Maanteesõit

Maanteesõidu tüübid

Ühepäevased võistlused

Ühepäevasõidud toimuvad ühel päeval. Võistlus võib olla mis tahes pikkusega, alates mõnest kilomeetrist kuni üle 200 km. Võistluse marsruut võib kulgeda ühest kohast teise või olla mitu ringi ringrajal. Mõned marsruudid viivad ratturid stardipaigast välja ja lõpetavad seejärel mitme ringiga ringrajal. See aitab finišis publikule põnevust tekitada.

Ajakatsetus

Individuaalne ajasõit on võistlus, kus jalgratturid sõidavad üksi kella vastu. Võistkondlik ajasõit on võistlus, kus jalgratturite võistkonnad sõidavad kella vastu. Mõlemat liiki aegsõidu puhul alustab iga jalgrattur või võistkond võistlust eri aegadel, et iga start oleks õiglane ja võrdne. Võitja on see jalgrattur või meeskond, kes lõpetab sõidu kõige kiiremini. Võistluste pikkused varieeruvad mõnest kilomeetrist kuni 60 ja harva üle 100 km.

Etappivõistlused

Etappivõistlused koosnevad mitmel järjestikusel päeval toimuvatest võistlustest. Neid võistlusi nimetatakse etappideks. Võistleja, kellel on kõigi etappide läbimiseks kõige väiksem koguaeg, on üldvõitja. Teda nimetatakse üldarvestuse võitjaks (GC). Etappivõistlustel on sageli ka muid auhindu, näiteks auhinnad iga etapi võitjatele, punktiklassi võitjale ja "mägedekuninga" võitjale. Mõne etapivõistluse juurde kuuluvad ka ajavõistlused või võistkondlikud ajavõistlused. Etappivõitja on see, kes ületab esimesena finišijoone sel päeval või see rattur (või võistkond), kelle aeg on raja kõige madalam.

Ultramaratonid

Need võistlused on väga pikad üheetapilised võistlused. Need kestavad tavaliselt mitu päeva. Võitja on see, kes ületab esimesena finišijoone. Ratturid teevad pausid vastavalt oma ajakavale. Üks tuntumaid ultramaratone on Race Across America (RAAM). See on rannikult rannikule kulgev üheetapiline võistlus. Ratturid läbivad umbes 3000 miili umbes nädala jooksul.

Tour of Gippsland - etapivõistlus Austraalias - ronimine läbi Omeo Shire'i maalilise piirkonna

Meeskonnad

Võistluse võitja on esimene rattur, kes ületab finišijoone. Siiski on paljud ratturid koondunud võistkondadesse. Võistkondadel on tavaliselt kommertssponsorid ja nad kannavad peasponsori nime. Näiteks on mõned kuulsad meeskonnad kandnud nime T-Mobile, Rabobank, ONCE ja Lampre. Professionaalsetel võistlustel võib olla kuni kaksteist meeskonnaliiget. Meeskonna ratturid otsustavad, millisel meeskonnaliikmel on parimad võimalused võidusõidu võitmiseks. Valik sõltub sellest, kui mägine on marsruut, kui suur on tõenäosus, et kõik koos sprindis finišeerivad, ja muudest asjadest. Ülejäänud tiimi liikmed töötavad selle nimel, et aidata tal võita võistlus.

Professionaalsetel võistlustel kasutatakse raadiot, et meeskond saaks omavahel ja meeskonnajuhiga rääkida. Sageli sõidab tiimijuht tiimiautoga võistluse taga, et jälgida kogu võistlust. Raadioside mõju võistlustaktikale on vastuoluline ja mõned arvavad, et raadiosid on viinud vähem põnevate võidusõitudeni. 2009. aasta septembris hääletas profirattasporti juhtiv organisatsioon Union Cycliste Internationale (UCI), et keelata meeskonnaradiod meeste tipptasemel maanteesõidus.

Ratturite tüübid

Erinevatel jalgratturitel on erinevad tugevused ja nõrkused. Seetõttu võib üks rattur eelistada erinevaid võistlusi teatud radadel ja täita erinevaid rolle meeskonnas.

Maanteerattasõidu peamised sõitjatüübid on järgmised:

• Ronkija
• Puncheur
• Aja trialija
• Sprinter
• Domestique
• Kõikvõimalik

Taktika

Võistluse võitmiseks kasutatakse mitmeid taktikaid. Taktika võib olla erinev üheetapilistel ja etapivõistlustel.

Koostamine

Taktika põhineb koostamisel. See tähendab, et rattur saab vähendada pedaalimiseks vajalikku pingutust, järgides ees sõitvat ratturit väga tihedalt. Sõitmine koos teistega peaväljal, mida nimetatakse pelotooniks, võib säästa kuni 40% üksi sõitmiseks vajalikust energiast. Ratturid võivad üksteist aidata suure kiirusega sõita või üks rattur võib istuda konkurendi rattale, sundides teda tegema rohkem tööd ja väsima varem. Mõnel meeskonnal on liider ja ülejäänud lasevad tal end tõmmata, et säästa energiat võistluse oluliseks osaks. Individuaalsetel ajavõistlustel ei ole tõmbamine lubatud.

