Benjamin Britten — juhtiv inglise helilooja, ooperid ja Aldeburghi festival
Benjamin Britten – 20. sajandi juhtiv inglise helilooja: legendaarseid ooperid, War Requiem ja Aldeburghi festival; lummav muusika, mis peegeldab Ida-Anglia meremaastikke.
Edward Benjamin Britten, Aldeburghi parun Britten, OM CH (sündinud Lowestoftis 22. novembril 1913; surnud Aldeburghis 4. detsembril 1976) oli üks silmapaistvamaid ja mõjukamaid 20. sajandi inglise heliloojaid. Ta oli pärit Ida-Angliast (Ida-Inglismaa) ning tema loomingus kajastuvad sageli koduvalduste rannikulised maastikud, õhustik ja merehõng. Britten kirjutas hulga muusikat eri žanrites: ooperid, orkestriteosed, kammermuusika, hääle- ja kooriteosed ning muusika lastele. Paljusid teoseid mõeldes ja pühendades töötas ta koos oma elukaaslase ja kauaaegse solistipartneri, tenor Peter Pearsiga.
Olulisemad ooperid ja peamised teosed
Britteni ooperid tõid 20. sajandi inglise lavamuusikale uue hingamise. Tema tuntumate ooperite hulka kuuluvad "Peter Grimes" (mis avas talle rahvusvahelise tuntuse ja aitas elustada inglise ooperitraditsiooni), "Billy Budd", "Suveöö unenägu" ja "Surm Veneetsias". Tema suurvormide hulka kuulub ka "War Requiem", mis kõlas 1962. aastal pärast sõjas hävinud Coventry katedraali ümberehitamist hoone pühitsemisel — teos ühendab ladinakeelse missa tekstid ja esmakordselt luuletaja Wilfred Oweni sõjapoeesia, olles tugeva moraalse ja emotsionaalse laadiga.
Britten oli meisterlik häälekujundaja: tema häälteosed ja laulukomplektid on iseloomulikult selged, väljendusrikkad ja tihti tihedalt seotud esitajatega — eelkõige Pearsiga. Ta kirjutas ka lastele mõeldud muusikat, mis ei ole pelgalt lihtsustatud, vaid sisaldab täiskasvanutele omast kompositsioonilist intelligentsust — näiteks tuntud orkestritugitöö "The Young Person's Guide to the Orchestra" ning lasteooperid nagu "Noye's Fludde".
Stiil ja muusikaline pärand
Britteni keeles segunevad ladus meloodiline vool, selge harmooniline struktuur ja mõnikord häirivad, kaasaegsed kõlavalikud. Tema muusika on sageli narratiivne ja dramaturgiline — eriti ooperites — ning näitab huvi hääle- ja tekstikeskse väljenduse vastu. Ta kasutas tihti rahvaviise ja vanemat briti muusikatraditsiooni, ühendades neid moodsamate kompositsioonivõtetega. Britteni orkestreerimisoskus, soorituspraktika ja orkestri- ja koorivärvid annavad tema teostele selge identiteedi.
Aldeburghi festival ja organisatoorne tegevus
Britten oli üks Aldeburghi festivali algatajatest — festivalist, mis sai alates 1948. aastast oluliseks kultuurisündmuseks tema kodupaigas ja mis tõi kokku interpreedid, heliloojad ja publiku. Ta oli ka üks English Opera Groupi asutajatest, et luua uusi võimalusi inglise ooperi esitamiseks. Lisaks oli Britten hinnatud pianist ja dirigent, kes sageli juhatas või saatestas oma teoste esiettekandeid ning töötas tihedalt solistide ja orkestritega.
Isiklik elu ja koostöö Peter Pearsiga
Britteni elus oli määrava tähtsusega tema koostöö ja isiklik suhe Peter Pearsiga. Pears oli tema peamine laululoomingu interpret ja paljud Britteni häälepartiid on kirjutatud Pearsi häälele. Paar oli elus ja töös tihedalt seotud: Pears oli sageli esineja Britteni ooperites, laulusarjades ja orkestritöödes ning duo panus Briti muusika levikusse oli märkimisväärne.
