Kammermuusika: mis see on? Definitsioon, koosseis ja eripärad
Avasta kammermuusika: definitsioon, tüüpiline koosseis ja eripärad — intiimne pillimäng kahest kuni väikese orkestrini. Leia põhjalik ülevaade.
Kammermuusika tähendab muusikat, mis on kirjutatud väikestele pillirühmadele. Kamber on ruum (prantsuse sõnast "chambre"). Tavaliselt tähendab sõna "chamber" inglise keeles ruumi suures majas või lossis. Ajal, mil suurte majade või losside omanikud hoidsid oma muusikuid, võis neil olla oma eraorkester, mis mängis suures saalis. Mõnikord toimus kontsert ka väikeses kambris. Seda nimetati "kammermuusikaks".
Kammermuusika võib olla mis tahes instrumentide rühm alates kahest kuni kaheksa või üheksa instrumentini. Iga mängija mängib midagi teistest erinevat ("üks osa"). Võrrelge seda orkestriga, kus võib olla näiteks mitu viiulit, kes kõik mängivad samu noote.
Sõna "kamber" kasutatakse ka "kammerorkestri" kohta, mis tähendab: väike orkester. Seevastu: suurt orkestrit nimetatakse sageli "sümfooniaorkestriks". Väikest koori võib nimetada "kammerkooriks". Kuid neid näiteid ei peeta tavaliselt "kammermuusikaks".
Koosseisud ja tavalisemad vormid
Kammermuusika tüüpilised koosseisud on väiksed ja hästi määratletud. Levinumad näited:
- Duet (kahest instrumendist) — näiteks klaveriduet või viiuliviiul;
- Trio — tuntuim on piano-trio (viiul, tšello, klaver);
- Kvartett — eriti tuntud on string quartet (2 viiuli osa, viola, tšello);
- Kvintett — näiteks puhkpillikvintett (flööt, oboe, klarnet, fagott, sarv) või keelpillide kvintett;
- Sextett, septett, oktett, nonett — laiem valik kõlavärve ja võimalusi, kuid säilib põhimõte "üks osa iga mängija kohta".
Eripärad ja mängutav
Kammermuusikas on mängijate vahel tihe, tihti vestluslik koostöö. Peamised tunnused:
- Üks osa ühe mängija kohta: iga instrument kannab oma iseseisvat partiid, mis loob polüfoonilise teksti ja suurema vastutuse iga muusiku jaoks.
- Juhtimiseta ansambel: tavaliselt puudub dirigent — esituse sünkroniseerimine, fraaside kujundamine ja tempokõikumised otsustavad mängijad omavahel.
- Intiimsus ja dünaamika: kammermuusika on sageli peenemate nüansside ja vaiksemate dünaamiliste suhete koht, sobides väiksematesse ruumidesse ja kuulamiseks tähelepanelikult.
- Ruumi ja akustika tähtsus: kambrikontserdil on tähtis ruumi helikvaliteet — lähem kontakt publiku ja muusikute vahel aitab kuulajaid kaasata.
Ajalooline ülevaade ja repertuaar
Kammermuusika ajalugu ulatub baroki aega: näiteks trio sonaadid (kahe meloodia+baas) olid barokist tuntud vorm. Klassikalises perioodis (Haydn, Mozart, Beethoven) kujunes välja stringkvarteti standardformaadiks ning Haydnil on eriti oluline koht kui "stringkvarteti isana". 19. sajandil laiendasid romantikud (Schubert, Brahms, Dvořák) kammermuusika väljendusvahendeid ja intensiivsust. 20. sajandil eksperimenteeriti vormi ja kõlaga (Bartók, Shostakovitš, Debussy, Ravel jt), mis tõi uued tehnilised ja helilised võimalused.
Tuntud kammerteosed, mida sageli mainitakse, on näiteks Haydni ja Beethoveni stringkvartetid, Schuberti "Surm ja tüdruk" kvartett, Brahmsi klaverikvintett, Dvořáki viiulikvartett ja Bartóki stringkvartetid. Samuti on rikkalik repertuaar puhkpillidele, klaveritriodele ja muudele koosseisudele.
Kammerorkester ja kammerkoor — sarnased nimed, erinev tähendus
Oluline on eristada termineid: kammermuusika viitab tavaliselt väikesele ansamblile, kus iga muusik mängib oma osa. Kammerorkester tähendab väiksemat orkestrit, aga seal võib olla mitu mängijat samal partiil (näiteks kaks või kolm viiulit mängimas samu hääli) — see pole tingimata kammermuusika ühehäälse „üks osa = üks mängija“ põhimõtte järgi. Samamoodi ei loeta väike (kammer) koor tavaliselt kammermuusika žanriks, kuigi termin viitab väiksusele.
Miks kuulata ja osaleda?
Kammermuusika pakub kuulajale tihedat, intiimset ja sageli väga väljendusrikast muusikaelamust, kus iga hääle detailid on kuuldavad. Muusikutele annab kammermäng võimaluse arendada ansamblitunnet, kuulamisoskust ja interpretatiivset suhtlemist — see on kollektiivne loominguline protsess, kus kõik osalejad annavad võrdselt panuse teose kujundamisse.
Kuulate alustuseks mõnda tuntud kvartetti või triosid ning tähelepanelikult kuulates märkate, kuidas meloodiad vahetuvad, teemad kõnelevad üksteisele ja erinevad instrumendid täiendavad üksteise helikeelt. Kammermuusikas on palju väikeseid üllatusi ja detailirohkust, mis avanevad järjestiku kordusega kuulates.
