Reekviem: tähendus, ajalugu ja kuulsad rekviemid
Mis on rekviem?
Requiem (või Requiem-missa) on euharistia jumalateenistus rooma-katoliku kirikus, mille käigus palvetatakse surnu hinge puhkamise eest. Requiem-messi jaoks on erilised sõnad. Need on ladina keeles. Requiem-messu tuntuim osa algab sõnadega "Requiem aeternam dona eis, Domine" ("Anna neile igavene rahu, Issand"). Seepärast nimetatakse seda "Requiemiks".
Ajalooline ülevaade
Paljud heliloojad on läbi sajandite kirjutanud muusikat nende sõnade järgi. Sõna "Requiem" võib tähendada muusikapala, milles on esitatud Requiem-messu sõnad.
Euharistia tähistamine surnud inimeste eest palvetamiseks ulatub tagasi vähemalt 2. sajandisse. Keskajal meenutati ja laulatati lahkunuid peamiselt liturgilistes vormides ning Keskajal lauldi rekviemimessi sõnu sageli gregooriuse laulu järgi.
Renessansiaegne kirikumuusika oli üldiselt polüfooniline. Sellist muusikat, kus mitu häält põimuvad üksteise sisse ja välja, kasutati tollal just rekviemide puhul. Helilooja Johannes Ockeghem on näide heliloojast, kes kirjutas sellist muusikat.
Requiem-missa polüfoonilised seaded jätkusid barokiajal (17. ja 18. sajandi alguses), kuigi muud muusikavormid (nt ooper) olid välja töötanud palju moodsama stiili. Barokiaja rekviemid kasutasid sageli rikkalikku orkestratsiooni, soliste ja koori, mis lähenesid oratooriumi või ooperi väljenduslaadile.
Requiem kui kontserditeos
Kõige kuulsam 18. sajandist pärit Requiem on Mozarti oma. Paljud muusikud arvavad, et see on üks suurimaid muusikateoseid, mis on kunagi kirjutatud. See jäi Mozarti surma ajal lõpetamata. Teose lõpetas ja orkestreeris suuresti Franz Xaver Süssmayr.
19. sajandil kirjutasid paljud heliloojad rekvieme. Enamik neist oli kirjutatud kontsertide, mitte jumalateenistuste jaoks, kuid neis kasutati ikkagi roomakatoliku rekviemimessi ladinakeelset sõnastust. Sellest tulenevalt muutusid rekviemid sageli väga dramaturgilisteks, suurte orkestrite ja solistide teosteks.
Tuntud rekviemid ja heliloojad
- Luigi Cherubini kirjutas rekviemi c-moll Louis XVI hukkamise iga-aastaseks mälestuseks. Ta kirjutas veel ühe rekviemi d-mollis, mille ta kirjutas iseendale. Seda esitati tema enda matustel.
- Giuseppe Verdi kirjutas väga põneva Messa da Requiem'i (1874), mis kõlab väga ooperlikult. Verdi kujundas ümber osa traditsioonilise Requiem-messu tekstist (sõnadest) ja teos sündis osalt kuulsa kirjaniku Alessandro Manzoni mälestuseks.
- Brahms kirjutas teose, mille ta nimetas "Ein Deutsches Requiem" (Saksa rekviem). See on ebatavaline, sest traditsiooniliste ladinakeelsete sõnade asemel võttis ta mõned sõnad Piibli saksakeelsest tõlkest. Brahmsi teos keskendub lohutusele ja elule, mitte üksnes surmale ja kohtupäevale.
- 1888. aastal kirjutas Gabriel Fauré Requiemi, milles kasutatakse orkestrit ilma viiuliteta, välja arvatud sooloviiulit osa "Sanctus" puhul. Aastal 1900 tegi ta mõned muudatused ja lisas olulise baritonsoolo. Fauré' rekviem on tuntud oma rahuliku ja lohutava meeleolu poolest ning sageli jäetakse välja Dies irae-osa.
- Bruckner, Saint-Saëns ja Dvořák on kõik kirjutanud rekvieme, igaüks oma stiili ja liturgilise või kontserdilähenemisega.
- 20. sajandil jätkasid paljud heliloojad rekviemide kirjutamist. Kõige kuulsam neist on Britteni "War Requiem" (1961). Selle teose sõnum on, et sõda on julm ja mõttetu. Britten kasutab rekviemimassi ladinakeelseid sõnu, aga ka mõningaid esimeses maailmasõjas hukkunud Wilfred Oweni ingliskeelseid luuletusi. Bariton- ja tenorsolistid, kes laulavad neid ingliskeelseid sõnu, esindavad saksa ja inglise sõdureid. Teos on kirjutatud Coventry katedraali jaoks, mis ehitati uuesti üles pärast seda, kui vana katedraal oli Teises maailmasõjas täielikult hävinud.
- Lisaks neile on 20. sajandi ja tänapäeva heliloomingus tuntud näited näiteks Igor Stravinski Requiem Canticles ning mitmete kaasaegsete heliloojate eriomased tõlgendused, kus tekstide ja instrumentationiga mängitakse vabadamalt.
