Glasnost
Glasnost (vene keeles гла́сность) oli poliitika, mis nõudis Nõukogude Liidu valitsusasutuste ja tegevuse suuremat avatust. Selle kehtestas Mihhail Gorbatšov 1980. aastate teisel poolel. Glasnost on sageli ühendatud perestroika (ümberkorraldamine), teise reformiga, mille Gorbatšov kehtestas samal ajal. Sõna "glasnost" on vene keeles kasutusel vähemalt alates 18. sajandi lõpust.
Gorbatšov kasutas seda sõna sageli poliitika kohta, mis tema arvates võiks vähendada korruptsiooni tipptasemel ja leevendada võimu kuritarvitamist Keskkomitee poolt. Vene inimõiguste aktivist ja dissident Ljudmila Aleksejeva selgitas glasnost kui sõna, mis "oli vene keeles olnud sajandeid. See oli sõnaraamatutes ja seaduseraamatutes nii kaua, kui on olnud sõnaraamatuid ja seaduseraamatuid. See oli tavaline, töökas, mittemidagiütlev sõna, mida kasutati, et viidata protsessile, mis tahes õigusemõistmise protsessile, mis toimub avalikult".
Glasnost võib viidata ka konkreetsele perioodile NSV Liidu ajaloos 1980. aastatel, kui tsensuuri oli vähem ja teabe vabadus oli suurem.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Glasnost?
V: Glasnost oli Mihhail Gorbatšovi poolt 1980. aastate teisel poolel kasutusele võetud poliitika, mis nõudis Nõukogude Liidu valitsusasutuste ja tegevuse suuremat avatust.
K: Mis oli glasnosti eesmärk?
V: Glasnosti eesmärk oli vähendada korruptsiooni tipptasemel ja leevendada võimu kuritarvitamist Keskkomitee poolt Nõukogude Liidus.
K: Mis on perestroika?
V: Perestroika oli ümberkorraldusreform, mille Mihhail Gorbatšov algatas Nõukogude Liidus samal ajal kui Glasnost.
K: Kas te oskate selgitada sõna "glasnost" tähendust?
V: Sõna "glasnost" on vene sõnaraamatutes ja õigusalastes raamatutes kasutatud sajandeid, et viidata protsessile, mis tahes õigusemõistmise või valitsemise protsessile, mis toimub avalikult. See on tavaline, töökas, mittemidagiütlev sõna.
K: Millal oli konkreetne glasnosti periood NSV Liidus?
V: Konkreetne Glasnosti periood NSV Liidu ajaloos oli 1980. aastatel, mil oli vähem tsensuuri ja suurem infovabadus.
K: Kes oli Ljudmila Aleksejeva?
V: Ljudmila Aleksejeva oli vene inimõiguslane ja dissident, kes selgitas glasnosti tähendust kui sõna, mis oli vene keeles olnud sajandeid ja mida kasutati viitamaks õigusemõistmise või valitsemise protsessile, mis toimus avalikult.
K: Kas Glasnost oli oma eesmärkide saavutamisel edukas?
V: Kas glasnost saavutas oma eesmärgid edukalt, on vaieldav, sest see poliitika viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemiseni ja sõltumatute riikide tekkimiseni. Kuid see viis siiski suurema läbipaistvuse ja avatuse saavutamiseni Nõukogude Liidu valitsusasutustes.
