Lääne-Berliin

Lääne-Berliin oli Berliini lääneosa nimi aastatel 1949-1990. See oli 1945. aastal loodud Ameerika, Briti ja Prantsuse okupeeritud sektor.

Paljudes aspektides oli ta integreeritud (liitunud) Lääne-Saksamaaga, kuid ta ei olnud osa Lääne- ega Ida-Saksamaast. Nõukogude sektorist sai Ida-Berliin, mida Ida-Saksamaa väitis oma pealinnaks. Lääneliitlased ei tunnustanud seda nõuet kunagi. Nad ütlesid, et kogu linn oli endiselt nelja võimu okupatsiooni all. Berliini müüri ehitamine 1961. aastal piiras Lääne-Berliini.

Lääne-Berliini nimetas Lääne-Saksamaa valitsus "Berlin (West)" ja Ida-Saksamaa valitsus tavaliselt saksa keeles: Westberlin. Ida-Saksa kirjaviis viitas sellele, et Lääne-Berliin ei olnud tegelikult osa "Berliinist" kui tervikust, vaid eraldi koht. Ida-Berliin kandis Ida-Saksamaal ametlikult nime Berlin, Hauptstadt der DDR ("Berliin, DDR pealinn") või lihtsalt "Berliin".

Lääne-Berliin, alates 1978. aastast.Zoom
Lääne-Berliin, alates 1978. aastast.

Origins

Nelja sõjaaegse liitlase Potsdami lepingus otsustati Saksamaa jagamine. Esialgu oli see vaid ajutine meede, kuni suudeti välja töötada püsiv viis rahumeelse Saksamaa ja Berliini taasühendamiseks.

Kui algas külm sõda, lagunes Saksamaa ja Berliini ühishaldus. Peagi hakkasid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Berliini ja lääneriikide poolt okupeeritud Berliini haldama eraldi valitsused.

1948. aastal püüdsid nõukogude võimud lääneliitlasi Berliinist välja sundida, blokeerides läänesektorid. Nõukogude võimud blokeerisid maanteid, raudteed ja veeteed, kuid Potsdami lepinguga tagati õhukoridorid Berliini. Kuna lääneliitlased lendasid sisse kõik varud, mis tavaliselt tulid maismaad mööda, nimetatakse Berliini blokaadi ka Berliini õhutranspordiks. Blokaad lõppes 1949. aasta mais. 1949. aasta lõpuks oli okupeeritud Saksamaast loodud kaks uut riiki - Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) läänes ja Saksa Demokraatlik Vabariik (Ida-Saksamaa) idas, kusjuures Lääne-Berliin oli enklaav, mis ei kuulunud kummagi riigi koosseisu.

Õiguslik seisund

Lääneliitlaste sõnul lõppes suurema osa Saksamaa okupatsioon 1949. aastal, kui loodi Saksamaa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Kuid Berliini okupatsiooni sai lõpetada ainult neljapoolse (nelja võimu) kokkuleppega, nii et Berliin jäi kõigi liitlaste ametliku kontrolli all olevaks okupeeritud territooriumiks. Seetõttu ei kohaldatud Lääne-Berliinis kunagi Grundgesetzi (liiduvabariigi põhiseadus).

Nõukogude võimud kuulutasid Ida-Berliini okupatsiooni lõppenuks, kui loodi Ida-Saksamaa. Seda sammu ei tunnustanud lääneliitlased, kes pidasid kogu Berliini jätkuvalt ühiselt okupeeritud territooriumiks, mis ei kuulunud kummalegi riigile.

Lääne-Berliin toimis aga mitmes mõttes de facto Lääne-Saksamaa 11. riigina.

  • Läänes avaldatud kaardid näitasid Lääne-Berliini Lääne-Saksamaa osana;
  • Lääne-Berliinis elavaid sakslasi kohtlesid Lääne-Saksamaa ametiasutused Lääne-Saksamaa kodanikena;
  • Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel oli liikumisvabadus;
  • Lääne-Berliini jaoks ei olnud eraldi sisserände eeskirju: Lääne-Berliinis järgiti kõiki Lääne-Saksamaa sisserände eeskirju.
  • Lääne-Saksamaa külastajatele väljastatud sissesõiduviisadel oli tempel "kehtib Saksamaa Liitvabariiki ja Berliini (Lääne)", mis lubas siseneda nii Lääne-Berliini kui ka Lääne-Saksamaale. Kuid liitlased võisid seda ignoreerida. Nad kontrollisid tehniliselt, kes võisid Lääne-Berliini tulla.

Kuid lääneliitlased jäid seal lõplikuks poliitiliseks autoriteediks. Liitlased võisid nimetada linnapea ja linnavalitsuse Rathaus Schönebergis, kuid nad ei valinud kunagi kedagi peale valitud linnapea.

Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahel olid erinevused.

