Johannes Brahms — saksa helilooja (1833–1897): sümfooniad, kontserdid, Lieder
Johannes Brahms (7. mai 1833 - 3. aprill 1897) oli kuulus saksa helilooja. Ta alustas oma karjääri pianistina. Ta oli alati väga enesekriitiline ja hävitas iga teose, mis tema arvates polnud päris hea. Ta arvas, et inimesed ootavad temast "järgmist Beethovenit", ja veetis mitu aastat oma esimese sümfoonia kallal, enne kui lubas seda esitada. Lõpuks kirjutas ta kokku neli sümfooniat, samuti neli kontserti ja mitmeid kooriteoseid, sealhulgas rekviemi. Ta kirjutas ka kammermuusikat, klaverimuusikat ja saksa kunstilaulu ehk Lieder. Üks tema tuntumaid laule on Wiegenlied ("hällilaul"), mida sageli nimetatakse "Brahmsi uinumislauluks" ja mis on sageli kuulda muusikakastides.
Brahms sündis Hamburgis ja sai algõpetuse muusikaliselt perekondlikus keskkonnas. Noore mehena kohtas ta Robert Schumanni, kes tervitas teda kui erakordset andeid ning avaldas temast kirjaliku kiituse, mis aitas Brahmsil laiemalt tuntuks saada. Pärast Schumanni tervisehädasid jäi Brahms lähedaseks sõbraks ja elukaaslaseks Clara Schumanniga, kellega jäi elu lõpuni tihe kirjavahetus ja muusikaline side.
Elukutse ja looming
Brahms elas suure osa täiskasvanueast Viinis, kus ta tegutses peamiselt helilooja ja pianistina. Ta oli esitaja ja juhatas mõnikord oma teoseid, kuid eelistaski kirjutamist ja sügavat töötlust iga teose kallal. Tema loomingut iseloomustab tugev sidumine klassikaliste vormidega (sümfooniline struktuur, sonaadivorm, fuuga) kombineerituna romantilise harmoonia- ja meloodiakeelega. Brahms pööras erilist tähelepanu motiivide arendamisele ja kontrapunktile, mis seob tema helikeele tihedalt varem tuntud traditsioonidega, ent samas on väga individualistlik.
Tuntumad teosed ja žanrid
Brahmsi peamised teostegrupid hõlmavad:
- neli sümfooniat (sageli nimetatakse neid suurteks klassikalisteks saavutusteks: sümfoonia nr 1–4); nende opuse numbrid on järjekorras Op.68, Op.73, Op.90 ja Op.98;
- kontserdid — pikkadel aegadel töötas ta oma klaveri- ja viiulikontsertide kallal: klaverikontsert nr 1 (Op.15) ja nr 2 (Op.83), viiulikontsert (Op.77) ning topeltkontsert viiuli ja tšello jaoks (Op.102);
- koorimuusika, kõige kuulsam neist on saksa keeles kirjutatud Ein deutsches Requiem (Op.45), mis erineb traditsioonilisest ladinakeelsest rekviemist nii tekstivaliku kui ka olemuse poolest;
- rohke kammermuusika — klaverikvintetid, viiuli- ja tšellosonaadid, viisikud; eriti tuntud on näiteks klaverikvintett ja varasemad ning hilisemad kammerteosed;
- hilisemad klaveriteosed ja intermezzod (nt Op.116–119) — intiimsemad, peegeldavad Brahmsi küpsust.
Iseloom ja töömeetod
Brahms oli tuntud kui kriitiline ja tarmukas töölkäija: ta parandas ja töötles töid korduvalt ning hävitas sageli rahuldamatuid skitse. Selle täpsuse ja enesevältimise tõttu ilmus tema looming suhteliselt vähe võrreldes mõne kaasaegsega, kuid iga avaldatud teos on hoolikalt vormitud. Brahms ei kirjutanud kunagi ooperit — ta pühendus peamiselt instrumentaalsele ja koorimuusikale.
Pärand ja mõju
Brahmsi muusika on püsivalt populaarne kontsertpogrammides ja salvestustes. Tema lähenemine ühendab klassikalise vormi ja romantliku väljenduse, mis on mõjutanud nii tema kaasaegseid kui ka hilisemaid heliloojaid. Tema laulud ehk Lieder on väärtuslik osa saksa kunstilaulutraditsioonist ning hällilaul Wiegenlied on saanud laiemalt tuntuks kui rahvalik meeleolu väljendav pala.
