemaale, et kirjutada kaks suurt ooperit, mille lood põhinevad vene luuletajate, näiteks Puškini, lugudel.