Pärand ja tähendus
Britteni looming on jätnud püsiva jälje nii Suurbritannia kui ka rahvusvahelisse muusikamaastikku. Tema teosed on repertuaaris maailmaklassi kontsert- ja ooperimajades, festivalidel ning koolide ja muusikaõppekavade materjalides. Tema huvi hääle, teksti ja lavalise dramaatika vastu ning põhjalik pühendumus esitajate ja publikuga töötamisele teevad tema loomingust jätkuvalt arusaadava ja liigitatava osa 20. sajandi muusikapärandist.
Benjamin Britten, foto tehtud 1968. aastal.
Life
Varasemad aastad
Benjamin Britten alustas muusika kirjutamist viieaastaselt, kuigi tal ei olnud kedagi, kes teda oleks aidanud. Kui ta oli kümneaastane, osales ta Norwichi amatöörmuusikafestivalil. Helilooja Frank Bridge kuulis teda ja oli nii muljetavaldav, et pakkus talle kompositsiooniõpetust. Ta aitas Brittenil komponeerida, kasutades õigeid muusikalisi võtteid. Britten hakkas tundma paljude oluliste kaasaegsete heliloojate, sealhulgas Schönbergi ja Bartóki muusikat. 1930. aastal läks ta Kuninglikku Muusikakolledžisse. Tal olid suurepärased klaveriõpetajad, kuid ta ei õppinud palju oma kompositsiooniõpetajalt John Irelandilt ja enamik tema kirjutatud muusikast jäi esitamata. Britten tundis rohkem huvi välismaa muusika kui inglise muusika vastu. 1934. aastal kuulis ta Alban Bergi ooperit "Wozzeck". Ta tahtis minna Austriasse Bergi juurde õppima, kuid teda ei lubatud. Vahepeal hakati esitama mõningaid tema esimesi korralikke kompositsioone. Ta kirjutas muusikat filmidele, mida tegi General Post Office, sealhulgas ühe filmi, mis käsitles posti vedavat rongi. Muusika kirjeldab rongi rütmi kiirustades.
USA
Filmimuusika kallal töötades kohtus ta kirjanik W. H. Audeniga. Ta hakkas huvituma poliitilistest ideedest. Neid võib kuulda mõnes tema sel ajal kirjutatud teoses, nagu "Meie jahimehed" (1936) ja "Kangelaste ballaad" (1939). Kui Auden emigreerus Ameerika Ühendriikidesse, järgnes Britten talle. Temaga oli kaasas tenor Peter Pears, kellest sai eluaegne sõber ja partner ning kes oli inspiratsiooniks paljudele lauludele ja ooperitele.
Britten kirjutas USAs mitmeid teoseid, sealhulgas "Sinfonia da Requiem" (1940) ja "Esimene keelpillikvartett" (1941). Järgmisel aastal luges ta luuletaja George Crabbe'i, kes oli pärit Suffolkist, samast Inglismaa osast, kus Britten oli üles kasvanud. Brittenil tekkis äkki koduigatsus. Ta mõistis, et ta ei saa võõras riigis töötada ja olla tema ise. Nii naasis ta koos Pearsiga Inglismaale.
Aldeburghi festival
Niipea, kui ta oli Inglismaale tagasi sõitval laeval, alustas ta tööd "Ceremony of Carols" kallal. Tagasi Inglismaal andsid Britten ja Pears kontserte igasugusele publikule ja osalesid Sadler's Wells Opera Company ooperilavastustes, millele ehitati uut teatrit. Uus teater avati 7. juunil 1945 Britteni ooperi "Peter Grimes" etendusega. See ooper tegi Brittenist oma aja kuulsaima inglise helilooja. Peagi mängiti seda nii välismaal kui ka Inglismaal.
