Erich Honecker

Päritolu ja varajane poliitiline karjäär

Honecker sündis Neunkirchenis, tänapäeva Saarimaal. Tal oli kaks venda ja kolm õde.

Ta liitus 1926. aastal Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) noorte sektsiooniga KJVD ja astus 1929. aastal KPD-sse. Aastatel 1928-1930 töötas ta katusetöölisena, kuid ei lõpetanud oma õpipoisse. Seejärel saadeti ta Moskvasse Rahvusvahelisse Lenini kooli õppima ja jäi elu lõpuni täiskohaga poliitikuks.

Ta naasis Saksamaale 1931. aastal ja arreteeriti 1935. aastal pärast natside võimuletulekut (Machtübernahme). Aastal 1937 mõisteti ta kommunistliku tegevuse eest kümneks aastaks vangi ja jäi vangi kuni Teise maailmasõja lõpuni. Sõja lõppedes alustas Honecker taas tööd kommunistlikus parteis, mille juhiks oli Walter Ulbricht. 1946. aastal sai temast üks esimesi liikmeid uues Saksamaa Sotsialistlikus Ühtsusparteis (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands, SED), mis koosnes vanast KPD-st ja Ida-Saksamaa sotsiaaldemokraatidest.

Ta oli pärast 1946. aasta oktoobri valimisi Nõukogude okupeeritud tsooni parlamendi liige. Saksa Demokraatlik Vabariik loodi 7. oktoobril 1949. Selle põhiseadusega kehtestati Nõukogude Liidu omaga sarnane valitsemissüsteem. Honecker sai 1950. aastal Keskkomitee sekretariaadi kandidaatliikmeks ja 1958. aastal täisliikmeks.

Ida-Saksamaa juhtimine

1961. aastal juhtis Honecker Berliini müüri ehitamist. 1971. aastal alustas ta poliitilist võimuvõitlust. Nõukogude pool toetas teda, mistõttu Honeckerist sai Walter Ulbrichti asemel Sotsialistliku Ühtsuse Partei uus juht ehk peasekretär. 1976. aastal sai temast ka Riiginõukogu esimees (Staatsratsvorsitzender).

Honeckeri ajal paranes elatustase oluliselt, kuigi DDR oli idabloki riikide kõrgeim elatustase. Rohkem tarbekaupu tehti kättesaadavaks ja uute majade ehitamist kiirendati.

Kuigi Honecker oli rahva suhtes hoolivam kaupade ja eluasemete osas, ei sallinud ta valitsuse kritiseerimist. Kõige ilmsem viis, kuidas see ilmnes, oli Berliini müür. Umbes 125 Ida-Saksa kodanikku hukkus sel perioodil, kui nad üritasid ületada piiri Lääne-Berliini.

Välissuhetes ei lubaks Honecker kunagi ühtset Saksamaad. Ta oli väga lojaalne NSV Liidule, kuid nõustus leebumisega (st lääneriikidega sõbralikumaks muutumisega). Tema valitsuse ajal muutus Ida-Saksamaa isegi sõbralikumaks Lääne-Saksamaaga. Septembris 1987 sai temast esimene Ida-Saksa riigipea, kes külastas Lääne-Saksamaad.

1980ndate lõpus võttis Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov kasutusele glasnost ja perestroika, mis olid reformid kommunismi liberaliseerimiseks. Honecker ja Ida-Saksamaa valitsus keeldusid aga sarnaseid reforme DDRis ellu viia. Kui reformiliikumine levis üle Kesk- ja Ida-Euroopa, toimusid Ida-Saksa valitsuse vastu suunatud meeleavaldused. Suurimad olid 1989. aasta esmaspäevased meeleavaldused Leipzigi linnas. Teised DDRi juhid otsustasid Honeckerist lahti saada ja sundisid teda 18. oktoobril 1989 tagasi astuma. Egon Krenz asus tema asemel ametisse.

Pärast 1989. aastat

Pärast Saksamaa taasühinemist viibis Honecker Berliini lähedal asuvas nõukogude sõjaväehaiglas. Seejärel põgenes ta koos abikaasaga Moskvasse, et vältida süüdistuste esitamist külma sõja aegsete kuritegude eest. Saksamaa valitsus ütles, et teda tuleks vastutusele võtta, sest 192 idasakslast suri, kui nad üritasid Ida-Saksamaalt lahkuda. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris läks Honecker Tšiili saatkonda Moskvasse, kuid Boriss Jeltsini valitsus saatis ta 1992. aastal tagasi. Kohtuprotsess algas 1993. aasta alguses, kuid Honecker vabastati haigestumise tõttu ja 13. jaanuaril samal aastal kolis ta Tšiili, et elada koos oma tütre Sonja, tema Tšiili abikaasa Leo Yáñez'i ja nende poja Robertoga. Ta suri Tšiilis Santiagos maksavähki 29. mail 1994. aastal.

Isiklik

Honecker abiellus 1950. aastal Edith Baumanniga, kellest ta 1953. aastal lahutas. Neil oli tütar Erika (s. 1950). 1953. aastal abiellus ta Margot Feistiga ja nad jäid abielus kuni tema surmani. Neil oli tütar Sonja, kes sündis 1952. aastal. Margot Honecker oli Ida-Saksamaa rahvusliku hariduse minister.

Kuulsad tsitaadid

• "Müür seisab 50 ja isegi 100 aasta pärast, kui selle põhjuseid ei kõrvaldata." (Berliin, 19. jaanuar 1989)

(Saksa: Die Mauer wird in 50 und ka in 100 Jahren noch bestehen bleiben, wenn die dazu vorhandenen Gründe noch nicht beseitigt sind)

• "Ei härg ega eesel suuda peatada sotsialismi arengut." Berliin, 7. oktoober 1989

(saksa keeles: Den Sozialismus in seinem Lauf, halten weder Ochs' noch Esel auf)