Erich Honecker: Ida-Saksa juht (1971–1989) — elu, vangistus ja Tšiili eksiil
Erich Honecker: Ida-Saksamaa juht 1971–1989 — tõus, langus ja vangistus riigireetmises ning lõpuaastad Tšiili eksiilis. Lugege põhjalikku elulugu.
Erich Honecker (25. august 1912 – 29. mai 1994) oli Ida-Saksa kommunistlik poliitik, kes juhtis Saksa Demokraatlikku Vabariiki aastatel 1971–1989. Ta oli Põhja-Saksamaal sündinud töölisklassi päritolu poliitik, kes tõusis järjest kõrgemale SED hierarhias ning 1971. aastal asus riigi tegelikuks juhtivaks figuuriks – peasekretäriks. 1976. aastast oli ta ka Riiginõukogu esimees, mis kinnistas tema positsiooni riigi formaalse juhina.
Valitsusaeg ja poliitika
Honeckeri valitsusaeg tähistas Ida-Saksamaal nii sotsiaalseid edusamme kui ka järjest rangemat repressiivset kontrolli. Tema ajal investeeriti tööstusse, elamuehitusse ja sotsiaalteenustesse: tööhõive oli kõrge ning mitmesugused ühiskondlikud hüved — tasuta või taskukohane haridus, tervishoid ja pensionid — eristusid lääneriikidega võrreldes. Samas kinnitas Honecker riigi sisemist kontrolli: Stasi (riigisaladusteenistus) tugevdas jälgimissüsteemi, piirid ja liikumisvabadus jäid rangelt piiratud ning läänepõgenemisi takistati kõvasti, sealhulgas Berliini müüri säilitamise ja relvastatud piirivalveta.
Rahvusvaheliselt püüdis Honecker hoida stabiilset suhtlust Läänega ning kasutas ära 1970. aastate détente’i võimalusi — Ida- ja Lääne-Saksamaa suhete normaliseerumine ning üha suurem diplomaatiline tunnustus olid osa tema välispoliitikast. 1970ndatel kasvas GDR rahvusvaheline tunnustus ja 1973. aastal astusid mõlemad Saksamaad ÜRO liikmeteks, mis tähistas rahvusvahelise staatuse tugevdumist.
Langus, õiguslikud tagajärjed ja eksil
1980. aastate lõpus kutsus majanduslik surve, reformimisnõuded Nõukogude Liidus ja kasvavad rahumeelsed massiprotestid — eriti 1989. aasta sügisel Leipzigis ja teistes linnades — esile murrangu. Politiline surve SED sees kasvas ning Honecker sunditi 1989. aasta oktoobris ametist lahkuma. Pärast Saksamaa taasühinemist ja kommunistliku režiimi lagunemist otsis ta varjupaika väljaspool lääneliitunud Saksamaad; ta leidis algselt kaitset Nõukogude Liidu (hiljem Venemaa) territooriumil ja Moskvas. Lõpuks, uue Venemaa valitsuse surve tõttu, toodi ta tagasi Saksamaale, kus ta vastas kohtumenetluse ees.
Saksamaal süüdistati Honeckerit mitmesugustes kuritegudes: tema juhtiv roll režiimis viis süüdistusteni riigireetmises ja ka „külma sõja“ ajast pärinevates inimõiguste rikkumistes — eelkõige relva- ja piirivalvega seonduvate tapmiste ning väljapressimiste ja õiguste süsteemse rikkumise tõttu. Kohtupidamine katkestati aga tema tervisliku seisundi tõttu: Honecker oli haigestunud lõppstaadiumi maksavähki, mistõttu ta sai tingimisi vabaneda ja suundus pere ning toetajate juurde välismaale.
Viimased aastad veetis Honecker Tšiili eksiilis, kus ta suri 29. mail 1994. Tema abikaasa Margot Honecker lahkus samuti Ida-Saksamaalt ja elas aastakümneid Tšiilis, olles omaette vastuoluline poliitiline figuur.
