Kreuzberg (Berliin): ajalugu, SO36/SW61, kultuur, ööelu ja sisseränne

Berliini-Mitte lõunaosas asuv Kreuzberg oli üks Berliini tuntumaid linnaosasid, mis oli kuulus oma ööelu ja vasakpoolse valijaskonna, aga ka kuritegevuse, narkootikumide ja väga suure sisserändajate arvu poolest.

Kreuzberg koosneb kahest erinevast osast, kaguosa "SO 36" (või lihtsalt "36") ja edelaosa "SW 61" (või lihtsalt "61"). Kuni Berliini müüri langemiseni olid need kahe piirkonna postiindeksite viimased kaks numbrit.

Alates 1920. aastast, mil sellest sai Groß-Berliini osa, oli see eraldi linnaosa, kuni 2001. aastal muudeti linnaosa. Siis liideti see Friedrichshainiga, moodustades uue linnaosa Friedrichshain-Kreuzberg. Kuna neid kahte linnaosa ühendab ainult üks sild üle Spree jõe, Oberbaumbrücke, tundus see liitmine paljudele elanikele ebamugav. Mõlemad piirkonnad ei suutnud kokku leppida, kus peaks asuma uue linnaosa raekoda. Friedrichshain valiti viie marki suuruse mündi viskamise teel.

Ajalugu ja nimi

Nimi Kreuzberg tähendab otsetõlkes "risti-mägi" — see viitab üle 60 meetri kõrgusele looduslikule künklikule kohale, mida tänapäeval ümbritseb Viktoriapark ja mille tipus asub mälestussammas. Ala hakkas tugeva linnastumise läbima 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, mil paljudel hoonetel on tänaseni nähtav wilhelminiaani stiilis (Altbau) arhitektuur ja suured sisehoovid (Höfe).

Teise maailmasõja järel oli Kreuzberg lääne-Berliini lõunapoolse osa tihedalt asustatud töötajate linnaosana; jaotatus müüri tõttu muutis piirkonna elu omapäraseks — palju neljanda sektori tööstusi, sosiaalseid probleeme ja alternatiivset kultuuri, mis kasvas just isolatsiooni tingimustes.

SO36 ja SW61 — kaks erinevat nägu

SO 36 (kaguosa) on ajalooliselt olnud töö- ja tööstuspiirkond, kuhu koondusid odavad elamispinnad, immigrandid ja noored alternatiivsed liikumised. See osa on tuntud tugeva punk-, ska- ja vasakpoolse poliitilise traditsiooni poolest; siin tekkisid 1970.–1980. aastatel paljud squatter-liikumised ja kultuurikeskused.

SW 61 (edelaosa) on olnud mitmes mõttes rahulikum ja osaliselt veidi paremaolulisem — seal leidub samuti vanemaid elamukvartaleid, väiksemaid ärisid ja rohelisi alasid. Erinev areng läbi aastakümnete tähendas, et SO36 ja SW61 kujunesid sotsiaalselt ja kultuuriliselt eristuvateks aladeks, mida iseloomustasid erinevad kogukonnad ja elustiilid.

Kultuur ja ööelu

Kreuzberg on juba mitu kümnendit Berliini alternatiivse kultuuri tuum. Linnas on palju väikeseid teatreid, galeriisid, muusikakohti ja kultuurikeskuseid. Tuntuimad paigad ja sündmused:

• SO36 – legendaarne klubikeskus Oranienstraße tänaval, mille nimi tuleneb postikoodist; tuntud punk- ja alternatiivmuusika esinemiste, performance'ite ja aktsioonide poolest.
• Oranienstraße ja Kreuzberg'i turistide keskused — rohkelt baare, kohvikuid, rahvusvahelist kööki ja väiketööstust.
• Karneval der Kulturen — iga-aastane multikultuurne paraad ja tänavafestival, mis tõmbab rahvast kogu Berliinist.
• Görlitzer Park ja Kottbusser Tor — noorte ja vabaajaliste kohtumis- ning elustiili-tsoonid.

Kreuzbergil on tugev klubikultuur, alates väiksematest baaridest ja punk-klubidest kuni technolegendide ja live-etteasteteni. Ööelu on olnud üks piirkonna tähtsamaid atraktsioone, kuigi viimastel aastatel on öise tegevuse struktuur muutunud gentrifikatsiooni ja uute regulatsioonide tõttu.

Sisseränne ja elanikud

Kreuzbergist sai 1960. ja 1970. aastatel üks Berliini suurimaid immigrantide keskusi, eriti Türgi Gastarbeiter (tööjõu) laine järel. Tänu sellele on piirkonnas suur türgi ja muu Lähis-Ida, Aafrika ja Balkani päritolu kogukond — see kajastub tänavate elus, kauplustes, restoranides ja keelelises mitmekesisuses.

See mitmekesisus on andnud Kreuzbergile erilise kulinaarse ja kultuurilise paleti, näiteks pidev turu- ja tänavatoiduvalik ning palju mittesaksa keelt kõnelevaid kogukonnakeskusi ja moskeesid.

