Johannes Brahms

Tema elu

Varasemad aastad

Brahms sündis Saksamaal. Tema isa oli Hamburgi linnaorkestri kontrabassimängija. Tõenäoliselt andis ta noorele poisile esimesed muusikatunnid. Varsti õppis ta klaverit õpetaja Otto Cossel'i juures. Kui Brahms mängis 1843. aastal avalikul kontserdil, palus Ameerika agent teda Ameerika tuurile, kuid tema õpetaja sai aru, et ta on liiga noor. Ta ütles, et Johannes peaks õppima Eduard Marxseni juures, kes oli tuntud õpetaja Hamburgis. 1848. aastaks andis ta juba klaverikontserte. Ta hakkas ka komponeerima ja saatis mõned oma kompositsioonid Robert Schumannile, et küsida temalt nõu. Schumann saatis paki avamata tagasi.

Sel ajal oli Hamburgis palju ungari muusikuid. Brahmsile meeldis nende rahvamuusika oma ebatavaliste rütmide, väikeste triolite ja rubatotundega. See mõjutas tema enda kompositsioonistiili. Ühe ungarlase nimi oli Remenyi. Ta mängis viiulit ja Brahms saatis teda sageli kontsertidel. Nad käisid koos ringreisidel ja kohtusid selliste kuulsate inimestega nagu helilooja Franz Liszt ja viiuldaja Joseph Joachim, kellest sai Brahmsi lähedane sõber paljudeks aastateks. Joachim soovitas Brahmsil minna Düsseldorfis Schumanni ja tema abikaasa Clarat külastama. Schumannile meeldis Brahms ja ta nägi, et temast saab suur helilooja, nii et ta kirjutas temast artikli oma muusikaajakirjas. Artikkel kandis pealkirja: Neue Bahnen (Uued teed). Schumannil osutus õigeks: Brahmsist sai tõepoolest kuulus helilooja ja ta leidis "uusi teid" (uusi heliloomingu viise). Brahms jäi Schumanni väga lähedaseks sõbraks. Kui Schumannil oli närvivapustus, sõitis Brahms tema juurde Düsseldorfi. Brahms armus peagi temast 14 aastat vanemasse Clarasse. Ta jätkas naisesse armumist ka pärast Robert Schumanni surma ja neil oli tihe suhe, kuigi Brahms hakkas huvituma teistest naistest ja oli lühikest aega kihlatud. Siiski ei abiellunud ta kunagi.

Varajane karjäär Hamburgis

1859. aastal asus Brahms elama Hamburgi. Ta asutas naiskoori ning kirjutas ja arranžeeris neile palju muusikat. Tema Esimene klaverikontsert oli suur edu Hannoveris ja Hamburgis, kuid mitte Leipzigis, kus paljud eelistasid Liszti metsikult romantilist muusikat, mis erines Brahmsi klassikalisele muusikastiilile tuginevast stiilist. Brahms otsustas minna Viini. Ta pidi sinna jääma kogu oma ülejäänud eluks.

Esimesed aastad Viinis

Viinis leidis ta peagi palju sõpru, kellele tema muusika meeldis. Lühikest aega oli ta Viini Singakademie nimelise koori direktor, kes laulis mõned tema kompositsioonid. Ta kohtus Wagneriga. Wagner kartis, et Brahms hakkab kirjutama oopereid, mis oleksid kuulsamad kui tema omad. Nii kirjutas Wagner artikli, milles ütles, et Brahms on väga halb dirigent. Wagner oli teinud end Brahmsi vaenlaseks, kes nagunii ei kirjutanud kunagi ühtegi ooperit.

1870. aastal sai Brahmsist Viini seltskonnakontsertide kontserdisarja direktor. Heliloojana sai ta järjest kuulsamaks, kuid dirigeerida ei osanud ta kunagi väga hästi, ja 1875. aastal võttis kontsertide dirigeerimise üle dirigent Hans Richter. Nende aastate jooksul lõpetas ta ühe oma suurimatest teostest: Ein deutsches Requiem ("Saksa rekviem"), samuti üks tema populaarsemaid teoseid: "Variatsioonid Antoniuse koraalile" (mida mõnikord ekslikult nimetatakse "Variatsioonid Haydni teemale").

Kuulsuse aastad

Lõpuks, 1876. aastal, lubas ta esitada oma Esimese sümfoonia. See ei olnud esialgu väga edukas, kuid Viinis meeldis see publikule. Ta hakkas kirjutama palju oma suurimaid teoseid ja sai ülikoolidest palju autasusid. Talvel andis ta kontserte ja suvel veetis ta oma aega heliloominguga. Oma viimase sümfoonia (Neljas sümfoonia) kirjutas ta 1885. aastal ja dirigeeris seda, käies orkestriga tuuril läbi Saksamaa ja Hollandi.

Alates 1889. aastast veetis Brahms iga suve Ischlis, kus tal oli palju sõpru. 1890. aastaks oli ta otsustanud lõpetada heliloomingu, kuigi kirjutas veel neli ilusat teost klarnetile pärast kohtumist klarnetimängija Richard Mühlfeldiga. Aastal 1896 kirjutas ta neli tõsist laulu, mis olid tõenäoliselt inspireeritud Clara Schumanni kurvast surmast. Järgmisel aastal suri Brahms Viinis vähki. Tema isa oli surnud samasse haigusse.

Tema muusika

Brahms kirjutas palju vokaalmuusikat. Suurim neist teostest on "Saksa rekviem". Oli palju teoseid kooridele ja suur kogumik klaverisaatega laule (Lieder). Ta kirjutas palju klaverimuusikat, mille hulka kuuluvad sonaadid ja paljud lühemad teosed, nagu fantaasiad, rapsoodiad, ballaadid, intermezzod, capricciod ja romansid. Tema kammermuusika hõlmab keelpillikvartette, kvintette ja sekstette ning klaveritriosid, kvartette ja klaverikvintetti. Ta kirjutas neli sümfooniat ja neli kontserti: kaks klaverile, ühe viiulile ning ühe viiulile ja tšellole (topeltkontsert). Saksa rekviem on tema suurim vokaalteos.

Brahms oli väga huvitatud ka vanast muusikast ja aitas toimetada nii François Couperini kui ka oma sõbra Robert Schumanni muusikat.