Valik teoseid (näited)
- Sümfoonia nr 1 c-moll, Op.68
- Sümfoonia nr 2 D-duur, Op.73
- Sümfoonia nr 3 F-duur, Op.90
- Sümfoonia nr 4 e-moll, Op.98
- Ein deutsches Requiem, Op.45
- Klaverikontsert nr 1, Op.15; nr 2, Op.83
- Viiulikontsert D-duur, Op.77
- Topeltkontsert a-moll, Op.102 (viiul + tšello)
- Klaverikvintett f-moll, Op.34
- Klarettimuusika ja sonaadid, Op.114–120
- Palju Lieder, sealhulgas Wiegenlied (Op.49 Nr.4)
Brahms suri 1897. aastal Viinis, jättes maha rikkaliku ja hoolikalt vormitud kavandite kogu. Tänapäeval uuritakse tema paberimassiive, kirjavahetust ja skitse, et paremini mõista tema loomingulist protsessi ja ühe 19. sajandi olulisema helilooja osa muusikaloos.
Johannes Brahms
Tema elu
Varasemad aastad
Brahms sündis Saksamaal. Tema isa oli Hamburgi linnaorkestri kontrabassimängija. Tõenäoliselt andis ta noorele poisile esimesed muusikatunnid. Varsti õppis ta klaverit õpetaja Otto Cossel'i juures. Kui Brahms mängis 1843. aastal avalikul kontserdil, palus Ameerika agent teda Ameerika tuurile, kuid tema õpetaja sai aru, et ta on liiga noor. Ta ütles, et Johannes peaks õppima Eduard Marxseni juures, kes oli tuntud õpetaja Hamburgis. 1848. aastaks andis ta juba klaverikontserte. Ta hakkas ka komponeerima ja saatis mõned oma kompositsioonid Robert Schumannile, et küsida temalt nõu. Schumann saatis paki avamata tagasi.
Sel ajal oli Hamburgis palju ungari muusikuid. Brahmsile meeldis nende rahvamuusika oma ebatavaliste rütmide, väikeste triolite ja rubatotundega. See mõjutas tema enda kompositsioonistiili. Ühe ungarlase nimi oli Remenyi. Ta mängis viiulit ja Brahms saatis teda sageli kontsertidel. Nad käisid koos ringreisidel ja kohtusid selliste kuulsate inimestega nagu helilooja Franz Liszt ja viiuldaja Joseph Joachim, kellest sai Brahmsi lähedane sõber paljudeks aastateks. Joachim soovitas Brahmsil minna Düsseldorfis Schumanni ja tema abikaasa Clarat külastama. Schumannile meeldis Brahms ja ta nägi, et temast saab suur helilooja, nii et ta kirjutas temast artikli oma muusikaajakirjas. Artikkel kandis pealkirja: Neue Bahnen (Uued teed). Schumannil osutus õigeks: Brahmsist sai tõepoolest kuulus helilooja ja ta leidis "uusi teid" (uusi heliloomingu viise). Brahms jäi Schumanni väga lähedaseks sõbraks. Kui Schumannil oli närvivapustus, sõitis Brahms tema juurde Düsseldorfi. Brahms armus peagi temast 14 aastat vanemasse Clarasse. Ta jätkas naisesse armumist ka pärast Robert Schumanni surma ja neil oli tihe suhe, kuigi Brahms hakkas huvituma teistest naistest ja oli lühikest aega kihlatud. Siiski ei abiellunud ta kunagi.
Varajane karjäär Hamburgis
1859. aastal asus Brahms elama Hamburgi. Ta asutas naiskoori ning kirjutas ja arranžeeris neile palju muusikat. Tema Esimene klaverikontsert oli suur edu Hannoveris ja Hamburgis, kuid mitte Leipzigis, kus paljud eelistasid Liszti metsikult romantilist muusikat, mis erines Brahmsi klassikalisele muusikastiilile tuginevast stiilist. Brahms otsustas minna Viini. Ta pidi sinna jääma kogu oma ülejäänud eluks.
