Suur-Berliin (Groß-Berlin, 1920) – seadus, piirid ja haldusreform

Suur-Berliin (1920) — Groß-Berlin-seadus, piiri- ja haldusreform: kuidas Berliin kasvas 66 km²→883 km², jagunes 20 linnaosaks ja muutis linna haldust ning rahvastikku.

Käesoleva artikli pealkiri sisaldab märki ß. Kui see ei ole kättesaadav või seda ei soovita, võib nime kirjutada Gross-Berlin.

Suur-Berliin (saksa keeles Groß-Berlin) loodi Preisi parlamendi 27. aprilli 1920. aasta seadusega. Seadus oli lühidalt tuntud kui Suur-Berliini seadus (saksa keeles Groß-Berlin-Gesetz); selle ametlik pealkiri oli "Seadus Berliini uue omavalitsuse taasülesehitamise kohta" (saksa keeles Gesetz über die Bildung einer neuen Stadtgemeinde Berlin).

Seaduse sisu ja eesmärk

Seaduse põhisisuks oli 1. oktoober 1920 seisuga Brandenburgi liidumaa haldusüksuste ümberkorraldamine: Berliin eraldati Brandenburgist ja moodustati uus linnaringkond (Stadtkreis) nimega Groß‑Berlin. Eesmärk oli ühtlustada suurlinna haldus, parandada planeerimist ja taristut (ühistransport, vee- ja kanalisatsioon), lahendada mõningaid haldus‑ ja maksuprobleeme ning anda kasvavale tööstus‑ ja elamupiirkonnale selge valitsusstruktuur.

Koosseis

Uue ringkonna moodustasid:

• Berliini linn (Alt‑Berlin);
• 7 varem iseseisvat linna, mis ümbritsesid Berliini:
• Charlottenburg,
• Köpenick,
• Lichtenberg,
• Neukölln,
• Schöneberg,
• Spandau ja
• Wilmersdorf;
• 59 maapiirkonda ja 27 mõisapiirkonda Niederbarnimi, Osthavellandi ja Teltowi maakondadest;
• ning Berliini Stadtschlossi (kuningliku lossi) territoorium, mis jäi eraldi mõisapiirkonnaks.

Pindala ja rahvaarv

Uus Suur‑Berliin oli pindalalt ligikaudu 13 korda suurem kui vana linn. Pindala kasvas 66 km2‑lt (25,5 ruut mi) 883 km2‑ni (340,9 ruut mi). Rahvaarv kasvas ligikaudu 1,9 miljonilt peaaegu 4 miljonile, kusjuures ligi 1,2 miljonit uut elanikku lisandus vaid seitsmest ümbritsevast linnast. See andis linnale suurema majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu ning tekitas vajaduse ulatuslikuma linnaplaneerimise järele.

Haldusjaotus: 20 linnaosa

Groß‑Berliin jagati 20 haldusalaks (Verwaltungsbezirke):

• Alt‑Berliinist moodustati kuus linnaosa:
  • Mitte,
  • Tiergarten,
  • Wedding,
  • Prenzlauer Berg,
  • Kreuzberg ja
  • Friedrichshain;
• iga varem iseseisev linn sai ühe linnaosa:
  • Charlottenburg,
  • Köpenick,
  • Lichtenberg,
  • Neukölln,
  • Schöneberg,
  • Spandau ja
  • Wilmersdorf;
• ning 7 uut linnaosa, mis said nimed vanade külakeskuste järgi:
  • Pankow,
  • Reinickendorf,
  • Steglitz,
  • Tempelhof,
  • Treptow,
  • Weißensee ja
  • Zehlendorf

Edasised reformid ja mõju

Piirid, mis oli seaduses määratletud, jäävad suuresti kehtima tänaseni, kuigi mõningad erandid tekkisid Berliini müüri ja külma sõja perioodil ning Ida‑Berliinis tehti 1970. ja 1980. aastatel kolm uut linnaosa, kui suuremaid haldusüksusi jagati. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses toimusid täiendavad haldusreformid: 2001. aastal vähendati Berliini linnaosade arvu mitmete ühendamiste kaudu (tänane struktuur on teistsugune kui 1920. aastal), kuid linna välised piirid jäid enamikus sarnased Suur‑Berliini seadusega fikseeritule.

Oluline praktiline tähendus

Suur‑Berliini loomine oli oluline samm modernse metropoli haldamisel: see võimaldas koordineeritumat linnaplaneerimist, ühtse transpordisüsteemi ja paremat avalike teenuste korraldust. Reform mõjutas oluliselt elukeskkonda, majandust ja linna arengut kogu 20. sajandil ning on jätkuvalt aluseks Berliini tänastele haldusstruktuuridele.

Allikas: õigusakt (Groß‑Berlin‑Gesetz, 27.04.1920) ja selle rakendamine alates 1.10.1920.

Küsimused ja vastused

K: Mis on selle seaduse täielik nimi, millega loodi Groß-Berliin?

Küsimus: Mitu linnaosa loodi Groß-Berliinis?

K: Millistest piirkondadest koosnes Suur-Berliin?

Küsimus: Kui palju suurem oli Suur-Berliin kui Alt-Berliin?

K: Kui palju uusi elanikke tuli ainuüksi ümbritsevatest linnadest Suur-Berliini loomisel?

K: Milliseid muid muudatusi on linnapiirides pärast seda veel tehtud?

Otsing