Mihhail Glinka (1804–1857) — esimene tuntud vene helilooja
Mihhail Ivanovitš Glinka (1804–1857) oli vene helilooja, keda sageli nimetatakse vene klassikalise muusika alusepanijaks ja esimeseks rahvusvaheliselt tuntud vene heliloojaks.
Taust ja lapsepõlv
Venemaa oli ja on väga suur riik ning selle mitmekesine rahvakultuur ja muusikaline pärand mõjutasid tugevalt Glinka loomingut. 18. sajandil oli Euroopas palju muusikat ja muusikalisi traditsioone; aga paljud vene inimesed ei olnud seda varem laialdaselt kuulnud. Tol ajal oli transport aeglane ja palju inimesi elas vaesemalt, mistõttu uute muusikastiilide levik oli piiratud. Ainult suurtes linnades hakati Euroopast saabuvat muusikat üha enam kuulama, näiteks Peterburi, kus toimusid kontserdid ja mitmesugused muusikalised üritused.
Glinka sündis väikeses külas Novospasskoje aadlipere peres. Tema isa oli rikastunud mõisnik, kuid Mihhailat kasvatas ja hoolitses peamiselt tema vanaema, kes oli väga ettevaatlik ning kartses tema tervise pärast. Tema vanaema mähkis ta sageli karusnahast mantlisse isegi toas, mida hoiti 77 °F juures, ning ta ei lubanud teda sageli värskes õhus mängida. See hoolitsus mõjutas ka Glinka hilisemat muret oma tervise pärast.
Haridus ja esimesed kokkupuuted muusikaga
Pärast vanaema surma lubati Glinkal sõita oma onu koju, mis oli umbes kuue miili kaugusel. Tema onul oli muusikute rühm, kes mängis Euroopa heliloojate teoseid, näiteks Haydn, Mozart ja Beethoven. Glinka polnud varem sellist muusikat kuulnud ning see avas tema jaoks uue maailma.
13-aastaselt läks ta Peterburi kooli, kus tal tekkis võimalus kohtuda paljude heade muusikutega, saada klaveritunde ja käia pidudel. Seal hakkas ta ise kirjutama laule ja muid väiksemaid palasid. Tol ajal ei olnud veel raadiot ega CD-d, seega kuulus muusika levik põhiliselt otsekontsertide, kiriku ja talupoegade esituste kaudu. Talupojad laulsid rahvalaule ja sageli loodi neile alameloodiatele või meloodiatele harmooniaid, mis jäid Glinkale aluseks rahvaliku stiili tundmaõppimisel.
Reis Itaaliasse ja ooperiidee
1830. aastal läks Glinka Itaaliasse, mis oli tolle aja üks tähtsamaid muusikakeskusi ning kuulus eelkõige ooperi poolest. Seal kohtus ta nii rahvusvaheliselt tuntud heliloojatega nagu Mendelssohn ja Berlioz, kui ka Itaalia ooperimeistritega Donizetti ja Bellini. Itaalia kogemused andsid talle tehnilisi ja stiililisi teadmisi ooperi kirjutamiseks, kuid Glinkal tekkis kindel soov luua ooper, mis kõlaks selgelt venepäraselt ja kasutaks vene rahva- ja kirikumuusika aineid.
Peamised teosed
Tagasi Venemaal kirjutas Glinka kaks suurt ooperit, mis tegid temast rahvusliku muusika sümboli. Esimene oli Ivan Susanin (rahvusvaheliselt tuntud ka pealkirja all A Life for the Tsar), mille tegevus toimub 1612. aastal ja mis räägib lihtsast talupojast Ivan Susaninist, kes ohverdab oma elu, et päästa tsaari elu. Ooper pälvis suurt tunnustust ja seda tervitati erakordselt hästi, kui seda 1836. aastal esietendati.
