La Altagracia provintsi
Koordinaadid: 18°37′12″N 68°42′36″W / 18.62000°N 68.71000°W / 18.62000; -68.71000
La Altagracia on Dominikaani Vabariigi idapoolseim provints. See loodi 1961. aastal ja selle pealinn on Higüey.
Asukoht
Provintsist põhja ja ida pool asub Atlandi ookeani rannik ja lõunas on Kariibi meri, kagus asub Mona väin (väin, mis ühendab Atlandi ookeani Kariibi merega). Läänes piirneb provintsiga La Romana ja El Seibo provintsid.
Ajalugu
Provintsi piirkond kuulus El Seibo provintsi alla kuni 1944. aastani, mil see liideti uue La Romana provintsi osaks. 27. veebruaril 1961 jagati La Romana provints kaheks provintsiks: La Romana ja La Altagracia.
Provintsi moodustati Higüey ja San Rafael del Yuma haldusüksustest, mille pealinnaks on Salvaleón de Higüey. Las Lagunas de Nisibónist sai omavalitsusüksus 1982. aastal, La Otra Banda 1987. aastal, Boca del Yuma 2001. aastal, Bayahibe 2002. aastal ja Verón Punta-Cana 2006. aastal.
Nime päritolu
Provintsi nimi on La Altagracia (Kõrge armu), sest Basílica de Nuestra Señora de la Altagracia ("Kõrge armu Jumalaema basiilika") asub provintsi pealinnas Higüey linnas.
Rahvastik
2010. aastal (viimane riiklik rahvaloendus) elas La Altagracia provintsis 273 210 inimest, neist 222 802 (81,5%) elas linnades. Rahvastikutihedus oli 91,1 inimest/km².
Selle rahvaarv moodustab 2,89% riigi kogurahvastikust ja provintsi on 9. kohal (31-st koos riikliku ringkonnaga) kõige suurema rahvaarvuga provints.
2016. aasta seisuga[update] on provintsi hinnanguline rahvaarv 322 653 elanikku.
Provintsi suurim linn on Higüey, selle pealinn või pealinn, mille rahvaarv (2010. aastal) oli 168 501 elanikku.
Geograafia
La Altagracia provintsi kogupindala on 2 998,4 km²2. Selle pindala moodustab 6,2% Dominikaani Vabariigi pindalast ja see on suuruselt teine provints (31-st koos riikliku ringkonnaga).
Provintsi pealinna Salvaleón de Higüey kõrgus merepinnast on 87 m (285 jalga).
Provintsi peamine kaitseala on Parque Nacional del Este ("Ida rahvuspark").
Mäed
Provintsi põhjaosas on mõned madalad mäed. Need mäed on osa Cordillera Orientalist ("Ida mäestik"). Savannid on kõikjal provintsis olemas.
Jõed
Selles provintsis ei ole palju jõgesid. Peamine jõgi on Yuma, mis voolab põhjast lõunasse, Kariibi merre.
Kliima
Provintsi kliima on troopiline kliima, mis on suurema osa aastast kuum.
Omavalitsused
Provintsis on 2 omavalitsusüksust ja 5 omavalitsusüksust (M.D.). Omavalitsused ja omavalitsusüksused on järgmised:
La Altagracia provintsi haldusüksused | |||||
Omavalitsus | Munitsipaalringkonnad (kood) | Rahvastik | Piirkond | Tihedus | Kõrgus |
Higüey (110101) | 168,501 | 907.7 | 185.6 | 87 | |
Las Lagunas de Nisibón (110102) | 9,831 | 315.2 | 31.2 | 41 | |
La Otra Banda (110103) | 28,929 | 318.9 | 90.7 | 108 | |
Verón Punta Cana (110104) | 43,982 | 475.3 | 92.5 | 17 | |
Higüey (110100) | 251,243 | 2,017.3 | 124.5 | ||
San Rafael del Yuma (110201) | 17,886 | 530.8 | 33.7 | 55 | |
Boca de Yuma (110202) | 1,821 | 232.0 | 7.8 | 16 | |
Bayahibe (110203) | 2,260 | 218.4 | 10.3 | 9 | |
San Rafael del Yuma (110200)) | 21,967 | 981.2 | 22.4 | ||
La Altagracia provintsi (110000) | 273,210 | 2,998.4 | 91.1 |
Economy
Provintsi kõige olulisemad majandustegevused on põllumajandus (karjakasvatus ja suhkruroo) ning turism. Provintsi idarannik, Punta Cana ja Bávaro piirkond, on riigi tähtsaim turismikeskus, kus on palju hotelle valge liivaga randade ääres. Lõunarannikul asuv Bayahibe on samuti oluline turismikeskus.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on La Altagracia?
V: La Altagracia on Dominikaani Vabariigi kõige idapoolsem provints.
K: Millal see loodi?
V: See loodi 1961. aastal.
K: Mis on La Altagracia pealinn?
V: La Altagracia pealinn on Higüey.
K: Kus asub La Altagracia?
V: La Altagracia asub Dominikaani Vabariigi kõige idapoolsemas osas.
K: Mitu provintsi on Dominikaani Vabariigis?
V: Dominikaani Vabariigis on kokku 31 provintsi.
K: Mis aastal sai La Altagracia provintsiks?
V: La Altagracia sai provintsiks 1961. aastal.
K: Millised teised linnad asuvad selles provintsis? V: Selles provintsis asuvad veel järgmised linnad: El Seibo, San Pedro de Macorيs ja Hato Mayor del Rey.