Palgastabiilsusnõukogu (WSB) – USA palgakontrolli ajalugu 1946–1953
Uurimus Palgastabiilsusnõukogu (WSB) rollist USA palgakontrollis 1946–1953: Trumani mobilisatsioon, Korea sõja mõju, inflatsiooni ja majanduse stabiliseerimine.
Palgastabiilsusnõukogu (WSB) oli Ameerika Ühendriikide valitsuse sõltumatu asutus, mille peamine ülesanne oli anda soovitusi palgakontrolli ja palgastabiilsuse poliitika kujundamiseks ning aidata nende rakendamisel. WSB püüdis leida tasakaalu inflatsiooni ohjamise ning töö- ja ettevõtlushuvide vahel, et vältida palga- ja hinnasõlme, mis võiks majandust destabiliseerida. Nimega asutusi eksisteeris kaks perioodil pärast Teist maailmasõda: üks kohe sõja järel ja teine Korea sõja ajal.
Taust
Teise maailmasõja ajal reguleeris töö- ja palgaolukorda peamiselt riikliku sõjatööameti (National War Labor Board) tegevus. Pärast sõja lõppu tekkis vajadus jätkata mõningast regulatsiooni, et aidata riigil ümberlülituda tsiviilemajandusele ja vältida laialdasi streike ning saada kontrolli alla sõjaeelsed ja sõjaaegsed hinnatõusud. Samuti tõstis 25. juunil 1950 puhkenud Korea sõda taas mobilisatsiooni ja inflatsiooniriske, mistõttu föderaalvalitsus rajas uuesti vahendid majanduse stabiliseerimiseks. Ameerika majanduses toimus esialgne inflatsiooni tõus, kuid Trumani administratsiooni mobilisatsioonipüüdlused aitasid lõpuks saavutada teatavat majanduslikku stabiilsust.
Esimene WSB (1. jaanuar 1946 – 24. veebruar 1947)
Esimene Palgastabiilsusnõukogu, mida sageli nimetatakse National Wage Stabilization Boardiks, loodi sõjajärgse ümberkorralduse osa ning seadis eesmärgiks palgakasvude kontrolli all hoidmise ja töörahutuste vähendamise. See nõukogu oli osalt sõjajärgse nõudluse, osaliselt tööturu surve tagajärg ja pidi tegema keerukaid otsuseid töötasude kohta perioodil, mil majandus läks üle tsiviilproduktiivsuselt sõjaliselt suunatud tootmisele. Töö käigus pidas WSB läbirääkimisi tööandjate ja ametiühingute vahel, vahekohtunikena lahendas erimeelsusi ning andis soovitusi presidendile ja teisele valitsusasutustele. Esimene nõukogu tegutses lühikest aega ja lõpetas oma töö 24. veebruaril 1947.
Teine WSB (9. september 1950 – 6. veebruar 1953)
Korea sõja puhkemine ja sellest tulenev majanduse mobilisatsioon viisid palgakontrolli ja hinnakontrolli taaskehtestamiseni. Teiseks Palgastabiilsusnõukoguks nimetatud Wage Stabilization Board toimis Office of Defense Mobilization'i (ODM) raames ning selle eesmärk oli ühtlustada palgapoliitika sõjalisel mobilisatsiooni perioodil. Nõukogu tegutses nii nõuandva kui ka regulatiivse organina: see üle vaatas palgatõusuvanemused, kehtestas ajutisi palgapiiranguid ning püüdis vältida lõhestatust tööjõuturul ja ülekaaluka palgasurma, mis oleks võinud kaasa tuua majandusliku ebastabiilsuse. WSB töötas koos teiste agentuuridega, sealhulgas hindade stabiliseerimisega tegelevate üksustega, et hoida kokku palga- ja hinnakasvu.
Struktuur ja töömeetodid
Kuigi täpne struktuur muutus periooditi, põhines WSB sageli kolmikpoolsel lähenemisel, hõlmates esindajaid tööandjatest, ametiühingutest ja sõltumatuid avalikke esindajaid või neutraalseid eksperte. Nõukogud kasutasid läbirääkimisi, vahekohtumenetlust ja formaalseid soovitusi või määrusi, et kontrollida palgatasemeid. Paljud otsused tuginesid majandusanalüüsile, inflatsiooninäitajatele ja tootlikkuse andmetele.
Tähtsus ja pärand
Palgastabiilsusnõukogud olid olulised ajutised riiklikud sekkumised, mille eesmärk oli hoida sõja- ja sõjaümberkorraldusperioodide ajal palgakasvu kontrolli all ning vähendada majanduslikku ebastabiilsust. Need nõukogud aitasid kujundada poliitikaid, mis mõjutasid tööjõuturgu, inflatsiooni ja töösuhteid 1940. ja 1950. aastate alguses. Kuigi mõni WSB kriitika all seisis — eriti töötajate ja tööandjate vahelistes pingetes — jäi nende pärandiks tugevam riiklik osalus makromajandusliku stabiilsuse tagamisel ning praktilised kogemused, mis mõjutasid hilisemat poliitikakujundamist töö-, inflatsiooni- ja sõjalise mobilisatsiooni tingimustes.
Lisamärkus: WSB-de tegevus oli tihedalt seotud muude valitsusasutuste (nt hindade stabiliseerimise üksuste ja mobilisatsioonibüroodega) tööga ning nende mõju ja pädevus sõltus sageli presidendikäskudest ja sõjalisest või majanduslikust hädaolukorrast.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli palgastabiilsusnõukogu ülesanne?
V: Palgastabiilsusnõukogu ülesanne oli anda palgakontrollipoliitilisi soovitusi ja rakendada heakskiidetud palgakontrolli.
K: Mitu ametit kandis nime Wage Stabilization Board (palgastabiilsusnõukogu)?
V: Palgastabiilsuse nõukogu nime kandvaid asutusi oli kaks.
K: Milline oli esimese riikliku palgastabiilsusnõukogu eelkäija?
V: Esimese riikliku palgastabiilsusnõukogu eelkäija oli National War Labor Board.
K: Kui kaua eksisteeris esimene riiklik palgastabiilsusnõukogu (National Wage Stabilization Board)?
V: Esimene riiklik palgastabiilsusnõukogu eksisteeris 1. jaanuarist 1946 kuni 24. veebruarini 1947.
K: Mis oli Kaitseministeeriumi mobilisatsioonibüroo?
V: Office of Defense Mobilization oli asutus, mis sisaldas teist Wage Stabilization Boardi.
K: Kui kaua eksisteeris teine Wage Stabilization Board?
V: Teine palgastabiilsusnõukogu eksisteeris 9. septembrist 1950 kuni 6. veebruarini 1953.
K: Milline sündmus põhjustas Ameerika majanduses esialgse inflatsioonitõusu?
V: Korea sõda põhjustas Ameerika majanduses esialgse inflatsioonitõusu.
Otsige