Esimesed aastad Viinis
Viinis leidis ta peagi palju sõpru, kellele tema muusika meeldis. Lühikest aega oli ta Viini Singakademie nimelise koori direktor, kes laulis mõned tema kompositsioonid. Ta kohtus Wagneriga. Wagner kartis, et Brahms hakkab kirjutama oopereid, mis oleksid kuulsamad kui tema omad. Nii kirjutas Wagner artikli, milles ütles, et Brahms on väga halb dirigent. Wagner oli teinud end Brahmsi vaenlaseks, kes nagunii ei kirjutanud kunagi ühtegi ooperit.
1870. aastal sai Brahmsist Viini seltskonnakontsertide kontserdisarja direktor. Heliloojana sai ta järjest kuulsamaks, kuid dirigeerida ei osanud ta kunagi väga hästi, ja 1875. aastal võttis kontsertide dirigeerimise üle dirigent Hans Richter. Nende aastate jooksul lõpetas ta ühe oma suurimatest teostest: Ein deutsches Requiem ("Saksa rekviem"), samuti üks tema populaarsemaid teoseid: "Variatsioonid Antoniuse koraalile" (mida mõnikord ekslikult nimetatakse "Variatsioonid Haydni teemale").
Kuulsuse aastad
Lõpuks, 1876. aastal, lubas ta esitada oma Esimese sümfoonia. See ei olnud esialgu väga edukas, kuid Viinis meeldis see publikule. Ta hakkas kirjutama palju oma suurimaid teoseid ja sai ülikoolidest palju autasusid. Talvel andis ta kontserte ja suvel veetis ta oma aega heliloominguga. Oma viimase sümfoonia (Neljas sümfoonia) kirjutas ta 1885. aastal ja dirigeeris seda, käies orkestriga tuuril läbi Saksamaa ja Hollandi.
Alates 1889. aastast veetis Brahms iga suve Ischlis, kus tal oli palju sõpru. 1890. aastaks oli ta otsustanud lõpetada heliloomingu, kuigi kirjutas veel neli ilusat teost klarnetile pärast kohtumist klarnetimängija Richard Mühlfeldiga. Aastal 1896 kirjutas ta neli tõsist laulu, mis olid tõenäoliselt inspireeritud Clara Schumanni kurvast surmast. Järgmisel aastal suri Brahms Viinis vähki. Tema isa oli surnud samasse haigusse.
Tema muusika
Brahms kirjutas palju vokaalmuusikat. Suurim neist teostest on "Saksa rekviem". Oli palju teoseid kooridele ja suur kogumik klaverisaatega laule (Lieder). Ta kirjutas palju klaverimuusikat, mille hulka kuuluvad sonaadid ja paljud lühemad teosed, nagu fantaasiad, rapsoodiad, ballaadid, intermezzod, capricciod ja romansid. Tema kammermuusika hõlmab keelpillikvartette, kvintette ja sekstette ning klaveritriosid, kvartette ja klaverikvintetti. Ta kirjutas neli sümfooniat ja neli kontserti: kaks klaverile, ühe viiulile ning ühe viiulile ja tšellole (topeltkontsert). Saksa rekviem on tema suurim vokaalteos.
Brahms oli väga huvitatud ka vanast muusikast ja aitas toimetada nii François Couperini kui ka oma sõbra Robert Schumanni muusikat.
| Ametiasutuste kontroll |
|
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Johannes Brahms?
V: Johannes Brahms oli kuulus saksa helilooja, kes alustas oma karjääri pianistina.
K: Mida ta arvas oma heliloomingust?
V: Ta oli väga enesekriitiline ja hävitas kõik kompositsioonid, mis tema arvates ei olnud päris head.
K: Kuidas mõjutas see tema muusikakunsti?
V: Ta tundis, et inimesed ootasid temalt "järgmist Beethovenit", nii et ta veetis palju aastaid oma esimese sümfoonia kallal, enne kui lubas seda esitada.
K: Milliseid teoseid Brahms komponeeris?
V: Ta kirjutas neli sümfooniat, neli kontserti, kooriteoseid, sealhulgas reekviem, kammermuusikat, klaverimuusikat ja saksa kunstilaulu ehk "Lieder".
K: Milline on üks tema tuntumaid laule?
V: Üks tema tuntumaid laule on Wiegenlied ("hällilaul"), mida sageli nimetatakse "Brahmsi uinumislauluks" ja mida sageli kuulatakse muusikakastides.
K: Millal Johannes Brahms sündis ja millal ta suri?
V: Johannes Brahms sündis 7. mail 1833. aastal ja suri 3. aprillil 1897. aastal.
