Württemberg-Hohenzollern – Saksa liidumaa 1945–1952, pealinn Tübingen

Käesoleva artikli pealkiri sisaldab märki ü. Kui see ei ole kättesaadav või ei ole soovitud, võib nime kirjutada kui Wuerttemberg-Hohenzollern.

Württemberg-Hohenzollern oli üks Saksamaa Liitvabariigi algsetest liidumaadest. Selle pealinn oli Tübingen.

Ajalooline taust ja tekkeolukord

Württemberg-Hohenzollern loodi sõjajärgsel korraldusel 1945 Prantsuse okupatsioonivõimu all olevate Württembergi lõunaosa ja väikese Hohenzollerni piirkonna ühendamisest. Pärast Esimest maailmasõda muutus varem kuningriigiks olnud Württemberg Württembergi Vaba Rahvaste Riigiks (saksa keeles Freier Volksstaat Württemberg). Hohenzollern oli ajalooliselt seotud Hohenzollernide dünastiaga — sellest pärineb ka nimi Preisi kuningliku perekonna — ning alates 19. sajandist kuulus see Preisi koosseisu.

Teise maailmasõja järel viidi läbi liitlasvõimude haldusreformid; osa Württembergi sattus Prantsuse okupatsioonitsooni ja sellest moodustati eraldi haldusüksus. Märkimisväärne poliitiline taust oli ka see, et pärast Teist maailmasõda likvideeriti ametlikult Preisimaa kui eraldi liiduriik (paljud vanad piirid ja haldusüksused renoveeriti uute piirkondade kujul).

Asukoht, haldus ja ühiskond

Württemberg-Hohenzollern hõlmas peamiselt Lõuna-Württembergi alasid ja endist Preisi provintsi Hohenzollern (peamised linnad Hohenzollernis olid Hechingen ja Sigmaringen). Administratiivne keskpunkt ja pealinn oli Tübingen, mis jäi pärast liidumaa lõppemistki tähtsaks piirkondlikuks keskuseks.

Uus liidumaa kujunes demokraatlikuks üksuseks: oli oma parlamendikogu (Landtag), demokraatlikult valitud valitsus ning kohalikke ülesandeid korraldav administratsioon. Esimesed demokraatlikud valimised toimusid sõjajärgsel perioodil ning avalik elu ja poliitiline struktuur stabiliseerusid järk-järgult 1940. aastate lõpul.

Majandus ja eluolu

Württemberg-Hohenzollern oli suhteliselt väike ja osaliselt maa­kus- ja tööstuspiirkond. Majanduses mängisid olulist rolli põllumajandus, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning autotööstuse kõrvalkogud Lõuna-Saksamaal. Prantsuse okupatsioon mõjutaski majanduspoliitikat, tolli- ja transpordiküsimusi ning rekonstrueerimise kulgu sõjajärgsel ajal.

Lõpp ja ühinemine

Kuigi Württemberg-Hohenzollern eksisteeris iseseisva liidumaana vaid mõne aasta, mängis see rolli Saksamaa liitlaste vaheliseks halduskorralduseks. Pärast avalikku arutelu ja korraldatud referendumit otsustati liidumaa tulevik ühendamata kujul muuta. Pärast 16. detsembri 1951. aasta rahvahääletust ühines see koos Württemberg-Badeniga, mis oli olnud Ameerika tsoonis, ja Badeniga, mis oli samuti olnud Prantsuse tsoonis, ning moodustas 25. aprillil 1952 praeguse Baden-Württembergi liidumaa.

Pärand

Württemberg-Hohenzollerni lühike eksistents jäi peamiselt haldus- ja poliitilise ülemineku etapina mällu: selle territoorium ja elanikkond liitusid 1952. aastal moodustatud suurema liidumaaga. Mitmed tänased halduspiirid ja piirkondlikud keskused, näiteks Tübingen, pärinevad osaliselt sellest perioodist või said selle aja tähtsuse tõttu tugeva rolli uues liidumaas. Regionaalne ajaloo- ja kultuuripärand, samuti Hohenzollerni ajalooline eripära, on endiselt osa Lõuna-Saksamaa identiteedist.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Württemberg-Hohenzollern oli sõjajärgse Saksamaa üks ajutisi, ent olulisi haldusüksusi, mille olemasolu aitas sillata tee kaasaegse Baden-Württembergi loomisele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on selle artikli pealkiri?

K: Millest oli Württemberg-Hohenzollern algselt osa?

K: Milline oli selle pealinn?

K: Millisesse tsooni kuulus see pärast Teist maailmasõda?

K: Millal ühines see teiste liidumaadega ja moodustas Baden-Württembergi?

K: Kuidas sai Württembergist Württembergi vabariik?

K: Miks on Hohenzollern osa Preisimaa nimest?

Otsing