Poliitika, protestid ja ühiskondlikud liikumised

Kreuzberg on traditsiooniliselt olnud vasakpoolsete parteide ja aktivistide tugipunkt. Siin on aset leidnud palju meeleavaldusi, squattingu liikumisi ja mõnikord ka vägivaldseid kokkupõrkeid politseiga, eriti tähtpäevadel nagu 1. mai, mil traditsiooniliselt on olnud tänavarahutusi.

Tänapäev: gentrifikatsioon ja säilimine

Pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal ja Saksa taasühinemist kasvas Kreuzbergile huvi nii turistide kui ka uute elanike seas. Alanud on tugev gentrifikatsiooni protsess — korterihinnad ja üürihinnad tõusid, mõned alternatiivsed projektid ja kohad pidid sulgema, samas tekkis palju uusi kohvikuid, disainipoode ja modernseid korteriarendusi.

Samas on Kreuzberg säilitanud oma eripära: kohalike kogukondade aktiivsus, rohkelt väikeseid etenduspaiku, multikultuurne elustiil ja tugev linnaosa identiteet. Piirkonna eripära säilimiseks on pidev debat poliitika- ja kogukonnatasandil.

Olulised paigad ja ühistransport

• Oberbaumbrücke — sümboolne sild Spree üle ja side Friedrichshainiga.
• Viktoriapark — roheala künka ja vaatega linnale.
• Kottbusser Tor, Görlitzer Park, Oranienstraße — aktiivsed elukeskkonnad, ostu- ja toiduelamused.
• Hea ühendus U-Bahn ja trammi- ning bussiliinidega (nt U1, U8), mis teeb Kreuzbergist hõlpsasti ligipääsetava nii linnaelanikele kui ka külalistele.

Kreuzberg jääb mitmekesise ajalooga ja elava tänavakultuuriga Berliini osaks: see on paik, kus kohtuvad vanad Altbau-kvartalid, tööstuslik minevik, immigrantide panus ning noorte ja loovate inimeste energia — kõik see teeb Kreuzbergist ühe linna kõige paeluvama ja vastuolulisema osa.

Kokkuvõte

Kreuzberg on paljudele tuntud Türgi idaosadest pärit arvukate Türgi immigrantide ja iga-aastaste maipüha rahutuste tõttu. Seda seetõttu, et enne Berliini müüri langemist 1989. aastal oli Kreuzberg isoleeritud. Selle idaosa oli peaaegu täielikult ümbritsetud müüriga. Sellest tulenevalt olid selles piirkonnas odavad üürid ja madalama sissetulekuga pered, samuti radikaalsete vasakpoolsete isikute kodutütred. Kreuzbergi lääneosa piirnes samuti müüriga ja siin asus Checkpoint Charlie.

Maikuu graffiti Kreuzbergis. Tekst on järgmine: "1. mai: Mai: Autod põlevad, politseinikud surevad".

Ajalugu

Kreuzberg on saanud oma nime oma kõrgeima punkti, Kreuzbergi (sõna-sõnalt "ristimäe") järgi. See on 66 meetrit (217 jalga) üle merepinna... Mägi oli traditsiooniline nädalavahetuse väljasõitude koht, kus oli palju väikseid restorane külastajatele. Mägi sai oma nime 1821. aastal Karl Friedrich Schinkeli poolt püstitatud mälestusmärgi järgi. See oli mõeldud Prantsusmaa Napoleon I vastu peetud sõdade mälestuseks.

Pärast 1860. aastat algas tööstuse kolimine Kreuzburgi. Ritterstraße ääres asus ka ekspordikvartal, kus oli palju tulutoovaid väikeettevõtteid, ning Kochstraße ääres asus "ajakirjanduskvartal", kus tegutses enamik Saksamaa suurtest ajalehtedest ning Ullsteini, Scherli ja Mosse raamatukirjastused.

Mõlemad tööstuskvartalid hävitati peaaegu täielikult Teise maailmasõja ajal, kui neid pommitati ühel ööl 3. veebruaril 1945. aastal. Vanade traditsioonide meenutamiseks ehitas Axel Springer pressikontsern oma uue peakorteri taas Kochstraße äärde, otse Berliini müüri kõrvale.

Pärast Teist maailmasõda olid Kreuzbergi elamispindade üürid seadusega reguleeritud, mis muutis investeeringud ebahuvitavaks. Selle tulemusena olid elamud madala kvaliteediga, kuid odavad, mis tegi linnaosa Saksamaale (ja Berliini) saabuvate sisserändajate jaoks esmatähtsaks sihtkohaks.

Schlesisches Tor (metroo raudteejaam), Kreuzberg

Küsimused ja vastused

K: Mille poolest oli Kreuzberg kuulus?

K: Kuidas on Kreuzberg jagunenud?

K: Mida tähistavad kaks numbrit Kreuzbergi osade nimedes?

K: Kas Kreuzberg oli alati Berliini osa?

K: Kuidas on Friedrichshain ja Kreuzberg omavahel seotud?

K: Miks oli Friedrichshaini ja Kreuzbergi ühendamine paljudele elanikele ebamugav?

K: Kuidas otsustati, kus peaks asuma uue linnaosa raekoda?

Otsing