Jalgratas: kahe rattaga inimajamiga sõiduk, kasutus, sport ja tervis
Jalgratas on inimajamiga maismaasõiduk, mille peamised tunnused on iste, kaks ratast, pedaalid ja kett, mis ühendab pedaalide käigu hammasratastega taga. Raam annab jalgrattale tuge ja muud osad — lenks, sadul, pidurid, käiguvahetid jpm — on sellele kinnitatud. Liikumise lähtejõuks on peal sõitev inimene, kes lükkab jalaga pedaale.
Nimi ja ajalugu
Sõna „jalgratas” tuleneb kahest osast: eesliitest "bi-", mis tähendab kahte, ja järelliitest "-cycle", mis tähendab ratast. Varased jalgrataste eelkäijad ilmusid 19. sajandi alguses (nt Karl von Drais’ leiutis), sellest on jalgratas arenenud tänapäevaseks paljude liikide komplektiks.
Peamised osad ja variatsioonid
- Raam — tavaliselt terasest, alumiiniumist, süsinikkiust või sulamist; raamimäärab jalgratta liigi ja põhjapaneva tugevuse.
- Rattad — kaks ratast, erineva laiuse ja mustriga sõltuvalt kasutusest (maantee, mägiratas, linn jne).
- Pedaalid ja jõuülekanne — jalgratturi liigutus toimub pedaalide kaudu ketti ja tagaratta hammasrattaid kasutades.
- Pidurid ja käigud — turvaliseks ja efektiivseks sõiduks vajalikud; käiguvahetid aitavad kohandada pingutust erineval maastikul.
Kasutus ja liigid
Jalgratast kasutatakse laialdaselt mitmel eesmärgil:
- Igapäevane liikumine — linna- ja ühistranspordi asendajana sobib jalgratas kiireks, soodsaks ja paindlikuks liikumisviisiks. Seda nimetatakse ka kasuliku jalgrattaga sõitmise osaks.
- Vaba aeg ja rekreatsioon — jalgrattasõit on populaarne vaba aja veetmise viis, sobib pere- ja loodussõitudeks.
- Tervis ja treening — jalgrattasõit on hea, madala koormusega treening, mis parandab südame-veresoonkonna vastupidavust ja lihasjõudu.
- Sport — jalgrattasõit on tuntud spordiala; näiteks Maanteerattasõit on maailmas üks vaadatavamaid velosündmusi.
- Erinevad tüübid — maanteerattad, mägirattad, hübriidid/linnajalgrattad, voltitavad rattad ja elektrilised abivõimalusega jalgrattad (e-rattad).
Tervis ja keskkond
Jalgrattasõit parandab kardiovaskulaarset tervist, tugevdab lihaseid ja liigeseid ning aitab hoida kehakaalu. Samuti on see madala mõjuga liikumisviis, mis koormab liigesid vähem kui jooksmine. Keskkonna seisukohast on jalgratas heitmeteta liikumisvahend, mis säästab ruumi ja vähendab õhusaastet — ühe kilomeetri kohta kulutab jalgratas vähem energiat kui paljud teised inim- või mootorsõidukiga liikumisviisid.
Ohutus ja hooldus
- Ohutus — kiiver, helkurid, valgustus ja nähtav riietus on olulised; liikluseeskirjade järgimine vähendab õnnetuste riski.
- Hooldus — regulaarselt kontrollida rehvirõhku, pidureid, ketti ja käiguvahetust; aeg-ajalt määrida ketti ja kontrollida poltide pinget tagab pikema eluea ja ohutu sõidu.
Kokkuvõte
Jalgratas on tõhus, paindlik ja mitmekülgne liikumisvahend: see sobib igapäevaseks liikumiseks, vaba aja veetmiseks, tervise hoidmiseks ning tippspordiks. Õige jalgratta valik, regulaarne hooldus ja ohutuseeskirjade järgimine tagavad nauditava ja turvalise sõidukogemuse.
Varased jalgrattad
Kaasaegsel mägijalgrattal on paksud ja laiad rehvid kivistel radadel kasutamiseks
Mängi meediat Jalgrattaga sõitvad inimesed Mexico Citys
Leiutis
1817. aastal lõi saksa professor, parun Karl von Drais, esimese kaherattalise jalgratta. See oli valmistatud puidust ja sellel oli kaks ratast. Esiratast sai rooliga keerata, et jalgratast juhtida. Sellel ei olnud aga pedaale, nii et sõitja pidi liikumiseks jalgu maapinnale vajutama.