Teine suur ooper oli Ruslan ja Ljudmila, mille aines on võetud maineka vene poeedi Puškini jutustusest. Nagu legend jutustab, kirjutas Puškin sõnad kiiresti ja mõnikord purjus olles, mistõttu teksti osa võib tunduda segane, kuid Glinka muusika on selles ooperis väga värvikas ja leidlik. Lugu räägib printsess Ljudmila röövimisest ja kangelasest Ruslanist, kes ta lõpuks päästab. Ooperi algav ja laialt tuntud overtuur on saanud üheks tema kõige tuntumaks meistriteoseks ning selle meloodiline ja rütmiline rikkus peegeldab nii vene rahvalikke mõjutusi kui ka sümfoonilist kujundust.
Lisaks ooperitele kirjutas Glinka palju muud: klaveripalasid, laule, kammermuusikat ja orkestripalasid (sh rahvapäraste tantsude ja teemade töötlemisi). Tema instrumentatsioon ning viis kasutada rahvalikku materjali olid eeskujuks hilisematele vene heliloojatele.
Mõju ja pärand
Glinka muusika on oluline eelkõige seetõttu, et ta oli üks esimesi vene heliloojaid, kes kirjutas laule ja suuremaid teoseid vene keeles ja kasutas teadlikult vene rahvalikke motiive ning õigeusu kirikumuusika meeleolu. Tema lähenemine aitas luua vene muusikalise identiteedi, mis eristus Lääne-Euroopa traditsioonist. Hilisemad heliloojad, nagu Tšaikovski, said tema muusikast tugevaid mõjutusi, samuti mõjutas Glinka mõtteviis järgmist vene koolkonda ja nn "viiekest" (The Five), kes jätkasid rahvusliku stiili arendamist.
Mihhail Glinka suri 1857. aastal, kuid tema looming jäi ellu ja mõjutas oluliselt järgnevate põlvkondade heliloojaid. Tema pärand on tänapäeval endiselt tähtis: tema ooperid ja instrumentaalteosed kõlavad teatrietendustel ja kontsertisaalides ning tema töö rahvamuusika ja klassikalise vormi ühendamisel loetakse murdepunktiks vene muusika ajaloos.
Mihhail Glinka
Küsimused ja vastused
K: Millisest riigist oli Mihhail Ivanovitš Glinka pärit?
V: Mihhail Ivanovitš Glinka oli pärit Venemaalt.
K: Millist muusikat ta komponeeris?
V: Mihhail Ivanovitš Glinka komponeeris klaverimuusikat, laule, kammermuusikat ja oopereid.
K: Kuidas kogesid inimesed Venemaal Euroopa muusikat enne Glinka aega?
V: Enne Glinka aega ei olnud enamik inimesi Venemaal kuulnud Euroopa muusikat, sest puudus kaasaegne transport ja paljud inimesed elasid vaesuses.
K: Kus Glinka sündis?
V: Glinka sündis väikeses külas nimega Novospasskoje.
K: Kes mõjutas tema muusikastiili?
V: Teda mõjutasid sellised heliloojad nagu Haydn, Mozart ja Beethoven, aga ka Itaalia heliloojad nagu Donizetti ja Bellini. Ka hilisemad heliloojad, nagu Tšaikovski, olid tema loomingust mõjutatud.
K: Milline on ühe tema kuulsaima ooperi lugu?
V: Üks tema kuulsamaid oopereid on "Ivan Susanin" (tuntud ka kui "Elu tsaarile"), mis jutustab loo vaesest talupojast, kes sureb 1612. aastal tsaari elu päästmiseks.
K: Kuidas ta hoolitses selle eest, et tema teosed kõlaksid väga venepäraselt?
V: Et tagada, et tema teosed kõlaksid väga venepäraselt, reisis ta Itaaliasse, kus ta kohtus kuulsate heliloojatega ja tutvus nende muusikastiilidega, enne kui ta naasis Venemaale, et kirjutada kaks suurt ooperit, mille lood põhinevad vene luuletajate, näiteks Puškini, lugudel.
