Stasi — Ida-Saksamaa (DDR) salapolitsei ja julgeolekuteenistus

Stasi — DDR-i salapolitsei ja julgeolekuteenistus: külma sõja luuramine, ulatuslik informantide võrgustik, arhiivid ja isiklikud toimikud — paljastatud Ida‑Saksamaa saladused.

Stasi oli Ida-Saksamaa ehk Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) ametlik riiklik julgeolekuteenistus, ametlikult Ministerium für Staatssicherheit (MfS). Stasi moto oli "Schild und Schwert der Partei" (partei kilp ja mõõk). "Partei" oli Saksamaa valitsev Sotsialistlik Ühtsuspartei. Stasi peamine ülesanne oli takistada partei vastuseisu ning kindlustada parteivõimu säilimine kogu ühiskonnas.

Asutamine ja struktuur

Stasi asutati 1950. aastal Nõukogude Liidu julgeolekuorganite eeskujul ja seda kasvatati kiiresti, et luua tihe kontrollisüsteem igapäevaelu üle. Organisatsiooni ametlik nimetus oli Ministerium für Staatssicherheit, mille struktuur hõlmas mitmeid osakondi ja osakonnajuhte, sealhulgas sisejulgeolekuüksuseid, tehnilist teenistust, krüpto- ja sideüksusi ning välisluureüksuse Hauptverwaltung Aufklärung (HVA).

Juhtkond

Stasi kauaaegne reaalne juht oli ministri tasemel juhatus; pikaajaliseks ja kõige tuntumaks juhiks oli Erich Mielke, kes juhtis teenistust aastatel 1957–1989. Välisluurega (HVA) saavutas rahvusvahelise kuulsuse Markus Wolf, kelle juhtimisel sai Stasi üks külma sõja tõhusamaid luureagentuure.

Tegevus ja meetodid

Stasi oli tuntud oma ulatusliku sise- ja välisluurevõrgu poolest. Selle tegevusse kuulusid:

• tihe jälgimine ja nuhkimine kodanike järele, kasutades nii palgalisi töötajaid kui ka informaatoreid;
• telefonide pealtkuulamine, postisaladuse rikkumine ja kirjade avamine;
• infiltreerimine organisatsioonidesse, töökohtadesse, kirikutesse ja isegi pereringidesse;
• välisriikides spionaaž ja salaoperatsioonid;
• psühholoogilised mõjutustehnikad ja häiriv kampaaniate strateegia, mida saksa allikates sageli nimetatakse Zersetzung — eesmärgiga destabiliseerida ja marginaliseerida opositsionääre;
• arrestid, vahistamised ja vangistamine, sealhulgas range jälgimise all hoitud vanglad ja kinnipeamiskeskused (nt Hohenschönhauseni vangla).

Suur osa tegevusest põhines Inoffizielle Mitarbeiter (IM) süsteemil — varjatud kaastöötajatel ehk informaatoritel. Aastate jooksul töötas Stasi juures ja selle heaks andis informatsiooni kokku ligikaudu kümneid tuhandeid püsitöötajaid ning sadu tuhandeid kaastöötajaid, mis lõi riigi igapäevaellu laiaulatusliku atmosfääri usaldamatust ja kartust.

Välisluure ja Markus Wolf

Stasi välisluure (HVA) all tegutses edukalt Lääne-Saksamaal ja teistes lääneriikides — varjatult värvati agente, edendati desinformatsiooni ja varastati luureandmeid. Markus Wolf (HVA juht) sai selle tegevuse tõttu külma sõja jooksul tugeva mainega luurajaks ning HVA oli Ida- ja Lääneriikide vahelise luuremaastiku oluline tegija.

Pärand, arhiivid ja pärast taasühinemist

Pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal likvideeriti Stasi ametlikult. Paljud senised ametnikud paljastati ja osa neist mõisteti hiljem oma kuritegude eest kohtus süüdi. Avaldati suured hulk toimikuid – Stasi oli kogunud miljonite idasakslaste kohta failimaterjali. Need toimikud andsid hävitava pilgu jälgimissüsteemi ulatusele ja mõjule.

Stasi arhiivide haldamiseks loodi eraldi asutus (Stasi arhiivide föderaalvolinik, saksa lühendiga BStU). Nüüd saavad endised DDRi elanikud vastava taotluse alusel tutvuda oma isiklike toimikutega ning paljud toimikud on kättesaadavad uurijatele ja avalikkusele. Esimese BStU juhina sai tuntuks Joachim Gauck, kes hiljem oli ka Saksamaa liiduvabariigi president.

Järelmõjud ühiskonnas

Stasi tegevus jättis sügavad jäljed Ida-Saksamaa ühiskonda: usaldamatus, perekondlikud lagunemised, töökaotused ja elukestvad stigmad paljude inimeste jaoks. Tasa- ja arutelu selle üle, kuidas käsitleda endiste ametnike osalust, on kestnud aastakümneid (lustratsioon, avalik läbipaistvus, rehabilitatsioon). Samuti on loodud muistisi ja muuseume (nt Hohenschönhausen), et meenutada repressiivse süsteemi ohvreid ja õpetada ajalugu tulevastele põlvedele.

Kokkuvõtlikult oli Stasi üks maailma ulatuslikumaid siseturvalisuse ja luureorganeid, mille mehhanismid mõjutasid sügavalt Ida-Saksamaa ühiskonda ning mille pärandiga tegelemine kestab ka pärast riigi kadumist.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Stasi?

K: Mis oli Stasi moto?

K: Mis oli Stasi peamine tööülesanne?

K: Kus asus Stasi peakorter?

K: Kuidas kogus Stasi teavet inimeste kohta?

K: Kas Stasi informaatoriks olemine oli vabatahtlik või kohustuslik?

K: Mis juhtus Stasiga pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal?

Otsing