Pärand ja hinnangud
Erich Honeckeri pärand on tugevalt polariseeriv. Ühest küljest meenutatakse tema riigijuhtimise ajal saavutatud sotsiaalset stabiilsust ja elukvaliteedi mõningaid aspekte; teisalt rõhutatakse tema režiimi repressiivset loomust, Stasi laialdast jälgimissüsteemi ja inimõiguste rikkumisi. Pärast reunifikatsiooni on GDR ajalugu ja Honeckeri juhtkond olnud põhjaliku uurimise, kohtumenetluste ning ühiskondlike arutelude objektiks, mille tulemuseks on mitmetahuline ja vastuoluline pilt ühest tundlikust ajajärgust Saksa ajaloos.
Päritolu ja varajane poliitiline karjäär
Honecker sündis Neunkirchenis, tänapäeva Saarimaal. Tal oli kaks venda ja kolm õde.
Ta liitus 1926. aastal Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) noorte sektsiooniga KJVD ja astus 1929. aastal KPD-sse. Aastatel 1928-1930 töötas ta katusetöölisena, kuid ei lõpetanud oma õpipoisse. Seejärel saadeti ta Moskvasse Rahvusvahelisse Lenini kooli õppima ja jäi elu lõpuni täiskohaga poliitikuks.
Ta naasis Saksamaale 1931. aastal ja arreteeriti 1935. aastal pärast natside võimuletulekut (Machtübernahme). Aastal 1937 mõisteti ta kommunistliku tegevuse eest kümneks aastaks vangi ja jäi vangi kuni Teise maailmasõja lõpuni. Sõja lõppedes alustas Honecker taas tööd kommunistlikus parteis, mille juhiks oli Walter Ulbricht. 1946. aastal sai temast üks esimesi liikmeid uues Saksamaa Sotsialistlikus Ühtsusparteis (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands, SED), mis koosnes vanast KPD-st ja Ida-Saksamaa sotsiaaldemokraatidest.
Ta oli pärast 1946. aasta oktoobri valimisi Nõukogude okupeeritud tsooni parlamendi liige. Saksa Demokraatlik Vabariik loodi 7. oktoobril 1949. Selle põhiseadusega kehtestati Nõukogude Liidu omaga sarnane valitsemissüsteem. Honecker sai 1950. aastal Keskkomitee sekretariaadi kandidaatliikmeks ja 1958. aastal täisliikmeks.
Ida-Saksamaa juhtimine
1961. aastal juhtis Honecker Berliini müüri ehitamist. 1971. aastal alustas ta poliitilist võimuvõitlust. Nõukogude pool toetas teda, mistõttu Honeckerist sai Walter Ulbrichti asemel Sotsialistliku Ühtsuse Partei uus juht ehk peasekretär. 1976. aastal sai temast ka Riiginõukogu esimees (Staatsratsvorsitzender).
Honeckeri ajal paranes elatustase oluliselt, kuigi DDR oli idabloki riikide kõrgeim elatustase. Rohkem tarbekaupu tehti kättesaadavaks ja uute majade ehitamist kiirendati.
Kuigi Honecker oli rahva suhtes hoolivam kaupade ja eluasemete osas, ei sallinud ta valitsuse kritiseerimist. Kõige ilmsem viis, kuidas see ilmnes, oli Berliini müür. Umbes 125 Ida-Saksa kodanikku hukkus sel perioodil, kui nad üritasid ületada piiri Lääne-Berliini.
Välissuhetes ei lubaks Honecker kunagi ühtset Saksamaad. Ta oli väga lojaalne NSV Liidule, kuid nõustus leebumisega (st lääneriikidega sõbralikumaks muutumisega). Tema valitsuse ajal muutus Ida-Saksamaa isegi sõbralikumaks Lääne-Saksamaaga. Septembris 1987 sai temast esimene Ida-Saksa riigipea, kes külastas Lääne-Saksamaad.