Rühmade suuruse sõnad
Neid sõnu kasutatakse selleks, et näidata, kui palju inimesi mängib. Neid võib kasutada ka lauljate rühmade puhul (vokaalsoolo, duett jne):
- soolo on ainult üks mängija (või laulja). Seda ei nimetata tavaliselt kammermuusikaks.
- duett või duo on teos kahele instrumendile. Sõna "duo" tähendab tavaliselt pala, milles kaks osa on võrdse tähtsusega. Viiulisonaatidel, flöödisonaatidel jne. on tavaliselt klaverisaatja, kuid neid ei nimetata tavaliselt "duettideks". Klaveriduo on mõeldud kahele mängijale ühe klaveri juures.
- trio on teos kolmele instrumendile. Klaveritrio on teos klaverile, viiulile ja tšellole. Mõnikord võib triosid nimetada ühe instrumendi järgi, nt: Brahmsi "Sarve trio" on metsasarvele, viiulile ja klaverile, mitte kolmele sarvele!
- kvartett on teos neljale instrumendile. Keelpillikvartetid on kõige populaarsem kammermuusika vorm. Need on mõeldud kahele viiulile, vioolale ja tšellole. Klaverikvartett on klaverile, viiulile, vioolale ja tšellole.
- kvintett on teos viiele instrumendile. Keelpillikvintett võib olla kahele viiulile, kahele vioolale ja tšellole (nt Mozarti keelpillikvintetid) või kahele viiulile, vioolale ja kahele tšellole (nt Schuberti kvintett). Klaverikvintett on klaverile ja keelpillikvartetile (kuigi Schuberti Forelli kvintett on ebatavaline: see on klaverile, viiulile, vioolale, tšellole ja kontrabassile).
- sekstett on teos kuuele instrumendile. Keelpilli sekstett on tavaliselt kahele viiulile, kahele vioolale ja kahele tšellole. Poulenci sekstett on klaverile ja viiele puhkpillile.
- septett on üsna ebatavaline ja võib olla mis tahes instrumentide kombinatsioonile. Beethoven, Saint-Saëns ja Ravel kirjutasid kõik septetid, kuid erinevatele kombinatsioonidele.
- oktett on kaheksale instrumendile. Schuberti oktett on mõeldud klarnetile, metsasarvele, fagotile, keelpillikvartetile ja kontrabassile. Mendelssohni oktett on kahele keelpillikvartetile.
- nonet on üsna haruldane. Louis Spohr kirjutas noneti viiulile, vioolale, tšellole, kontrabassile, flöödile, oboele, klarnetile, fagotile ja metsasarvele.
Ajalugu
Kammermuusika instrumentidele muutus populaarseks kui midagi, mis erineb suurtest orkestritest. Orkester arenes 17. sajandil ja nii arenes ka kammermuusika. Heliloojad kirjutasid triosonaate, mis olid mõeldud kahele kõrgele instrumendile (nt kaks viiulit) ja continuo saatele (tavaliselt klavessiinile ja tšellole). Arcangelo Corelli ja Johann Sebastian Bach kirjutasid palju triosonaate.
Joseph Haydn kirjutas palju keelpillikvartette. Ta tegi selle kombinatsiooni populaarseks. Ka Mozart ja Beethoven kirjutasid mõned väga head keelpillikvartetid. Viimased, mida Beethoven kirjutas, olid väga raskesti mängitavad ja arusaadavad, kuid 19. sajandi heliloojad nagu Schubert, Schumann, Mendelssohn ja Brahms said neist inspiratsiooni. Kahekümnendal sajandil kirjutasid mõned parimad keelpillikvartetid Bartók ja Šostakovitš.
Kammermuusika mängimine
Kammermuusikat on väga lõbus mängida, sest iga mängija on individuaalne. See on nagu vestlus muusikas. Dirigenti ei ole, seega peab iga muusik kuulama tähelepanelikult teisi ja õppima koos mängima väikese meeskonnana. Muusikud saavad ka oma mängu paremini kuulda kui orkestris. Mõned elavad heliloojad on kirjutanud palju muusikat noortele mängijatele, kes ei ole väga arenenud. Mõned Mozarti varasemad keelpillikvartetid ei ole liiga rasked ja sobivad suurepäraseks sissejuhatuseks kammermuusika mängimisse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kammermuusika?
V: Kammermuusika on muusika, mis on kirjutatud väikestele pillirühmadele.
K: Miks nimetatakse seda kammermuusikaks?
V: Seda nimetatakse kammermuusikaks, sest "kamber" tähendab prantsuse keeles "tuba" ja seda mängiti algselt väikestes ruumides.
K: Mitu pilli võib olla kammermuusikagrupis?
V: Kammermuusikagrupis võib olla ükskõik kui palju instrumente, alates kahest kuni üheksani.
K: Mis vahe on orkestri ja kammermuusika vahel?
V: Kammermuusikas mängib iga mängija midagi teistest erinevat ("üks osa"), samas kui orkestris võib olla palju muusikuid, kes mängivad samu noote.
K: Mis on kammerorkester?
V: Kammerorkester on väike orkester.
K: Kuidas nimetatakse suurt orkestrit?
V: Suurt orkestrit nimetatakse sageli "sümfooniaorkestriks".
K: Kuidas nimetatakse väikest koori?
V: Väikest koori võib nimetada "kammerkooriks", kuid seda ei peeta tavaliselt "kammermuusikaks".
Otsige