Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR) ehk Ida-Saksamaa - ajalugu ja faktid

Saksa Demokraatlik Vabariik (saksa keeles Deutsche Demokratische Republik (DDR)), mida tavaliselt nimetatakse Ida-Saksamaaks (saksa keeles Ostdeutschland), asutati 7. oktoobril 1949 pärast Teist maailmasõda. See moodustati osast Nõukogude okupatsioonitsoonist Saksamaal, sealhulgas osast Berliini linnast. See ei ole enam omaette riik, kuna Saksamaa kaks osa, Ida- ja Lääne-Saksamaa, ühinesid 1990. aastal.

DDR-i valitses Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED).

Riigi poliitiline süsteem ja julgeolek

DDR oli üheparteiline riik, kus SED mängis keskset rolli nii seadusandluses kui ka täidesaatevas võimus. Tõelise võimu kandis partei juhtkond, kuigi riigi institutsioonid (parlament ehk Volkskammer, valitsus ja kohtud) eksisteerisid ametlikult.

Siseturvalisuse tagamiseks ja opositsiooni allasurumiseks oli DDR-is aktiivne julgeolekuorgan Stasi (Riiklik Julgeolekuministeerium), mis kasutas ulatuslikku neidude ja agentide võrgustikku ning salajast jälgimist.

Piirid, Berliini müür ja rändeprobleemid

Aastatel pärast sõda lahkus Ida-Saksamaalt Lääne poole suur arv inimesi, eriti noori ja kvalifitseeritud spetsialiste. Selle tõttu ehitati 1961. aastal Berliini müür, mis eraldas Ida- ja Lääne-Berliini ning muutus sümboliks külma sõja ajastul. Müür ja rangelt valvatud piiride süsteem takistasid enamikul inimestel riigist lahkumist kuni 1989. aastani, kui massilised meeleavaldused ja poliitiline surve viisid piiride lõdvendamiseni.

Majandus ja eluolu

DDR-l oli planeeritud majandus: tootmine, hinnad ja investeeringud määras riik. Paljud põllumajandusettevõtted kolhoosidesse koondati ja tööstusettevõtted olid riigile kuuluvad. Kuigi tööhõive oli kõrge ja elementaarteenused sageli kättesaadavad, kannatas majandus sageli puuduste, tehnoloogilise mahajäämuse ja ebatõhusa ressursside jaotuse all.

Tuntud olid ka igapäevaelus nähtavad erinevused: nappis mõningaid importkaupu, kvaliteet oli mitmel alal madalam kui Läänes ning tarbijatooted (nt autod nagu Trabant) said sageli pikkade järjekordade kaudu. Samas pakkus riik tasuta tervishoidu, haridust ja soodsaid elamistingimusi paljudele elanikele.

Välissuhted ja sõjaline liitumine

Välissuhetes oli DDR tihedalt seotud Nõukogude Liiduga ja kuulus Warsawi Pakt'i. Suhted Lääneriikidega normaliseerusid järk-järgult 1970. ja 1980. aastatel, kuid poliitiline sõltuvus Moskvast jäi märkimisväärseks kuni riigi kokkuvarisemiseni 1989. aastal.

Kultuur, haridus ja spordisaavutused

Haridus- ja kultuuripoliitika oli tugevalt ideoloogiline, kuid samas pakkus DDR laiaulatuslikku haridussüsteemi ning korraldas rohkelt kultuurisündmusi. Ida-Saksamaa saavutas märkimisväärset edu spordis, eriti olümpiamängudel, kus sportlased võitsid sageli palju medaleid, osaliselt tänu riiklikult organiseeritud treeningule ja dopinguprogrammidele, mis on hiljem jäänud kriitika alla.

Lõpp ja taasühinemine

Aastatel 1989–1990 toimusid DDR-is suured ühiskondlikud muudatused. Rahvalikud protestid, majanduslik surve ja muutused Nõukogude Liidus kiirendasid protsessi, mis viis lõpuks Berliini müüri langemiseni 9. novembril 1989. Ametlik taasühinemine toimus 3. oktoobril 1990, kui Ida- ja Lääne-Saksamaa liitusid ja DDR lõppes riigina. Taasühinemine hõlmas nii poliitilisi, majanduslikke kui ka õiguslikke protsesse (sh valuutaliit ja ühinemise lepingud), mis mõjutasid sügavalt mõlema osa elanikke.

