Nõukogude okupatsioonitsoon

Nõukogude okupatsioonitsoon (saksa keeles Sowjetische Besatzungszone (SBZ) või Ostzone vene keeles: Советская зона Германии, Sovetskaja zona Germanii, "Nõukogude tsoon Saksamaal") oli Nõukogude Liidu poolt alates 1945. aastast, Teise maailmasõja lõpus, okupeeritud Ida-Saksamaa ala. Sellest sai Ida-Saksamaa.

Ameerika väed hõivasid esmalt osa piirkonnast. Ameeriklased tõmbusid 1945. aasta juulis kokkulepitud okupatsioonitsooni piiridesse.

Nõukogude Sõjaline Administratsioon Saksamaal (saksa lühend SMAD) lubas moodustada neli poliitilist parteid, kuid nad kõik pidid töötama "Ülerakondlikus komitees" ("Rahvusrindel").

Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) ja Saksamaa Kommunistlik Partei liideti Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikuks Ühtsusparteiks (millest sai Ida-Saksamaa valitsuspartei). Lõpuks lõi SED teisi parteisid, et nõrgestada Kristlik-Demokraatlikku Liitu ja Saksamaa Liberaaldemokraatlikku Parteid.

Algselt tahtis Stalin kogu Saksamaa nõukogudeerida, kuid kui Lääs sellele ideele vastu oli, püüdis ta töötada ühtse Saksamaa nimel, mis oleks neutraalne, kuid kui Lääs jälle keeldus, otsustas ta ehitada uue riigi Nõukogude okupatsioonitsoonist välja. Sellest sai Ida-Saksamaa

Nõukogude okupatsioonitsoon hõlmas Preisimaa keskosa. Pärast seda, kui liitlasvägede poolt Preisimaa 1947. aastal laiali lammutati, jagati see ala Brandenburgi, Mecklenburgi, Saksimaa, Saksi-Anhalti ja Tüüringi liidumaade vahel.

8. oktoobril 1949 sai Oder-Neisse joonest lääne pool asuvast Nõukogude tsoonist Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks, mida tavaliselt nimetatakse lihtsalt Ida-Saksamaaks. 1952. aastal liidumaad likvideeriti ja muudeti 14 ringkonnaks, millele lisandus Ida-Berliin. Ida-Berliini käsitleti uue Ida-Saksamaa osana, kuid tehniliselt oli see osa liitlaste kontrolli all olevast Berliinist.

Seotud leheküljed

· v · t · e Liitlaste okupatsioonitsoonide alajaotused Saksamaal (1945-1949/1990)
Ameerika tsoon	Baieri - Bremen - Hessen (Suur-Hessen) - Württemberg-Baden
Briti tsoon	Alam-Saksimaa - Hamburg - Nordrhein-Westfalen - Schleswig-Holstein
Prantsuse tsoon	Baden - Rheinland-Pfalz - (Saar) - Württemberg-Hohenzollern
Nõukogude tsoon	Brandenburg - Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa - Saksimaa - Saksi-Anhalt - Tüüringi liidumaa
Berliin (1949-90)	Lääne-Berliin (UK, FR, USA) - Ida-Berliin (NSVL)

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Nõukogude okupatsioonitsoon?

V: Nõukogude okupatsioonitsoon oli Nõukogude Liidu poolt alates 1945. aastast, Teise maailmasõja lõpus, okupeeritud Ida-Saksamaa piirkond. Sellest sai Ida-Saksamaa.

K: Kes tahtis algselt kogu Saksamaad sovetiseerida?

V: Stalin tahtis algselt kogu Saksamaad sovetiseerida.

K: Mida Stalin proovis, kui Lääs tema ideele vastu seisis?

V: Kui Lääs Stalini ideele vastu seisis, püüdis ta töötada ühtse Saksamaa nimel, mis oleks neutraalne.

K: Mis juhtus, kui Lääs ütles jälle ei?

V: Kui Lääs ütles jälle ei, otsustas Stalin ehitada Nõukogude okupatsioonitsoonist välja uue riigi. Sellest sai Ida-Saksamaa.

K: Millised alad kuulusid sellesse tsooni?

V: Nõukogude okupatsioonivöönd hõlmas Preisimaa keskosa ja pärast seda, kui liitlasvägede poolt 1947. aastal Preisimaa laiali lammutati, jagati see Saksamaa liidumaade vahel, nagu Brandenburg, Mecklenburg, Saksimaa, Saksi-Anhalt ja Tüüringi.

K: Millal sai Ida-Berliinist Ida-Saksamaa osa?

V: 8. oktoobril 1949 sai Ida-Berliin Ida-Saksamaa osaks, kuid tehniliselt jäi see liitlaste kontrolli all oleva Berliini osaks.

K: Mitu linnaosa oli 1952. aastal?

V: 1952. aastal oli 14 linnaosa pluss Ida-Berliin, mida varem nimetati Ida-Saksamaaks.