Frank Bridge
Frank Bridge (sündinud Brightonis 26. veebruaril 1879; surnud Eastbourne'is 10. jaanuaril 1941) oli inglise helilooja, vioolamängija ja dirigent. Tema muusika kõlas oma aja inimeste jaoks sageli üsna moodsalt. Ta kirjutas palju suurepäraseid teoseid, sealhulgas nii kammermuusikat kui ka orkestrimuusikat. Üks tema kompositsiooniõpilastest oli Benjamin Britten. Hiljem mälestas Britten oma õpetajat, kasutades üht Bridge'i muusikapala ja tehes sellest muusikapala "Variatsioonid Frank Bridge'i teemale" (Variations on a Theme of Frank Bridge).
Life
Bridge sündis Brightonis ja õppis aastatel 1899-1903 Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis. Üks tema õpetajatest oli Charles Villiers Stanford. Ta mängis vioolat mitmes keelpillikvartetis ja juhatas mitmeid orkestreid. Ta õppis keerulist muusikat väga kiiresti ja mõnikord palus Henry Wood teda enda asemele, kui ta ise ei olnud piisavalt heal järjel, et dirigeerida. Mõne aja pärast veetis ta suurema osa oma ajast heliloominguga. Ta õpetas eraviisiliselt mitmeid õpilasi, sealhulgas Benjamin Brittenit, kes hiljem aitas oma õpetaja muusikat tuntumaks teha ja austas teda oma "Variatsioonid Frank Bridge'i teemale" (1937) keelpilliorkestrile, mis põhineb Bridge'i "Kolmest idüllist keelpillikvartetile" (1906) teisel teemal.
Bridge suri Eastbourne'is.
Muusika
Bridge'i varajases loomingus on tunda Johannes Brahmsi ja Charles Villiers Stanfordi mõju. Ta kirjutas suurepäraseid kammermuusika ja laule. Phantasie kvartett ja keelpillikvartett nr 1 näitavad tema annet. Tema hilisemad teosed, näiteks kolmas (1926) ja neljas (1937) keelpillikvartett, on üsna keerulise harmooniaga ja näitavad tema huvi Schönbergi muusika ning Maurice Raveli ja Aleksander Skrjabini harmoonia vastu. Tema tähtsamate orkestriteoste hulka kuuluvad "Meri" ja "Suvi". Ta on kirjutanud mõnda toredat kammermuusikat tšellole, samuti mitmeid laule. Tema hilisematel aastatel muutuvad tema harmooniad üsna arenenud, näiteks üks tema lemmikakordi võib leida, kui mängida koos c-moll akordi ja d-duur akordi. Tema pikemates teostes muutub sageli muusika tempo ja ta väldib enda täpset kordamist.
Pikka aega pärast tema surma ei mängitud tema muusikat peaaegu üldse, kuid viimasel ajal on muusikud avastanud tema kompositsioonide suuruse. Pianistidele meeldib mängida populaarset klaveripala nimega Rosemary.