Britten kirjutas nüüd palju muusikat: laule, kammermuusikat ja väga populaarset teost "Noore inimese orkestrijuhend" (tuntud ka kui "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale"). Selles teoses näidatakse kordamööda iga orkestri instrumenti, et noored saaksid tutvuda muusikainstrumentide kõlaga. See põhineb 300 aastat tagasi Henry Purcelli kirjutatud meloodial. Populaarsemaid teoseid oli rohkem: St Nicolas ja Kevadsümfoonia. Suurte ooperite esitamiseks ei olnud palju võimalusi, seega kirjutas ta mõned "kammerooperid", mis vajasid vaid väikest orkestrit ja väikest arvu lauljaid. Neid esitas näiteks kohalikes kirikutes rühm, kes nimetas end English Opera Group'iks. Ta kirjutas "The Rape of Lucretia" (1946) ja "Albert Herring" (1947). 1948. aastal aitas rühm algatada Aldeburghis muusikafestivali. Benjamin Britten veetis oma ülejäänud elu peamiselt töötades muusika kallal, mida tuli esitada Aldeburghi festivalil. Ta komponeeris festivali jaoks mõned oma suurimad teosed ning osales etendustel dirigendi ja pianistina.
1950. aastad
Üks Britteni populaarseimaid muusikateoseid harrastajatele, sealhulgas lastele, oli Noye "Fludde" (1957). Ta kirjutas kolm "kirikupärimust". Tema suurte ooperite hulka kuulub "Billy Budd" (1951), mida peagi lavastati Covent Gardenis. Juunis 1953 kirjutas ta kuninganna Elizabeth I-st rääkiva ooperi Gloriana, mis oli kirjutatud Elizabeth II kroonimisürituste jaoks. Kui ta sõitis koos Peter Pearsiga Kaug-Itta, sai ta mõjutusi Bali muusikast ja kirjutas balleti "The Prince of the Pagodas", mida esitati 1957. aastal Covent Gardenis. Teine suur idast inspireeritud teos oli parabool "Curlew River" (1964). Ooper "Jaanipäevaöö unenägu" kirjutati Aldeburghi festivali jaoks 1960. aastal. 1962. aastal kirjutas ta uue Coventry katedraali tähistamiseks "War Requiem". See on üks 20. sajandi suurimaid muusikateoseid.
Tema viimased aastad
1961. aastal sõbrunes ta suure vene tšellisti Mstislav Rostropovitšiga. Ta kirjutas tšellosonaadi ja tšellosümfoonia (1963) (omamoodi tšellokontsert), samuti kolm sviiti soolotšellole. Ta reisis koos Pearsiga Nõukogude Liitu.
1967. aastal sai Aldeburghi festival uue kontserdisaali, Maltings at Snape. Tema järgmine ooper oli "Owen Wingrave" (1970), mis oli kirjutatud televisiooni jaoks, kuid mida peagi lavastati Covent Gardenis. Juunis 1973 lavastas Britten veel ühe suure ooperi "Surm Veneetsias". Peategelane Aschenbach oli ehk parim muusika, mille ta kunagi Peter Pearsile kirjutas. Seda esitati Aldeburghi festivalil, kuid Britten oli selleks ajaks juba haige ega saanud etendusel osaleda. Tema südamehaiguse tõttu ei olnud tal võimalik enam suurte teoste kallal töötada, kuid ta kirjutas siiski harfimuusikat harfimängija Ossian Ellisele, laulu "Phaedra" Janet Bakerile ja Kolmanda keelpillikvarteti. Ta suri 4. detsembril 1976 Aldeburghis.
Britten sai mitmeid autasusid nii Suurbritannias kui ka teistes riikides. Temast sai 1952. aastal Companion of Honour, 1965. aastal teenetemärgi liige ja surmaaastal sai ta esimese muusikuna eluaegse aadli (tiitel Lord Britten).
