Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Ühtsuspartei
Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (saksa keeles Sozialistische Einheitspartei Deutschlands, lühendatult SED) oli Ida-Saksamaa valitsuspartei alates 1949. aastast, kui Ida-Saksamaa loodi, kuni 1990. aasta valimisteni.
SED loodi 1946. aasta aprillis Berliner Admiralspalastis, kui Nõukogude Liit sundis Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liikmeid ja Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) liikmeid, kes elasid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Saksamaa ja Berliini osades. Pärast 1990. aastat reformis partei end Demokraatliku Sotsialismi Parteiks (hiljem 2005. aastal Vasakpartei.PDS). See on endiselt mõnevõrra populaarne endise Ida-Saksamaa osades, võites sageli kohti liidumaade ja kohalike omavalitsuste valimistel. 2005. aasta septembri Bundestagivalimistel oli PDS koalitsioonis WASG-ga (Töö ja sotsiaalse õigluse valimisalternatiiv), mille moodustas SPD-st lahkunud Oskar Lafontaine. PDS ja WASG ühinesid 2007. aastal.
Üks kuulus SED plakatil oli kirjas: Stalinilt õppida tähendab õppida võitma. Hiljem asendati sõna Stalin NSVLiga. Kui Gorbatšov oli NSV Liidu president, loobuti kuulsast loosungist, sest SED ei uskunud, et tema perestroika ideedest oli midagi õppida.
Alguses oli SED-l Lääne-Berliinis haru, kuid 1962. aastal eraldati Lääne-Berliini haru SED-st ja sellest sai "eraldi" partei nimega Lääne-Berliini Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Westberlins - SEW), kuid samade ideedega kui emapartei.
Viimased päevad
Berliini müüri langemise 1989. aasta novembris ja 1990. aasta märtsis toimunud valimiste vahel taastati vana Sotsiaaldemokraatlik Partei eraldi erakonnana, samal ajal kui ülejäänud SED kaotas palju liikmeid ja nimetas end 1989. aasta detsembris toimunud erakonna erikoosolekul ümber Demokraatliku Sotsialismi Parteiks (PDS). PDS-ks muutudes elas partei üle Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemise ning hakkas lõpuks taas kasvama, saavutades esindajate valimise Bundestagisse.
1. detsembril 1989 oli SED sunnitud loobuma oma 40 aastat kestnud võimumonopolist, kui Riiginõukogu (Volksammer) tühistas DDR-i põhiseaduse klausli, mis tagas SED-le ainsa seadusliku partei staatuse Ida-Saksamaal. Selle juht ja kogu poliitbüro astusid kolm päeva hiljem tagasi ning partei lõpetati lõplikult 16. detsembril 1989. aastal.
SED Keskkomitee peasekretärid
(tuntud kui "esimene sekretär" aastatel 1953-1976)
- Walter Ulbricht (juuli 1950 - 3. mai 1971)
- Erich Honecker (3. mai 1971 - 18. oktoober 1989)
- Egon Krenz (18. oktoober 1989 - 3. detsember 1989)
Need kolm parteijuhti olid ka samaväärsed teiste riikide peaministri või presidendiga; nad juhtisid tegelikult nii valitsust kui ka peamist, õiguslikult võimsat erakonda, mida teistes kommunistlikes riikides sageli ei juhtunud.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Ida-Saksamaa valitsuspartei nimi?
V: Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED).
K: Millal see moodustati?
V: See moodustati 1946. aasta aprillis, aasta pärast Teise maailmasõja lõppu.
K: Kuidas see tekkis?
V: See loodi, kui Nõukogude Liit sundis Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) ja Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) liikmeid, kes elasid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Saksamaa ja Berliini osades, ühinema.
K: Mis juhtus SEDiga pärast 1990. aastat?
V: Pärast 1990. aastat reformis partei end Demokraatliku Sotsialismi Parteiks (hiljem, 2005. aastal, Vasakparteiks.PDS).
K: Kus on see tänapäeval veel populaarne?
V: Endise Ida-Saksa territooriumi osades on partei endiselt mõnevõrra populaarne, võites sageli kohti liidumaade ja kohalike omavalitsuste valimistel.
K: Mida ütles üks kuulus SED-i plakat?
V: Ühel kuulsal SED plakatil oli kirjas: "Stalinilt õppida tähendab õppida võitma". Hiljem asendati sõna Stalin sõnaga NSVL.
K: Mis juhtus, kui Gorbatšovist sai NSV Liidu president ? V: Kui Gorbatšov sai NSVL presidendiks, loobuti kuulsast loosungist, sest SED ei uskunud, et tema ideedest perestroika kohta oli midagi õppida.
