Friedrich Wilhelm Reinhold Pieck (3. jaanuar 1876 Ida-Gubenis (tänapäeva Poola) - 7. september 1960 Berliin) oli (ida)saksa kommunistlik poliitik. Ta oli Spartacuse Liiga liige. Ta oli Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuse Partei (SED) kaasasutaja ja 1946-1950 koos Otto Grotewohliga kaasesimees ning 1949. aastast kuni oma surmani 1960. aastal DDR-i esimene ja ainus president.

Weimari vabariigi ajal oli ta 1921-1928 Preisimaa Landtagi liige ja seejärel 1928-1933 Reichstagi liige, mõlemad Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) nimel.

Pieck sündis töölisperekonnas ja sai varakult kutseõppe puusepana. Ta liitus sotsiaaldemokraatliku liikumisega, kuulus Esimeses maailmasõja-eelses ja sõjajärgsel perioodil radikaalsemale tiivale ning oli aktiivne Spartacuse Liigas ja hiljem KPD arengus. Pärast Esimest maailmasõda osales ta revolutsioonilistes sündmustes ja uue kommunistliku partei loomises Saksamaal.

1920. ja 1930. aastatel tegutses Pieck partei ja parlamendi tasandil: ta kuulus Preisimaa Landtagi (1921–1928) ning hiljem Reichstagi (1928–1933) KPD fraktsiooni liidrina. Kui natsid tulid 1933 võimule, represseeriti kommuniste ja Pieck põgenes välismaale; ta elas peamiselt NSV Liidus ja tegutses KPD välispoliitikas ning paguluspoliitikas.

Sõjajärgsel perioodil naasis Pieck Saksa aladele, mis olid okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Ta osales aktiivselt Saksa kommunistide taasorganiseerimises ja 1946. aastal loodud SED asutamises, kus ta kuni 1950. aastani jagas ametlikku juhtpositsiooni Otto Grotewohliga. 1949. aastal valiti ta Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) presidendiks; seda ametit pidas ta kuni surmani 1960. aastal.

President Piecki roll oli suuresti sümboolne ja esinduslik: tegelik poliitiline võim koondus peamiselt partei juhtkonda, eriti SED esimehe ja riikliku juhtkonna kätte (näiteks Walter Ulbricht). Siiski oli Pieck oluline riikliku identiteedi kujundamisel ja idasaksa riigisüsteemi stabiilsuse kinnitamisel oma ametiajal.

Wilhelm Pieck suri 7. septembril 1960 Berliinis. Tema surma järel asendati presidendi institutsioon kollektiivse riigipea organiga (Staatsrat), millega muutus DDR-i riigivalitsemise konstruktsioon. Piecki pärand on mitmetahuline: tema nimi seostub nii endise Ida-Saksamaa riigikorra juhtimisega kui ka sotsialistliku mälu ja mälestusmärgiga — tema auks nimetati DDR-is koole, tänavaid ja instituute ning temast tehti mitmeid ausambaid ja mälestustahvleid. Tänapäeval vaadeldakse Piecki rolli ajaloolises kontekstis kriitiliselt, rõhutades nii tema panust kommunistlikku liikumisse kui ka osalust üheparteisüsteemi loomisel ning selle autoritaarsete joonte konsolideerimisel.