Wilfred Owen (1893–1918): Esimese maailmasõja luuletaja ja sõdur

Wilfred Edward Salter Owen MC (18. märts 1893 – 4. november 1918) oli inglise luuletaja ja sõdur, keda peetakse üheks olulisemaks esimese maailmasõja luuletajaks. Tema luuletused kujutavad sõja jõhkrat reaalsust ja traume ning on mõjutanud nii sõjaromaani kui ka poeetikat 20. sajandil.

Varane elu ja haridus

Owen sündis Shropshire'is ja kasvas üles koduses perekonnas, kus tal oli kolm õde‑venda. Pere kolis, kui ta oli väike, Birkenheadisse, kus ta õppis ja sai algteadmised kirjandusest. Hiljem jätkas õpetamist Shrewsbury tehnikakoolis. Kuigi ta sooritas ülikooli sisseastumiseks vajalikud eksamid, ei võimaldanud pere rahaline olukord tal ülikooli minna. Enne sõda töötas Owen kirikuõpetaja assistendina ning läks seejärel Prantsusmaale, et õpetada inglise keelt ühe prantsuse perekonna lastele — kogemus, mis andis talle parema tunnetuse prantsuse kultuuri ja keele järele ning hiljem mõjutas tema kirjanduslikke vaateid.

Sõja kogemus ja haiglaravi

Sõja puhkemisel astus Owen vabatahtlikult ja komisjoneeriti nooremallohvitserina; 1916. aasta paiku saadeti ta inglise armees koos Manchesteri rügemendiga tagasi Prantsusmaale. Läänerindel koges ta ja tema kaasvõitlejad äärmuslikke tingimusi: misseeaegu, varitsused, keemiarelvade oht ja pidev surmareaalsus. Need kogemused mõjutasid tugevalt tema luuletusi.

Pidevate traumade ja šokkide tõttu peeti Owen mõnikord võitlemiseks kõlbmatuks ning ta saadeti tagasi Ühendkuningriiki, ravile Craiglockhart'i sõjahaiglasse Edinburghis, kus teda raviti psühhiaater. Selle aja jooksul hakkas ta aktiivselt luulet kirjutama ja töötama haigla ajakirja The Hydra toimetajana. Craiglockhartis kohtus ta tuntud luuletaja Siegfried Sassooniga, kellest sai tema oluline sõber ja mentor. Sassoon aitas Owenil oma keelelist stiili kujundada, andis kriitilist tagasisidet ja aitas tal luua kontakte kirjastuste ja teiste kirjanikega. Mõneks ajaks töötas Owen ka Riponis asuvas põhjapoolses komandodepoos, kus ta ei pidanud aktiivselt rindel viibima.

Tagasipöördumine rindele ja surm

Kui Owen arvatakse piisavalt terveks, saadeti ta uuesti rindele ja ta naasis Prantsusmaale 1918. aasta juulis. Tema lähedased ja sõbrad olid tema tagasipöördumise pärast mures, ning isegi Sassoon püüdis teda veenda mitte naasma — aga valikud olid Owenil piiratud. Võib-olla püüdis Owen tõestada enda julgust, sest 1. oktoobril 1918 juhtis ta oma mehi rünnakul Joncourt'i lähedal ning tema vaprus tunnustati Sõjaväeristiga.

Veidi hiljem, kui ta osales operatsioonis Sambre'i kanali ületamisel, sai Owen hukka — ta suri 4. novembril 1918, olles 25‑aastane, vaid mõne päeva kaugusel relvarahu väljakuulutamisest. Ta on maetud Prantsusmaale Ors’i (Nord) kalmistule.

Luule ja pärand

Oweni luule keskendub sõja rängusele, tegelike inimkannatuste kujutamisele ning sõjavõimu ja patriotismi kriitikale. Tema stiil on tuntud terava kujundi- ja heli‑käsitluse poolest: ta kasutas tihti pararüümi (nn. näiteks poolriime), kõlavaid konsonantühte ja rütmimuutusi, et rõhutada traumaatilist kogemust ja luua ere emotsionaalne mõju. Temalt pärinevad mitmed sõjaajastu tuntuimad luuletused, näiteks:

• "Dulce et Decorum Est" — kujutab gaasirünnaku õudust ja lõppeb iroonilise lausega, mis lükkab tagasi rahvusliku kujutluse suremisest au tehes;
• "Anthem for Doomed Youth" — võrdleb noorte sõdurite surma kirikliku leinaga ja kritiseerib rituaalide võimet varjata tragöödiat;
• "Strange Meeting" — kujutleb kohtumist luuletaja ja tema langenud vaenlase vahel teispoolsuses, rääkides sõja mõttetusest;
• "Futility" — arutleb elu ja surma saladuste üle, tuues esile absurdi ja lootusetuse.

Suur osa Oweni loomingust jäi avaldamata tema eluajal. Pärast tema surma ilmusid paljud tema värsid postuumselt, tänu sõpradele ja kirjastajatele, ning nende põhjal kujuneski tema maine üheks kõige mõjukamaks sõjaluuletajaks. Tema otsekohene, kaastundlik ja tihti šokeeriv stiil mõjutas hilisemaid kirjanikke ja avalikku arusaama esimesest maailmasõjast.

Isiklik elu ja tähendus

Owen ei abiellunud. Mõned biograafid on arutanud tema seksuaalse sättumuse üle, kuid otseseid tõendeid tema eraelu detailide kohta ei ole säilinud või need on vastuolulised. Tema isiklikud kogemused, tugevad sõprussuhted ja kirjavahetus vormisid siiski tema loomingulist identiteeti.

Tänapäeval mäletatakse Wilfred Owenit eelkõige kui luuletajat, kes suutis sõja võlu ja traagika kujutada ausalt ja kunstiliselt. Tema luuletusi loetakse ja tõlgitakse paljudesse keeltesse ning need on püsiv osa sõjamuuseumi, kirjandusõpetuse ja avaliku mälestuse repertuaarist.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis oli Wilfred Edward Salty Oweni elukutse?

K: Mitu õde-venda tal oli?

K: Kus Owen koolis käis?

K: Milline oli tema töökoht enne sõda?

K: Kes aitas tal Craiglockharti sõjahaiglas olles oma kirjutamist parandada?

K: Millise autasu sai Owen vapruse eest 1. oktoobril 1918?

Küsimus: Millal Wilfred Edward Salty Owen suri?

Otsing