Berliini linnaosad: 12 Bezirke, 2001. aasta reform ja ülevaade
Avasta Berliini 12 linnaosa (Bezirke) ajaloo ja 2001. aasta reformi mõju — vanad ühendused, uued piirid, halduskulude vähendamine ja piirkondlik ülevaade.
Saksamaa pealinn Berliin on jaotatud 12 linnaosaks (saksa keeles Stadtteile/ Bezirke). Piirkondi nimetatakse saksa keeles Bezirke. Igal 12 linnaosal on kohalik poliitiline mõju ja esindus — nad korraldavad osa linna igapäevasest haldusest ja teenustest — kuid need ei ole juriidiliselt sõltumatud linnad. Lisaks Bezirke’idele jaguneb Berliin väiksemateks osadeks ehk Ortsteile, kokku on linnas 96 Ortsteilet, millel on sageli oma kohaliku tasandi nõukogud (Ortsbeirat).
2001. aasta reform
1. jaanuaril 2001 viidi läbi suur haldusreform, mille tulemusena vähendati Berliini linnaosade arv 23-lt 12-le. Reformi eesmärk oli vähendada halduskulusid, koondada ressursse ja teha linna juhtimine efektiivsemaks. Mõned ühendamised tekitasid kohalikes kogukondades ja poliitikas arutelu identiteedi ja esindatuse üle, kuid administratiivtasandil jäid uued piirid aluseks edasi.
Uued linnaosad ja nende eelkäijad
Alljärgnevalt on 12 uue linnaosa nimed koos peamiste varasemate, enne 2001. aastat eksisteerinud linnaosadega, mida need ühendasid:
- Mitte — moodustati ühendades varasemad Mitte, Tiergarten ja Wedding. Keskne administratiiv- ja kultuuripiirkond (Bundestag, palju muuseume ja büroosid).
- Friedrichshain-Kreuzberg — ühendatud Friedrichshainist ja Kreuzbergist; tuntud ööelu, kultuuri- ja alternatiivrühmituste poolest.
- Pankow — hõlmab varasemaid Pankow, Prenzlauer Berg ja Weißensee piirkondi; tiheasustusega elamupiirkonnad ja rohelised alad.
- Lichtenberg — moodustati Lichtenbergi ja Hohenschönhauseni ühendamisest; sisaldab nii linna- kui tööstusalasid.
- Marzahn-Hellersdorf — Marzahni ja Hellersdorfi liit; tuntud suurte paneelelamualadega ja roheliste aladega.
- Treptow-Köpenick — ühendab Treptowi ja Köpenick'i; suurim pindalalt, palju veekogusid ja metsi.
- Neukölln — jäi põhiliselt muutumatuks (enne 2001 oli ka eraldi Neukölln); mitmekesine rahvastik ja elava tänavakultuuriga piirkond.
- Tempelhof-Schöneberg — Tempelhof ja Schöneberg ühendati; segab elamupiirkondi, ärialluseid ja ajaloolisi kohti.
- Steglitz-Zehlendorf — Steglitz ja Zehlendorf liidetud; tuntud roheluse, puhkealade ja elamumajanduse poolest.
- Charlottenburg-Wilmersdorf — liideti Charlottenburg ja Wilmersdorf; kuulus ostutänava Kurfürstendamm ja kultuuriasutuste poolest.
- Spandau — jäeti põhimõtteliselt muutumatuks; ajalooline kindluslinn ja vasakpoolne äärelinna osa.
- Reinickendorf — samuti jäi põhiliselt muutumatuks; peamiselt elamupiirkondadega läänepoolne linnaosa.
(tabelis esitatud andmed pärinevad märtsist 2004)
Haldus, ülesanded ja esindus
- Bezirksamt — iga linnaosa ametkond (Bezirksamt) vastutab mitmete kohalike teenuste eest, näiteks sotsiaal-, noorte- ja kultuuriteenused, mõnede kohalike teede ja parkide hooldus ning osa ehitus- ja planeerimisküsimusi, sõltuvalt linnavalitsuse delegeerimisest.
- Bezirksbürgermeister — linnaosa esimees, keda tavaliselt valib linnaosa volikogu (Bezirksverordnetenversammlung, BVV).
- Bezirksverordnetenversammlung (BVV) — linnaosa volikogu, mille liikmed valitakse igaastase valimisperioodi järgi; BVV esindab kohalikke elanikke ja teeb otsuseid linnaosa prioriteetide üle.
- Ortsteile ja Ortsbeirät — varje linnaosa jaguneb Ortsteile’iks (linnaosakesteks), millel võib olla oma nõukogu (Ortsbeirat), mis nõustab ja esindab veel kitsamaid paikahoole küsimusi.
Kuigi 2001. aasta reform vähendas administratiivset killustatust ja püüdis suurendada tõhusust, on jäänud tugev kohaliku identiteedi tajumine ning mõnel pool on arutatud edaspidiseid piirimuudatusi või kohaliku esindatuse tugevdamist. Linnaosade suurus, rahvaarv ja iseloom varieeruvad suuresti — mõned on tihedalt asustatud ja kesksed, teised ulatuvad laialdaste roheliste ja veekogude aladeni.

Küsimused ja vastused
K: Mitu linnaosa on Berliinis?
V: Berliin on jaotatud 12 linnaosaks (Stadtteile/ Bezirke).
K: Kuidas nimetatakse linnaosasid saksa keeles?
V: Piirkondi nimetatakse saksa keeles Bezirke.
K: Kas linnaosadel on poliitilised õigused nagu linnakogukonnal?
V: Jah, 12 linnaosal on poliitilised õigused nagu linnakogukonnal.
K: Kas iga linnaosa on seaduslik linn?
V: Ei, linnaosad ei ole juriidiline linn.
K: Millal viidi ellu Berliini linnaosa reform?
V: Berliini linnaosa reformi rakendati 1. jaanuaril 2001. aastal.
K: Mis oli Berliini linnaosa reformi tulemus?
V: Berliini linnaosareformi tulemuseks oli linnaosade arvu vähendamine 23-lt 12-le, ühendades mitmeid vanu linnaosasid.
K: Miks tehti Berliini linnaosa reform?
V: Berliini linnaosa reformi eesmärk oli vähendada halduskulusid.
Otsige