Requiem-messi tavaline struktuur
Traditsiooniline rekviem sisaldab mitmeid osasid; erinevates teostes ilmnevad need eri järjekorras või mõned osad võidakse jätta välja, lisada või tekstiliselt muuta. Levinumad osad on:
- Introit / Requiem aeternam — alguspalve igavese rahu eest;
- Kyrie — palve halastuse järele;
- Dies irae — apokalyptiline kohtupäeva tekst (paljudel teostel väga dramaatiline osa, kuid mõned heliloojad, nt Fauré, selle välja jätsid või vähendasid);
- Offertorium — ohvripalve;
- Sanctus — pühitsemise osa;
- Agnus Dei — lamba- või halastuspalve;
- Communio / Lux Aeterna — lõpppalve ja valgus igaveseks puhkemiseks;
- lisaks võivad ilmuda Libera me, In Paradisum ja solistlikud aria- või koraaliosad.
Rekviemid liturgias ja kontserdil
Algselt oli rekviem selgelt liturgiline teos, mõeldud missa osana. Aja jooksul hakkasid heliloojad kirjutama rekvieme pigem kontserdivormis — suure orkestriga, solistidega ja kooriga — ning need said iseseisvateks meistriteosteks, mida esitati nii kirikutes kui ka kontserdisaalides ja mälestustseremooniatel. Mõned rekviemid on kirjutatud konkreetsete isikute mälestuseks või ajalooliste sündmuste kaudu antud tähendusega (nt Cherubini, Verdi, Britten).
Mõju ja tähendus tänapäeval
Rekviemid jätkavad olulise rolli nii religioosse kui maailma- ja kontsertmuusika kontekstis. Need teosed pakuvad koorimuusika, orkestratsiooni ja solistliku väljenduse tippsaavutusi ning peegeldavad sageli ühiskondlikke ja isiklikke tundeid: leina, mälestamist, lootust ja rahu. Tänapäeval kirjutavad rekvieme nii sügavalt traditsioonilisi kui eksperimentaalsemaid teoseid, kus muusikalised ja tekstilised elemendid segunevad uuel viisil.
Rekviem kui žanr annab heliloojatele võimaluse käsitleda suurtest eksistentsiaalsetest küsimustest kantud teemasid — surm, kohus, lunastus ja igavese rahu otsimine — muusikas, mis võib kõlada nii vaimulikus ruumis kui ka laiemas kultuurilises kontekstis.
Requiemi erinevad osad
Vanemad rekviemid
- Introitus: Requiem aeternam dona eis, domine: Requiem aeternam dona eis, domine
- Kyrie
- Dies irae: Dies irae, dies illa solvet saeclum in favilla
- Offertorium: Kristus: Domine Jesu Christe
- Sanctus
- Benedictus
- Agnus Dei
- Lux aeterna
Näiteks Mozarti Requiem järgib seda. Tema rekviemis on Lux aeterna (mille on kirjutanud keegi teine) sama, mis Introitus, ainult sõnad on teised.
Mõned muusikalised näited:
- Mozarti "Requiem" koos muusikateadlase Robert Levini lõpetamata partituuri valmimisega. Hispaania Raadio ja televisiooni sümfooniaorkester ja koor. Carlos Kalmar, dirigent.
- Dvořáki "Requiem". Hispaania Raadio ja televisiooni sümfooniaorkester ja koor. Carlos Kalmar, dirigent. [1]
- Fauré "Requiem". (koos Nielseni ja Sibeliuse teostega). Hispaania Raadio ja televisiooni sümfooniaorkester ja koor. Petri Sakari, dirigent.
Uuemad rekviemid
- Introitus
- Kyrie
- Graduale (sama tekst kui Introitus)
- Tractus: Absolve domine
- Offertorium: Kristus: Domine Jesu Christe
- Sanctus
- Benedictus
- Agnus Dei
See järjestus määrati kindlaks Trenti kirikukogu poolt 16. sajandil. Teisel Vatikanikirikukogu muutis seda veidi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rekvisiit?
V: Requiem (või Requiem-missa) on rooma-katoliku kirikus toimuv armulauateenistus, mille käigus palvetatakse surnud inimese hinge puhkamise eest.
K: Mis keeles on rekviemimessi sõnad?
V: Requiem-messu sõnad on ladina keeles.
K: Millal algas armulaua tähistamine surnud inimeste eest palvetamiseks?
V: Euharistia tähistamine surnud inimeste eest palvetamiseks ulatub vähemalt 2. sajandisse.
K: Kes kirjutasid barokiajastul rekviemimessi polüfoonilisi seadeid?
V: Barokiajastul kirjutasid sellised heliloojad nagu Johannes Ockeghem Requiem-messu polüfoonilisi seadeid.
K: Milline helilooja kirjutas ühe suurima teose, mis on kunagi kirjutatud?
V: Mozart kirjutas ühe suurima teose, mis on kunagi kirjutatud, 18. sajandi rekviemi.
Küsimus: Kes muutis oma Messa da Requiemis mõned tekstid traditsioonilistest ladinakeelsetest sõnadest ümber?
V: Giuseppe Verdi kujundas oma Messa da Requiem'is (1874) ümber mõned tekstid traditsioonilistest ladinakeelsetest sõnadest.
K: Mis on Brahmsi teoses "Ein Deutsches Requiem" ebatavaline?
A