Pausid

Väike grupp rattureid "murrab" mõnikord peagrupi eest ära. Kui nad töötavad koos, võib väike grupp mõnikord sõita kiiremini kui peloton, kui peloton ei organiseeru neid taga ajama. Põgenenud ratturid püüavad võita sõitu ja põgenenud ratturite hulgas on vähem konkurente võidu nimel.

Sprints

Kui katkestamine ei õnnestu ja peloton jõuab neile järele, võidab sprinter tavaliselt võistluse, kui ta viimasel paarisaja meetril sprindib kiiremini kui kõik teised. Meeskond teeb koostööd, et tagada oma sprinteri hea positsioon võitmiseks.

Ronib

Ronimine on väga hea koht, kus üks rattur saab proovida teisi maha jätta. Kui võistluse finiš on tõusu tipus või mitte kaugel selle järel, võib üksik rattur jääda pelotoni ette ja võita võistluse.

Taktika etapivõistlustel

Etappide puhul on iga päevane etapp nagu võistlus suurema võistluse sees. Igal etapil on võitja, kes on kas esimene rattur, kes ületab joone, või ajasõidu puhul rattur või meeskond, kes on kõige kiirem. Pärast iga etappi selgitatakse välja ka üldklassifitseerimise paremusjärjestus. Võistleja, kellel on kõigi etappide kokkuvõttes kõige madalam aeg, on liider. Liider kannab järgmise päeva etapil spetsiaalset trikotaaži.

Mitmeetapilistel võidusõitudel jälgib GC liider tähelepanelikult põgenemisi, kui üldarvestuses on talle lähedal sõitja. Sageli ei reageeri GC liider siiski põgenemisele. See juhtub siis, kui põgenevad ratturid on GC-s kaugel taga ja neil ei ole võimalust GC-sarja liidriks saada. Kaugel taga olevad ratturid põgenevad sageli seetõttu, et nad tahavad etappi võita või koguda punkte sprindiga või mägironimisega. Ratturid võivad põgeneda ka selleks, et saada teleaega oma meeskonna sponsoritele, sest põgenemist näidatakse sageli teleülekannetes.

Ratturite meeskond, kes koostab

Olulised jalgrattavõistlused

Suurtuurid (GT)

Kõige kuulsam jalgrattasõit on Tour de France, mis on kolm nädalat kestev etapivõistlus. See toimub enamasti Prantsusmaal ja lõpeb tavaliselt Pariisis. Sarnaseid võistlusi peetakse ka Itaalias (Giro d'Italia) ja Hispaanias (Vuelta a España). Need kolm võidusõitu moodustavad "suured tuurid".

UCI World Tour

Professionaalset võidusõitu kontrollib Union Cycliste Internationale (UCI). Aastal 2005 alustas UCI World Tour. World Tour hõlmab Grand Touri ja teisi suuri etapivõistlusi, nagu Tour Down Under, Tour de Suisse, Paris-Nice ja Critérium de Dauphiné Libéré.

Mõned ühepäevasõidud on samuti osa World Tourist: Milano - San Remo (Itaalia), Flandria velotuur (Belgia), Pariis-Roubaix (Prantsusmaa), Liège-Bastogne-Liège (Belgia) ja Amstel Gold Race (Madalmaad) kevadel ning Clásica de San Sebastián (Hispaania), HEW Cyclassics (Saksamaa), Züri-Metzgete (Šveits), Paris-Tours (Prantsusmaa) ja Giro di Lombardia (Itaalia) sügishooajal.

Olümpiamängud

Jalgrattasport on olnud olümpiamängudel alates 1896. aastast. Tavaliselt toimuvad nii meeste kui ka naiste maanteesõidud ja individuaalsed ajasõidud.

Maailmameistrivõistlused

Teine oluline ühepäevasõit on maailmameistrivõistlused. Maailmameistrivõistlused toimuvad igal aastal erineval rajal ja neid sõidavad pigem rahvuskoondised kui sponsoreeritud võistkonnad. Võitja kannab valget trikotaaži, mille rinnal on värvilised ribad (mida sageli nimetatakse "vikerkaarelindideks").

1991 Giro d'Italia.


Jalgrattasõit 2012. aasta suveolümpiamängudel - meeste maanteekrossi ajasõit

Hooaeg

Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on jalgrattasõidud maanteel suvine spordiala. Hooaeg võib alata varakevadel ja lõppeda sügisel.

Jalgratta meistrivõistlused

• Olümpiamängud
• Rahvaste Ühenduse mängud
• Jalgrattasõidu maailmameistrivõistlused