Tema muusika
Britteni varajased teosed on sageli kirjutatud instrumentidele. Tema "Variatsioonid Frank Bridge'i teemale" (1937) keelpilliorkestrile on tänapäeval väga populaarne teos. Ta laenas ja leiutas sageli teiste heliloojate teemasid (seda nimetatakse "paroodia" tehnikaks). Viimastel aastatel pööras ta taas palju tähelepanu instrumentaalmuusikale, peamiselt kammermuusikale.
Pärast seda, kui ta kohtus Peter Pearsiga, oli suur osa tema muusikast vokaalne. Siia kuulub üle 100 laulu, mitu ooperit, kammerooperid ning kolm teost tenorsoolole ja orkestrile: Les Illuminations, Serenade tenorile, metsasarvele ja keelpillidele ning Nocturne. Tema laulud on sageli rühmitatud tsüklitesse. Ta kirjutas ka palju rahvalaulude seadeid. Need olid väga populaarsed lisapalad, kui ta saatis Peter Pearsi laulukontsertidel.
Britten kirjutas muusikat kooridele, sealhulgas "Hümni Püha Ceciliale" (Britten oli uhke selle üle, et ta on sündinud Püha Cecilia päeval: 22. novembril). War Requiem on tema suurim teos, mis ühendab kirjutamise koorile ja orkestrile. See kirjeldab sõja õudusi (Britten keeldus II maailmasõjas võitlemast).
Ta kirjutas palju teoseid lastele. Mõnes tema ooperis, näiteks "Peter Grimes", "Kruvi pööramine" ja "Owen Wingrave", on isegi lastepositsioonid. Ta kirjutas isegi ühe ooperi, kus kõiki peaosi laulavad lapsed: The Little Sweep (1949).
Paljud tema suured ooperirollid, alates Peter Grimesist kuni Aschenbachini "Surmaga Veneetsias", käsitlevad autsaideri, inimese, kes ei sobi päris hästi ühiskonda või keda ei mõisteta õigesti. Britteni homoseksuaalsus (millest tema eluajal ei räägitud kunagi) võib olla sellega kuidagi seotud. Samuti teadis ta, mis tunne on olla autsaider, kui ta püüdis elada Ameerika Ühendriikides, ja tema keeldumine sõjas sõdimisest võis teda mõnest inimesest distantseerida.
Aldeburghi festival Snape'is (Aldeburghi lähedal asuvas külas) asuvas Maltings'is on jätkuvalt Britteni muusika fookuses. Igal aastal korraldab Brittensi-Pearsi muusikakool noortele muusikutele õppetunde ja esinemisvõimalusi. Igal aastal augustis toimub seal "Prom" kontsertide sari.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Edward Benjamin Britten?
V: Edward Benjamin Britten oli üks oma aja suurimaid inglise heliloojaid, kes sündis 22. novembril 1913 Lowestoftis.
K: Kust pärines Edward Britten?
V: Edward Britten oli pärit Ida-Inglismaalt, Ida-Inglismaa piirkonnast East Anglia.
K: Millest mõtles Edward Britten sageli oma muusikat kirjutades?
V: Edward Britten mõtles oma muusikat kirjutades sageli East Anglia maastikule ja merele.
K: Kes oli Edward Britteni pikaajaline elukaaslane?
V: Edward Britteni pikaajaline partner oli tenor Peter Pears.
K: Millised on Edward Britteni kuulsad ooperid?
V: Edward Britteni kuulsate ooperite hulka kuuluvad "Peter Grimes", "Billy Budd", "Suveöö unenägu" ja "Surm Veneetsias".
K: Kus esitati Edward Britteni "War Requiem"?
V: Edward Britteni "War Requiem" esitati Coventry katedraalis 1962. aastal pärast selle ümberehitamist, sest vana katedraal oli sõjas hävinud.
K: Millega alustas Edward Britten?
V: Edward Britten algatas Aldeburghi festivali ning ta oli ka suurepärane pianist ja dirigent.
Otsige