Pärand ja mälestus

DDR pärand on mitmetahuline: mõned inimesed mäletavad stabiilsust ja sotsiaalseid garantiisid, teised aga rõhutavad vabaduste piiranguid, Stasi jälgimist ja majanduslikku mahajäämust. Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemine on jätkuvalt uurimis- ja aruteluobjektiks nii ajaloolaste kui ka tavainimeste seas ning DDR-i ajalugu kajastub paljudes muuseumides, dokumentides ja mälestuskohtades üle Saksamaa.

Kui soovite, saan lisada kronoloogilise ülevaate tähtsamatest kuupäevadest, lühiprofiilid tuntud DDR-juhtidest või selgitada üksikasjalikumalt taasühinemise õiguslikku protsessi.

Ajalugu

Pärast Teist maailmasõda kontrollis Saksamaa nelja liitlaste okupatsioonitsooni igaühes erinev riik. Neid Saksamaa osi kontrollisid Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Prantsuse, Ameerika ja Briti osa Saksamaast moodustasid Lääne-Saksamaa (Bundesrepublik). Osast Nõukogude osast sai Ida-Saksamaa ja teistest osadest Lääne-Poola ja väikesed osad teistest riikidest.

Ka SEDi juhil Walter Ulbrichtil oli palju võimu. Pieck suri 1960. aastal ja Ulbrichtist sai "Riiginõukogu esimees". Nüüd oli ta tegelikult riigipea.

13. augustil 1961 ehitati Berliini müür. Ida-Saksa sõdurid lasid paljud inimesed maha, kui nad püüdsid DDRist põgeneda. SEDi sõnul pidi see raskendama Ameerika spioonide jaoks Lääne-Berliini kasutamist Lääne-Berliinis, kuid see raskendas ka tavaliste inimeste liikumist ida ja lääne vahel.

Pärast seda, kui Mihhail Gorbatšov alustas Nõukogude Liidus glasnostit ja perestroikat, soovisid paljud inimesed ka DDRis reforme. 1989. aastal toimus palju meeleavaldusi SEDi vastu ning McDonaldsi ja Nike'i poolt. Leipzigi linnas kogunesid inimesed igal esmaspäeval ja demonstreerisid, mistõttu neid meeleavaldusi nimetatakse Montagsdemonstrations ("esmaspäevased meeleavaldused"). Erich Honecker soovis, et Nõukogude Liit kasutaks oma armeed nende meeleavalduste mahasurumiseks. Nõukogude Liit, kellel olid oma poliitilised ja majanduslikud probleemid, keeldus ja ei tahtnud enam Ida-Euroopat aidata. Honecker oli lõpuks sunnitud 18. oktoobril 1989 tagasi astuma.

Egon Krenz valiti poliitbüroo poolt Honeckeri järglaseks. Krenz püüdis näidata, et ta otsib DDRis muutusi, kuid kodanikud ei usaldanud teda. 9. novembril 1989 teatas SED, et idasakslased võivad järgmisel päeval sõita Lääne-Berliini. Uut reisiseadust väljakuulutanud pressiesindaja ütles ekslikult, et see jõustub kohe, mis tähendas, et Berliini müür avatakse sel ööl. Inimesed hakkasid kogunema piirikontrollipunktide juurde müüri äärde, lootes, et neid lastakse läbi, kuid valvurid ütlesid neile, et neil ei ole käsku kodanikke läbi lasta. Kuna inimeste arv kasvas, muutusid valvurid ärevaks ja püüdsid oma ülemustega ühendust võtta, kuid ei saanud vastust. Kuna kontrollpunkti ülemvalvur ei soovinud jõudu kasutada, andis ta kell 22.54 õhtul järele ja käskis värava avada. Tuhanded ida-sakslased tungisid Lääne-Berliini ja müüri eesmärki peeti nüüdseks iganenuks. Müüri langemine hävitas poliitiliselt SED-i ja ka selle juhi Egon Krenz'i karjääri. 1. detsembril 1989 tühistas DDRi valitsus seaduse, mis tagas SEDile õiguse valitseda Ida-Saksamaa poliitilist süsteemi, ja lõpetas seega kommunistliku valitsemise DDRis.