  • Lääne-Berliini elanikud ei saanud föderaalvalimistel hääletada; selle asemel valis Lääne-Berliini esinduskoda 20 hääleõiguseta saadikut Bundestagisse. Lääne-Berliini senat saatis hääleõiguseta delegaadid Bundesrati.
  • Lääne-Berliini elanikud võisid kandideerida, sealhulgas sotsiaaldemokraatlik kantsler Willy Brandt, kes oli olnud Lääne-Berliini linnapea;
  • Lääne-Berliinlased olid vabastatud liiduvabariigi kohustuslikust sõjaväeteenistusest; see tähendas, et noored kolisid linna, et vältida sõjaväeteenistust.
  • Lääne-Berliini elanikel olid "ajutised isikutunnistused", millel ei olnud Lääne-Saksamaa vappi.
  • Lufthansa ja teiste Lääne-Saksa lennufirmade lennud ei saanud Berliini lennata, sest Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahelised lennukoridorid olid mõeldud ainult Ühendkuningriigi, Prantsusmaa või USA lennukitele.
  • Lääne-Berliinil oli oma postkontor, mis eraldus Lääne-Saksamaa omast ja andis kuni 1990. aastani välja oma postmarke. Seda haldas Lääne-Saksamaa postkontor liitlaste nimel ja postmargid kandis märget "Deutsche Bundespost Berlin".
1969. aastal müristavad USA sõjaväeveokid Zehlendorfi elamurajoonis läbi tipptunni liikluse, mis on rutiinne meeldetuletus sellest, et Lääne-Berliin oli ikka veel seaduslikult II maailmasõja liitlaste poolt okupeeritud.Zoom
1969. aastal müristavad USA sõjaväeveokid Zehlendorfi elamurajoonis läbi tipptunni liikluse, mis on rutiinne meeldetuletus sellest, et Lääne-Berliin oli ikka veel seaduslikult II maailmasõja liitlaste poolt okupeeritud.

Jaotuse aastad

Kuigi Lääne-Berliin oli pärast 1949. aastat Ida-Berliinist eraldatud, võisid inimesed kuni 1961. aastani hõlpsasti kahe osa vahel liikuda. Berliin töötas paljuski ühtse linnana. Pärast sõda uuesti ülesehitatud U-Bahn ja S-Bahn ühistranspordivõrgud hõlmasid kõiki okupatsioonisektoreid. Paljud inimesed elasid ühes linnaosas ja neil olid pereliikmed, sõbrad ja töökohad teises pooles.

Külma sõja jätkudes hakkasid paljud idasakslased lahkuma Ida-Saksamaalt läände. Ida-Saksamaa sulges 1952. aastal piirid Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, kuid ei sulgenud Lääne-Berliini; kuna Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaa vahel oli vaba liikumine, võisid idapoolsed elanikud kasutada linna piiriületuspunktina läände. Selle äravoolu peatamiseks ehitas Ida-Saksamaa valitsus 13. augustil 1961 Berliini müüri, sulgedes seega füüsiliselt Lääne-Berliini Ida-Saksamaast. Lääne-Berliinist oli endiselt võimalik sõita Lääne-Saksamaale lennukiga ja selleks ettenähtud raudtee- ja kiirteed mööda, kuid kahe Berliini elanikud olid nüüd füüsiliselt ja juriidiliselt üksteisest eraldatud.

Nelja võimu kokkulepe Berliini kohta (september 1971) ja transiidileping (mai 1972) aitasid leevendada Lääne-Berliini üle tekkinud pingeid ja lihtsustasid veidi Lääne-Berliini elanike reisimist Ida-Saksamaale ning sakslaste reisimist linna maanteed mööda, selle asemel et lennata.

9. novembril 1989 avati müür ja kaks linna olid taas füüsiliselt - kuid mitte juriidiliselt - ühendatud. Saksamaa taasühinemine lõpetas peagi Lääne-Berliini läänemajutuse. Lääne- ja Ida-Berliin ühendati 3. oktoobril 1990 Berliini linnaks, mis seejärel liideti liiduvabariigina koos ülejäänud Ida-Saksamaaga. Lääne-Berliin ja Ida-Berliin lakkasid seega mõlemad ametlikult eksisteerimast.

Berliini müüri ja piiriületuspunktide asukoha kaartZoom
Berliini müüri ja piiriületuspunktide asukoha kaart

Lääne-Berliini linnaosad

Lääne-Berliin koosnes järgmistest linnaosadest:

Ameerika sektoris:

  • Neukölln
  • Kreuzberg
  • Schöneberg
  • Steglitz
  • Tempelhof
  • Zehlendorf

Briti sektoris:

Prantsuse sektoris:

  • Reinickendorf
  • Pulmad

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Lääne-Berliin?


V: Lääne-Berliin oli Berliini lääneosa, mis oli aastatel 1949-1990 Ameerika, Briti ja Prantsuse sektori poolt okupeeritud.

K: Kas Lääne-Berliin oli Lääne-Saksamaa või Ida-Saksamaa osa?


V: Ei, Lääne-Berliin ei olnud Lääne- ega Ida-Saksamaa osa, kuigi see oli Lääne-Saksamaaga integreeritud.

K: Mis juhtus Nõukogude sektoriga Berliinis?


V: Nõukogude sektorist sai Ida-Berliin, mida Ida-Saksamaa väitis oma pealinnaks.

K: Kas lääneliitlased aktsepteerisid Ida-Saksamaa nõuet Ida-Berliini suhtes?


V: Ei, lääneliitlased ei tunnustanud Ida-Saksamaa nõuet Ida-Berliini suhtes. Nad uskusid, et kogu linn oli endiselt nelja võimu okupatsiooni all.

K: Millal ehitati Berliini müür?


V: Berliini müür ehitati 1961. aastal ja see ümbritses Lääne-Berliini.

K: Kuidas Lääne-Saksamaa valitsus Lääne-Berliinile viitas?


V: Lääne-Saksamaa valitsus nimetas Lääne-Berliini "Berliin (Lääne)".

K: Mis oli Ida-Berliini ametlik nimi?


V: Ida-Berliini ametlik nimi oli Ida-Saksamaa poolt "Berlin, Hauptstadt der DDR" (Berliin, DDR pealinn) või lihtsalt "Berliin".

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3