1860. aastatel lisasid prantsuse leiutajad esirattale pedaalid. Pedaalide keeramine nõudis aga palju pingutust. Hiljem tegid leiutajad jalgrattaid ainult metallist ja tegid esiratta väga suureks, mis andis suurema kiiruse. Seda konstruktsiooni nimetati pennipöördega jalgrattaks (penny-farthing bicycle). Sellega oli aga raske sõita, sest see võis kergesti kukkuda ja sõitja kukkus kaugele.
1880ndatel ja 90ndatel tehti mitmeid parandusi. Aastal 1885 leiutati turvajalgratas. Sellel oli kaks ühesuurust ratast, et sõitja saaks istuda madalamal. Seda nimetati turvajalgrattaks, sest sellega oli palju lihtsam sõita kui pennijalgrattaga. Peatumisel võib rattur lihtsalt jalga alla panna, selle asemel et täielikult maha astuda. Selle asemel, et pedaalida ja juhtida esirattaga, juhib ohutusjalgratas esirattaga, samal ajal kui pedaalid keeravad tagaratast keti abil. Mõne jalgratta puhul suurendavad ohutust ka käsikangidega juhitavad pidurid.
1888. aastal leiutas šoti leiutaja John Boyd Dunlop uuesti õhuga täidetud rehvitüübi, mis muutis jalgrattasõidu palju mugavamaks. Peagi leiutati vabakäiguratas. See oli tagaratta naba sees olev seade, mis võimaldas rattal pöörelda ka siis, kui rattur ei pedaalinud. See tähendas aga seda, et rattur ei saanud enam jalgratast tagurpidamisega peatada. Selle tulemusena leiutati paremad käsipidurid ja teistsugune pidur, mis suutis jalgratta peatada, kui pedaale tagurpidi keerata. Hiljem leiutati ka paremad pidurid ja käigukangid, mis tegid jalgrattasõidu mägedes palju lihtsamaks. Selle aja jooksul muutus jalgratas väga populaarseks.
Puidust Draisine (umbes 1820), esimene kaherattaline ratas
Basic Design
Enamiku jalgrataste põhikomponentide hulka kuuluvad iste, pedaalid, käigukang, juhtraud, rattad ja pidurid, mis on kõik paigaldatud raami külge. Enamikul on ka käiguvahetaja. Jalgratturi jalad lükkavad pedaale, et panna need ringiratast liigutama, mis omakorda liigutab ketti, mis omakorda keerab jalgratta tagaratast, et jalgratas liiguks edasi. Esiratas on ühendatud juhtraua külge, nii et juhtraua küljelt küljele pöörates pööratakse esiratast, mis juhib jalgratast.
Jalgrattatüübid
- Linnarattad on mõeldud linnas asjade ajamiseks ja pendeldamiseks. Sellel on mugav iste, kuid see on raske. Sellel on esi- ja tagatuled ja kell ning kandurid väikeste koormate jaoks. Sellel on porikaitsed, et vesi ja muda ei pritsiks sõitjat. Sõitja istub püstiselt, mis tagab mugavuse ja lihtsa juhitavuse liikluses. "Jalgrataste jagamise süsteemid pakuvad tavaliselt "linnatüüpi jalgrattaid".
- Mägijalgratast kasutatakse rasketel teedel sõitmiseks. Neil on palju kiirusi (tavaliselt üle 20), laiad rehvid ja tugevad rattad. Rehvid on spetsiaalselt konstrueeritud, et sõita sujuvalt küngastel, murul ja mägedes.
- Naiste jalgratta erinevus teistest jalgratastest on ülemise toru asukoht. Kui naised hakkasid jalgrattaga sõitma, kandsid nad pikki seelikuid. Jalgrattatootjad muutsid ülemise toru asukohta, et naistel oleks seeliku seljas lihtsam jalgrattale istuda. Mõned tarbejalgrattad on sarnased, sõitjatele, kes teevad sagedasi peatusi.
- Tandemjalgratas on mõeldud kahele inimesele. Sellel on kaks paari pedaale. Jalgratturid istuvad üksteise taga. Esimene jalgrattur juhib jalgratast. On olemas jalgrattaid kolmele ja enamale inimesele. On olemas jalgratas 40 inimesele.
- Kokkupandavaid jalgrattaid saab hõlpsasti hoiustada väikeses kohas või transportida pikalt lennukis või muus ühistranspordivahendis.