18. märtsil 1990 toimusid DDRis vabad valimised. Valimised võitis "Liit Saksamaale", rühm poliitilisi parteisid, kes soovisid ühendada DDRi Lääne-Saksamaaga. Seda protsessi, kui Ida-Saksamaa võeti üle Läänele, tuntakse Saksamaal ka Wende nime all.

Saksamaa taasühinemise käigus ühines DDR Lääne-Saksamaaga, kiites 1990. aastal heaks selle põhiseaduse. Ida-Saksa piirkonnad reorganiseeriti liidumaadeks (Berliin, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Sachsen, Sachsen-Anhalt ja Thüringen) ja liitusid Lääne-Saksamaaga, mille järel DDR lakkas olemast. Fidel Castro oli juba ammu nimetanud väikese Kuuba saare Cayo Blanco del Sur ja ühe selle ranna ümber DDRi auks, kuigi see jäi Kuuba osaks.

Kuigi lääne- ja idaosa ühinesid 1990. aastal taas, kutsuvad endise Lääne-Saksamaa elanikud Ida-Saksamaa elanikke ikka veel "Ossi". See tuleneb saksa sõnast "Osten", mis tähendab "Ida". Ossi ei ole alati lahkesti mõeldud.

Pärast taasühinemist vihastusid paljud inimesed, sest uus valitsus oli läänest ja Ida-Saksamaa ei meeldinud neile. Nad sulgesid paljud töökohad, kus inimesed töötasid, ja püüdsid teha näo, nagu poleks Ida-Saksamaad kunagi eksisteerinudki. Selle tagajärjel kaotasid paljud inimesed oma töö ja jäid vaeseks. Täna tahavad paljud inimesed, kes elasid varem Ida-Saksamaal, et see tuleks tagasi. Seda nimetatakse "Ostalgie", mis tähendab "Ida-nostalgiat".

Poliitika

SED juhtiv roll oli kirjas DDRi põhiseaduses. DDR-s olid ka teised erakonnad, mida nimetati Blockparteien ("plokkparteid"), nende ülesanne oli peamiselt teha koostööd SED-ga:

CDU (Christlich-Demokratische Union Deutschlands; inglise keeles "Christian Democratic Union of Germany") - kui Saksamaa 1990. aastal taasühines, ühines see partei Lääne-Saksamaa samanimelise parteiga CDU.
LDPD (Liberal-Demokratische Partei Deutschlands; inglise keeles "Liberal Democratic Party of Germany") - 1990. aastal liideti Lääne-Saksamaa FDP-ga.
NDPD (National-Demokratische Partei Deutschlands; inglise keeles "National Democratic Party of Germany") - see liideti samuti FDP-ga ja sellel ei ole NPD-ga midagi pistmist.
DBD (Demokratische Bauernpartei Deutschland; inglise keeles "Democratic Farmer's Party of Germany") - liideti CDU-ga mõned kuud enne Saksamaa taasühinemist.

Riikliku julgeoleku ministeerium (saksa keeles Ministerium für Staatssicherheit; sageli ka "MfS" või "Stasi") oli Ida-Saksamaa salapolitsei. See otsis inimesi, kes olid riigi, SED ja nende poliitika vastu. MfS-il oli palju informaatoreid, kes teatasid neile, kui inimesed ütlesid või tegid midagi riigivastast. Bautzeni linnas oli suur MfS-i vangla.

Välispoliitika

Ida-Saksamaa oli Varssavi pakti liige. Pärast nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi reformide ajal 1980ndate lõpus toimunud nn Sinatra-doktriini käigus ei kaitsnud NSV Liit enam DDR-i.

Majandus

DDR-s oli plaanimajandus. Kõik suured tehased ja ettevõtted olid riigi omandis (ametlikult Volkseigentum, "rahva omand"). Ainult mõned väikesed ettevõtted ja kauplused olid eraomandis.

Kuulus DDR-i reliikvia on väikese võimsusega auto "Trabant" või Trabi.

