Keelpillikvartett
Keelpillikvartett on muusikapala neljale keelpillile. Keelpillikvartett võib tähendada ka nelja inimest, kes mängivad teose neljale keelpillile. Keelpillikvarteti neli instrumenti on peaaegu alati 2 viiulit, 1 vioola ja 1 tšello. Kontrabassi ei kasutata seetõttu, et see kõlaks liiga valjult ja raskelt. Ideaalseks peetakse 2 viiuli, vioola ja tšello tasakaalu. Keelpillikvartetid on kõige populaarsem kammermuusika vorm. Paljud heliloojad on kirjutanud keelpillikvartette.
Keelpillikvartettide kirjutamine algas 18. sajandil. Itaalia heliloojad nagu Sammartini (1698-1775) kirjutasid muusikat kahele viiulile, vioolale ja continuole. Continuo oli kas ainult klavessiin või klavessiin koos tšelloga. Järk-järgult hakkasid heliloojad klavessiini välja jätma. Tšello mängis sageli sama, mis vioola, kuid ühe oktaavi võrra madalamal.
Klassikalisemuusika perioodi heliloojad hakkasid kirjutama tšellopartiisid, millel oli oma identiteet. Joseph Haydn (1732-1809) kirjutas palju keelpillikvartette, mis tegi sellest väga populaarse vormi. Tema kvartetid op. 33 olid tema sõnul "kirjutatud uuel ja erilisel viisil". Kõik neli osa olid väga selged ja individuaalsed. Alati oli neli osa: kiire osa, aeglane osa, menüüt ja trio ning kiire finaal. Haydn mängis sageli kvartetis koos Wolfgang Amadeus Mozarti (1756-1791) ja kahe teise mängijaga. Mozart kirjutas ka palju keelpillikvartette ja pühendas mõned neist Haydnile. Kolm Mozarti hilisemat on kirjutatud Preisimaa kuningale, kes mängis hästi tšellot, nii et Mozart andis tšellole palju rasket muusikat mängimiseks.
Ludwig van Beethoveni (1770-1827) kasvamise ajal käsitleti keelpillikvartettides kõiki nelja instrumenti võrdselt tähtsana. Beethoven kirjutas 16 keelpillikvartetti. Eriti kuulsaks said keskmised ja hilisemad heliloojad võtsid neist ideid, näiteks aeglased sissejuhatused ja idee, et ühe keskmise osa puhul võiks menüüt ja trio asemel olla kiire scherzo. Beethoveni viimased kvartetid on väga ilusad, kuid ka väga keerulised ja mõnikord üsna agressiivsed. Beethoven muutus väga pettunuks, sest ta oli kurt ja ei kuulnud oma muusikat, kuid ta võis seda kõike oma peas ette kujutada. Franz Schubert (1797-1827) imetles neid ja kirjutas ise mitu keelpillikvartetti.
Romantikaperioodil kirjutasid paljud heliloojad keelpillikvartette: Felix Mendelssohn (1809-1847), Robert Schumann (1810-1856), Johannes Brahms (1833-1897), Pjotr Tšaikovski (1840-1893), Antonín Dvořák (1841-1904) ja paljud teised. Mõned neist, nagu Dvořák, lisasid oma kvartettidesse oma kodumaa rahvalaulud.
20. sajandil on heliloojad jätkanud keelpillikvartettide kirjutamist. Claude Debussy (1862-1918) ja Maurice Ravel (1875-1934) kirjutasid kumbki ühe. Arnold Schönberg lisas oma esimesele keelpillikvartetile isegi hääle. Béla Bartók (1881-1945) kirjutas kuus keelpillikvartetti, mida on väga raske mängida. Neis on väga põnevad rütmid, mis on sageli pärit tema kodumaisest ungari rahvamuusikast, ning keerulised harmooniad. Dmitri Šostakovitš (1906-1975) kirjutas viisteist ja Benjamin Britten (1913-1976) kolm.
Keelpillikvarteti rühmad
Keelpillikvartetis mängimine on väga nauditav. On palju kuulsate heliloojate suurepäraseid teoseid, aga ka muusikat, mis on kirjutatud noortele õppivatele mängijatele.
On professionaalseid mängijaid, kes moodustavad keelpillikvartette ja mängivad koos aastaid. 20. sajandi alguses pidasid paljud Rosé kvartetti Euroopa parimaks. Hiljem sai väga kuulsaks Amadeuse kvartett.
Küsimused ja vastused
K: Mis on stringikvartett?
V: Keelpillikvartett on muusikapala neljale keelpillile. See võib viidata ka neljale inimesele, kes seda teost mängivad.
K: Millised on keelpillikvarteti neli instrumenti?
V: Neli instrumenti keelpillikvartetis on tavaliselt kaks viiulit, üks vioola ja üks tšello.
K: Miks ei kasutata keelpillikvartetis kontrabassi?
V: Kontrabassi ei kasutata, sest see kõlaks teiste instrumentidega võrreldes liiga valjult ja raskelt, häirides nende vahelist tasakaalu.
K: Kes on kirjutanud palju kuulsaid keelpillikvartette?
V: Joseph Haydn (1732-1809) kirjutas palju kuulsaid keelpillikvartette, mis tegid selle kammermuusika vormi väga populaarseks. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827) on samuti kirjutanud palju tähelepanuväärseid teoseid selles žanris.
K: Kuidas kirjutasid heliloojad klassikalise ajastu jooksul tšellole?
V: Klassikalisel perioodil hakkasid heliloojad kirjutama tšellopartiisid, millel oli oma identiteet, selle asemel, et lihtsalt mängida seda, mis oli kirjutatud vioolale, kuid ühe oktaavi võrra madalamal.
K: Kes olid mõned romantika ajastu heliloojad, kes kirjutasid keelpillidele?
V: Mõned romantika ajastu heliloojad, kes kirjutasid teoseid keelpillidele, on Felix Mendelssohn (1809-1847), Robert Schumann (1810-1856), Johannes Brahms (1833-1897), Pjotr Tšaikovski (1840-1893), Antonín Dvořák (1841-1904).
Küsimus: Mida tegid mõned 20. sajandi heliloojad oma teostega keelpillidele?
V: 20. sajandil kirjutasid mõned heliloojad nagu Claude Debussy (1862-1918) ja Maurice Ravel (1875-1934) kumbki ühe teose keelpillidele, Arnold Schönberg aga lisas oma esimesele keelpillikvartetile hääle. Béla Bartóki kuus teost olid väga raskesti mängitavad nii ungari rahvamuusikast pärit põnevate rütmide kui ka keeruliste harmooniate tõttu, samas kui Dmitri Šostakovitš kirjutas viisteist ja Benjamin Britten kolm sellist teost.