- Elektrijalgratastel on elektrimootorid, mis asuvad tavaliselt kas esi- või tagaratta rattaratta sees. Võite valida, kas sõita ainult mootoriga, ainult pedaalidega või mõlemaga koos. Ameerika Ühendriikides on föderaalvalitsus kehtestanud 750 vati piirnormi ja elektrimootori tippkiiruseks 20 MPH, et kehtiksid ainult jalgratastele kehtivad eeskirjad ja ei oleks mingeid lisapiiranguid, nagu juhiluba, sõidukiluba, registreerimis- või kindlustusnõuded.
- Maanteejalgrattal on tavaliselt kitsad, alla 25 mm (1") laiad rattad, mille raam on palju kergem kui mägijalgrattal. Maanteerattad on tõhusad pikemate vahemaade läbimiseks. Paljudel on klambrid jalatsite kinnitamiseks, mitte ainult pedaalid. On erinevusi, sest mõnel maanteerattal on tavalised rehvid. Maanteerattasõidud on populaarne spordiala.
- Lamav jalgrattaid on mitut tüüpi, kuid kõigil neil on pedaalid istme ees ja sõitja toetub sõidu ajal tagasi. See on enamiku inimeste jaoks mugavam, kuid maksab rohkem. Mõned tüübid on madalamal, nii et liikluses võib olla raskem näha. Kõige kiiremad jalgrattad maailmas on lamav jalgrattad.
Linna naisterahva jalgrattaga sõitmine
Linna jalgratas
Tandem
Kokkupandav elektriline
Maanteerattad linnas
Ohutus
Tänaval sõites on kõige ohutum sõita samal pool tänavat, kus sõidavad autod (mis tähendab, et riikides, kus sõidetakse paremal pool teed, sõidetakse paremal pool teed, ja riikides, kus sõidetakse vasakul pool teed, vasakul pool). Selleks, et vältida inimestega kokkupõrkeid, peavad ratturid järgima märke, mis ütlevad, et jalgrattaga sõitmine on keelatud, isegi kui see ei tundu hetkel mõistlik. Vähese valguse tõttu on jalgratta valgustus oluline. Pimedal ajal ei pruugi olla ohutu sõita. Ratturid kannavad helkurriietust, et olla nõrgas valguses turvalisem. Kiivri kandmine muudab jalgrattasõidu ohutumaks. Ainuüksi üle 300 000 lapse läheb igal aastal haiglasse, sest nad said jalgrattaga sõites vigastada. Kiivri kandmine ei tähenda, et keegi ei saa jalgrattaga kokkupõrkel vigastada, kuid see muudab vigastuse saamise vähem tõenäoliseks. Mõnel jalgrattal on kellad või sarved, millega rattur saab teisi inimesi hoiatada, et nad sõidavad neist mööda.
Paljudes kohtades on jalgrattatee, mis ühendab maju kaupluste, koolide ja jaamadega. Need muudavad jalgrattasõidu turvalisemaks, võimaldades jalgratturitel ohtlikel teedel tihedast autoliiklusest eemale jääda.
Seotud leheküljed
- Maailma jalgrattapäev
- Tour de France
- Ühe jalgrattaga
- Kolmerattaline jalgratas
- Tandem trike
Küsimused ja vastused
K: Mis on jalgratas?
V: Jalgratas on väike, inimajamiga maismaasõiduk, millel on iste, kaks ratast, kaks pedaali ja metallkett, mis on ühendatud pedaalide ja tagaratta hammasratastega.
K: Kust pärineb nimetus "jalgratas"?
V: Nimi "jalgratas" tuleneb eesliitest "bi-", mis tähendab kahte, ja järelliitest "-cycle", mis tähendab ratast.
K: Kuidas on jalgratta jõuallikas?
V: Jalgratast ajab jalgratta peal sõitev inimene, kes lükkab jalgadega pedaale.
K: Milline on kõige populaarsem jalgrattasõidu liik?
V: Kõige populaarsem jalgrattasõidu liik on kasuliku jalgrattasõidu liik.
K: Millised on veel mõned jalgrattasõidu viisid?
V: Jalgrattasõit on ka tavaline vaba aja veetmise viis, hea vähese koormusega treening ja populaarne spordiala.
K: Milline on maailma teine kõige populaarsem rahvaspordiala?
V: Maanteerattasõit on maailma teine kõige populaarsem pealtvaatajasport.
K: Kuidas on jalgrattasõit energiakasutuse poolest võrreldav teiste transpordiliikidega?
V: Jalgrattasõit kulutab kilomeetri kohta vähem energiat kui mis tahes muu inimtranspordi liikumisviis.