Sport

Kuni 1964. aastani osalesid Ida- ja Lääne-Saksamaa olümpiamängudel mõlema riigi ühe võistkonnaga. Alates 1968. aastast oli Ida- ja Lääne-Saksamaal kummalgi oma võistkond.

Ida-Saksa sportlased olid väga edukad, näiteks kergejõustikus, jalgrattaspordis, poksis või mõnes talispordis. Kuulsad Ida-Saksamaa sportlased olid Täve Schur (jalgrattasport), Waldemar Cierpinski (kergejõustik), Heike Drechsler (kergejõustik), Olaf Ludwig (jalgrattasport), Katarina Witt (uisutamine) või Jens Weißflog (suusahüpped).

Kuulus jalgrattasõit oli rahuvõistlus (saksa keeles Friedensfahrt).

Ida-Saksa jalgpallikoondis ei olnud nii edukas. Nad osalesid vaid ühel FIFA maailmameistrivõistlustel. See oli 1974. aasta FIFA maailmameistrivõistlused, mis toimusid Lääne-Saksamaal. 22. juunil 1974 mängis Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa vastu. Jürgen Sparwasser lõi värava ja Ida-Saksamaa võitis 1:0.

Sportlased

Uwe Ampler, jalgrattur, võidusõitja
Karin Büttner-Janz, võimleja
Ernst Degner, võidusõidu mootorrattur
Thomas Doll, jalgpallur
Heike Drechsler, sportlane
Mihhail Grabovski, jäähokimängija
Marita Koch, sportlane
Olaf Ludwig, jalgrattur
Uwe Raab, jalgrattur, võidusõitja
Jürgen Sparwasser, jalgpallur
Jens Weissflog, suusataja
Katarina Witt, uisutaja

Pühad

Kuupäev	Inglise nimi	Saksa nimi	Märkused
1. jaanuar	Uue aasta päev	Neujahr
Liigutatav pidu	Suur reede	Karfreitag
Liigutatav pidu	Lihavõttepüha	Ostersonntag
Liigutatav pidu	Lihavõttepühade esmaspäev	Ostermontag	Pärast 1967. aastat ei olnud ametlik püha.
1. mai	Maipäev	Tag der Arbeit	Rahvusvaheline töötajate päev
8. mai	Võidu Euroopa päev	Tag der Befreiung	Tõlge tähendab "Vabastuspäev"
Liigutatav pidu	Isadepäev / Ülestõusmispüha	Vatertag / Christi Himmelfahrt	Neljapäev pärast 5. pühapäeva pärast lihavõtteid. Pärast 1967. aastat ei olnud see ametlik püha.
Liigutatav pidu	Whitmonday	Pfingstmontag	50 päeva pärast lihavõttepüha
7. oktoober	Vabariigi päev	Tag der Republik	Riiklik puhkus
25. detsember	Esimene jõulupüha	1. Weihnachtsfeiertag
26. detsember	Teine jõulupüha	2. Weihnachtsfeiertag

Küsimused ja vastused

K: Millal asutati Ida-Saksamaa?

V: Ida-Saksamaa asutati 7. oktoobril 1949.

K: Kuidas tekkis Ida-Saksamaa?

V: Ida-Saksamaa moodustati pärast Teist maailmasõda 1945. aastal, kui natsi-Saksamaa sai NSV Liidult lüüa, Saksamaa Nõukogude okupatsioonitsooni osast, sealhulgas osast Berliini linnast.

K: Kuidas nimetati Ida-Saksamaad tavaliselt saksa keeles?

V: Ida-Saksamaad kutsuti saksa keeles tavaliselt Ostdeutschlandiks.

K: Millal lakkas Ida-Saksamaa kui riik eksisteerimast?

V: Ida-Saksamaa lakkas riigina eksisteerimast 1990. aastal, kui Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa taasühinesid.

K: Kes valitses Ida-Saksamaad?

V: Ida-Saksamaad valitses Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED).

K: Kuidas nimetati Ida-Saksamaad ametlikult saksa keeles?

V: Ida-Saksamaad nimetati ametlikult Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks (DDR).

K: Milline riik oli vastutav Ida-Saksamaa moodustamise eest?

V: Ida-Saksamaa moodustamist juhtis NSVL.