1980ndate lõpus võttis Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov kasutusele glasnost ja perestroika, mis olid reformid kommunismi liberaliseerimiseks. Honecker ja Ida-Saksamaa valitsus keeldusid aga sarnaseid reforme DDRis ellu viia. Kui reformiliikumine levis üle Kesk- ja Ida-Euroopa, toimusid Ida-Saksa valitsuse vastu suunatud meeleavaldused. Suurimad olid 1989. aasta esmaspäevased meeleavaldused Leipzigi linnas. Teised DDRi juhid otsustasid Honeckerist lahti saada ja sundisid teda 18. oktoobril 1989 tagasi astuma. Egon Krenz asus tema asemel ametisse.
Pärast 1989. aastat
Pärast Saksamaa taasühinemist viibis Honecker Berliini lähedal asuvas nõukogude sõjaväehaiglas. Seejärel põgenes ta koos abikaasaga Moskvasse, et vältida süüdistuste esitamist külma sõja aegsete kuritegude eest. Saksamaa valitsus ütles, et teda tuleks vastutusele võtta, sest 192 idasakslast suri, kui nad üritasid Ida-Saksamaalt lahkuda. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris läks Honecker Tšiili saatkonda Moskvasse, kuid Boriss Jeltsini valitsus saatis ta 1992. aastal tagasi. Kohtuprotsess algas 1993. aasta alguses, kuid Honecker vabastati haigestumise tõttu ja 13. jaanuaril samal aastal kolis ta Tšiili, et elada koos oma tütre Sonja, tema Tšiili abikaasa Leo Yáñez'i ja nende poja Robertoga. Ta suri Tšiilis Santiagos maksavähki 29. mail 1994. aastal.
Isiklik
Honecker abiellus 1950. aastal Edith Baumanniga, kellest ta 1953. aastal lahutas. Neil oli tütar Erika (s. 1950). 1953. aastal abiellus ta Margot Feistiga ja nad jäid abielus kuni tema surmani. Neil oli tütar Sonja, kes sündis 1952. aastal. Margot Honecker oli Ida-Saksamaa rahvusliku hariduse minister.
Kuulsad tsitaadid
- "Müür seisab 50 ja isegi 100 aasta pärast, kui selle põhjuseid ei kõrvaldata." (Berliin, 19. jaanuar 1989)
(Saksa: Die Mauer wird in 50 und ka in 100 Jahren noch bestehen bleiben, wenn die dazu vorhandenen Gründe noch nicht beseitigt sind)
- "Ei härg ega eesel suuda peatada sotsialismi arengut." Berliin, 7. oktoober 1989
(saksa keeles: Den Sozialismus in seinem Lauf, halten weder Ochs' noch Esel auf)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Erich Honecker?
V: Erich Honecker oli Ida-Saksa kommunistlik poliitik, kes juhtis Saksa Demokraatlikku Vabariiki aastatel 1971-1989.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 1994. aastal.
K: Mis juhtus temaga pärast Saksamaa taasühinemist?
V: Pärast Saksamaa taasühinemist läks ta Nõukogude Liitu, kuid uus Venemaa valitsus saatis ta tagasi Saksamaale, kus ta vangistati ja mõisteti süüdi riigireetmises ja külma sõja ajal toime pandud kuritegudes.
K: Kui kaua ta oli Ida-Saksamaa juht?
V: Ta oli Ida-Saksamaa juht 1971. aastast kuni 1989. aastani.
K: Kas ta mõisteti süüdi mingis kuriteos?
V: Jah, ta mõisteti süüdi riigireetmises ja muudes külma sõja ajal toime pandud kuritegudes.
K: Kus Erich Honecker suri?
V: Ta suri umbes poolteist aastat hiljem Tšiili eksiilis.
K: Miks Erich Honecker vabastati vanglast?
V: Ta vabastati vanglast, sest ta oli suremas maksavähki.
Otsige