Reekviem

Requiem (või Requiem-missa) on euharistia jumalateenistus rooma-katoliku kirikus, mille käigus palvetatakse surnu hinge puhkamise eest. Requiem-messi jaoks on erilised sõnad. Need on ladina keeles. Requiem-messu tuntuim osa algab sõnadega "Requiem aeternam dona eis, Domine" ("Anna neile igavene rahu, Issand"). Seepärast nimetatakse seda "Requiemiks".

Paljud heliloojad on läbi sajandite kirjutanud muusikat nende sõnade järgi. Sõna "Requiem" võib tähendada muusikapala, milles on esitatud Requiem-messu sõnad.

Euharistia tähistamine surnud inimeste eest palvetamiseks ulatub tagasi vähemalt 2. sajandisse.

Keskajal lauldi rekviemimessi sõnu gregooriuse laulu järgi.

Renessansiaegne kirikumuusika oli üldiselt polüfooniline. Sellist muusikat, kus mitu häält põimuvad üksteise sisse ja välja, kasutati tollal just rekviemide puhul. Helilooja Johannes Ockeghem on näide heliloojast, kes kirjutas sellist muusikat.

Requiem-missa polüfoonilised seaded jätkusid barokiajal (17. ja 18. sajandi alguses), kuigi muud muusikavormid (nt ooper) olid välja töötanud palju moodsama stiili.

Kõige kuulsam 18. sajandist pärit Requiem on Mozarti oma. Paljud muusikud arvavad, et see on üks suurimaid muusikateoseid, mis on kunagi kirjutatud. See jäi Mozarti surma ajal lõpetamata.

19. sajandil kirjutasid paljud heliloojad rekvieme. Enamik neist oli kirjutatud kontsertide, mitte jumalateenistuste jaoks, kuid neis kasutati ikkagi roomakatoliku rekviemimessi ladinakeelset sõnastust.

Luigi Cherubini kirjutas rekviemi c-moll Louis XVI hukkamise iga-aastaseks mälestuseks. Ta kirjutas veel ühe rekviemi d-mollis, mille ta kirjutas iseendale. Seda esitati tema enda matustel.

Giuseppe Verdi kirjutas väga põneva Messa da Requiem'i (1874), mis kõlab väga ooperlikult. Verdi kujundas ümber osa traditsioonilise Requiem-messu tekstist (sõnadest).

Bruckner, Saint-Saëns ja Dvořák on kõik kirjutanud rekvieme.

Brahms kirjutas teose, mille ta nimetas "Ein Deutsches Requiem" (Saksa rekviem). See on ebatavaline, sest traditsiooniliste ladinakeelsete sõnade asemel võttis ta mõned sõnad Piibli saksakeelsest tõlkest.

1888. aastal kirjutas Gabriel Fauré Requiemi, milles kasutatakse orkestrit ilma viiuliteta, välja arvatud sooloviiulit osa "Sanctus" puhul. Aastal 1900 tegi ta mõned muudatused ja lisas olulise baritonsoolo.

20. sajandil jätkasid paljud heliloojad rekviemide kirjutamist. Kõige kuulsam neist on Britteni "War Requiem" (1961). Selle teose sõnum on, et sõda on julm ja mõttetu. Britten kasutab rekviemimessi ladinakeelseid sõnu, aga ka mõningaid esimeses maailmasõjas hukkunud Wilfred Oweni ingliskeelseid luuletusi. Bariton- ja tenorsolistid, kes laulavad neid ingliskeelseid sõnu, esindavad saksa ja inglise sõdureid. Teos on kirjutatud Coventry katedraali jaoks, mis ehitati uuesti üles pärast seda, kui vana katedraal oli Teises maailmasõjas täielikult hävinud.

Requiemi erinevad osad

Vanemad rekviemid

Introitus: Requiem aeternam dona eis, domine: Requiem aeternam dona eis, domine
Kyrie
Dies irae: Dies irae, dies illa solvet saeclum in favilla
Offertorium: Kristus: Domine Jesu Christe
Sanctus
Benedictus
Agnus Dei
Lux aeterna

Näiteks Mozarti Requiem järgib seda. Tema rekviemis on Lux aeterna (mille on kirjutanud keegi teine) sama, mis Introitus, ainult sõnad on teised.

Mõned muusikalised näited:

Mozarti "Requiem" koos muusikateadlase Robert Levini lõpetamata partituuri valmimisega. Hispaania Raadio ja televisiooni sümfooniaorkester ja koor. Carlos Kalmar, dirigent.
Dvořáki "Requiem". Hispaania Raadio ja televisiooni sümfooniaorkester ja koor. Carlos Kalmar, dirigent. [1]
Fauré "Requiem". (koos Nielseni ja Sibeliuse teostega). Hispaania Raadio ja televisiooni sümfooniaorkester ja koor. Petri Sakari, dirigent.

Uuemad rekviemid

Introitus
Kyrie
Graduale (sama tekst kui Introitus)
Tractus: Absolve domine
Offertorium: Kristus: Domine Jesu Christe
Sanctus
Benedictus
Agnus Dei

See järjestus määrati kindlaks Trenti kirikukogu poolt 16. sajandil. Teisel Vatikanikirikukogu muutis seda veidi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rekvisiit?

V: Requiem (või Requiem-missa) on rooma-katoliku kirikus toimuv armulauateenistus, mille käigus palvetatakse surnud inimese hinge puhkamise eest.

K: Mis keeles on rekviemimessi sõnad?

V: Requiem-messu sõnad on ladina keeles.

K: Millal algas armulaua tähistamine surnud inimeste eest palvetamiseks?

V: Euharistia tähistamine surnud inimeste eest palvetamiseks ulatub vähemalt 2. sajandisse.

K: Kes kirjutasid barokiajastul rekviemimessi polüfoonilisi seadeid?

V: Barokiajastul kirjutasid sellised heliloojad nagu Johannes Ockeghem Requiem-messu polüfoonilisi seadeid.

K: Milline helilooja kirjutas ühe suurima teose, mis on kunagi kirjutatud?

V: Mozart kirjutas ühe suurima teose, mis on kunagi kirjutatud, 18. sajandi rekviemi.

Küsimus: Kes muutis oma Messa da Requiemis mõned tekstid traditsioonilistest ladinakeelsetest sõnadest ümber?

V: Giuseppe Verdi kujundas oma Messa da Requiem'is (1874) ümber mõned tekstid traditsioonilistest ladinakeelsetest sõnadest.