Glasnost: Gorbatšovi avatuspoliitika, perestroika ja tähendus

Glasnost: Gorbatšovi avatuspoliitika ja perestroika mõju — sügav analüüs tsensuuri lõppemisest, reformidest, inimõigustest ja Glasnosti tähendusest NSV Liidus.

Glasnost (vene keeles гла́сность) oli poliitika, mis nõudis Nõukogude Liidu valitsusasutuste ja tegevuse suuremat avatust. Selle kehtestas Mihhail Gorbatšov 1980. aastate teisel poolel. Glasnost on sageli ühendatud perestroika (ümberkorraldamine), teise reformiga, mille Gorbatšov kehtestas samal ajal. Sõna "glasnost" on vene keeles kasutusel vähemalt alates 18. sajandi lõpust.

Gorbatšov kasutas seda sõna sageli poliitika kohta, mis tema arvates võiks vähendada korruptsiooni tipptasemel ja leevendada võimu kuritarvitamist Keskkomitee poolt. Vene inimõiguste aktivist ja dissident Ljudmila Aleksejeva selgitas glasnost kui sõna, mis "oli vene keeles olnud sajandeid. See oli sõnaraamatutes ja seaduseraamatutes nii kaua, kui on olnud sõnaraamatuid ja seaduseraamatuid. See oli tavaline, töökas, mittemidagiütlev sõna, mida kasutati, et viidata protsessile, mis tahes õigusemõistmise protsessile, mis toimub avalikult".

Glasnost võib viidata ka konkreetsele perioodile NSV Liidu ajaloos 1980. aastatel, kui tsensuuri oli vähem ja teabe vabadus oli suurem.

Mõiste ja päritolu

Sõna glasnost tuleneb vene sõnast глас — "hääl", "ütlemine", ja tähistab avalikkust, läbipaistvust ja vabamat sõnavõttu. Gorbatšovi kasutuses sai see erilise tähenduse: riikliku elu ja juhtimise avamine, varasemate saladuste ja ebaõigluste avalik arutamine ning meediarolli laiendamine. Glasnost ei tähendanud ainult pressivabadust, vaid ka mastaapset mineviku kriitilist läbivaatamist.

Gorbatšovi eesmärgid ja rakendamine

Gorbatšov püüdis glasnosti kaudu saavutada mitut eesmärki:

• vähendada sisemist korruptsiooni ja juhtkonna vastutustamatust;
• soodustada avatumat poliitilist ja ühiskondlikku diskussiooni;
• lubada meedial avaldada kriitikat ja uurivaid lugusid;
• rehabiliteerida poliitilisi ohvreid ning tunnistada varasemaid reetmisi, eriti Stalini repressioone.

Praktiliselt väljendus glasnost 1985–1991 ajavahemikus meediatekstide liberaliseerimises, varasemalt keelatud kirjanduse ja uurimuste avaldamises, juurdluslike saadete ilmumises ning mõningate poliitiliste vangide vabastamises. Üks tuntumaid juhtumeid, kus glasnosti mõju oli nähtav, oli 1986. aasta Tšernobõli tuumakatastroofi varasemate varjamiste ümberarvustus ja laiem avalik arutelu selle juhtumi kohta.

Kaasnev perestroika

Glasnost oli tihedalt seotud perestroikaga — Gorbatšovi majandus- ja juhtimisreformidega. Kui perestroika püüdis muuta riigijuhtimist ja majandust efektiivsemaks läbi reformide ja dezentraliseerimise, siis glasnost lõi ühiskondliku ruumi, kus muudatused võisid aset leida, sest varem tabu-teemad muutusid aruteluobjektiks. Mõlema poliitika eesmärk oli Nõukogude süsteemi uuendamine, ent just glasnost tekitas avalikus diskursuses ootused kiiremateks ja laiapõhjalisemateks muutusteks.

Mõju ja tagajärjed

Glasnostil olid nii lühiajalised kui ka pikaajalised mõjud:

• Meedia ja kultuuri liberaliseerumine — ajalehed ja televisioon hakkasid avaldama kriitikat parteijuhtide kohta ning käsitlesid Stalini kuritegusid ja ajaloolisi vigu.
• Juhtumite ja repressionste läbivalgustamine — palju inimesi ja peresid said teada tõe mineviku üle, toimusid rehabilitatsioonid.
• Rahvusliku liikumise tugevnemine — avatuse tõttu ilmusid esile rahvuslikud ja iseseisvusliikumised mitmes NSV Liidu liiduvabariigis, mis osaliselt kiirendasid liidu lagunemist 1991. aastal.
• Poliitiline destabiliseerumine — avatum avalik ruum ja kriitika suurendasid polariseerumist ning andsid mänguruumi nii reformi­meelsetele kui ka konservatiivsetele jõududele.

Kriitika ja piirangud

Kuigi glasnost laiemalt väärtustati, puudusid poliitikal piirideta tulemused. Mõned peamised kriitikapunktid olid:

• ebajärjekindel rakendamine — kohalikud parteiorganid ja julgeolekustruktuurid takistasid sageli täielikku avatust;
• majanduslike reformide puudumine — glasnost suurendas ootusi, kuid perestroika edusammud majanduses jäid ebapiisavaks, mis tõi kaasa rahulolematust;
• rahvuslike konfliktide eskaleerumine — õigupoolest avastas glasnost eelmises režiimis alla surutud rahvuslikud pingeid, mis mõnedes piirkondades muutusid vägivaldseteks konfliktideks.

Pärand

Glasnost jääb ajalukku kui olulise muutuse algataja, mis lõhkus paljusid informatiivseid ja poliitilisi tabusid Nõukogude ühiskonnas. Selle mõju oli kahetsusväärselt ambivalentne: see andis inimestele vabaduse ja teadmised, kuid kiirendas ka vanade süsteemide kokkuvarisemist ja poliitilist ebastabiilsust. Tänapäeval käsitletakse glasnosti nii vabaduse kui ka reformide keeruka algusena, mille tõttu muutusid 20. sajandi lõpu geograafilised, poliitilised ja kultuurilised piirid Euroopas ja selles osas maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Glasnost?

K: Mis oli glasnosti eesmärk?

K: Mis on perestroika?

K: Kas te oskate selgitada sõna "glasnost" tähendust?

K: Millal oli konkreetne glasnosti periood NSV Liidus?

K: Kes oli Ljudmila Aleksejeva?

K: Kas Glasnost oli oma eesmärkide saavutamisel edukas?

Otsing