Ühejalgratas: määratlus, tüübid ja esinemistrikid

Ühejalgratas (või lihtsalt jalgratas) on ühe rattaga pedaaliga sõiduk. See koosneb rattast (velg, sisekumm või rehv ja rumm), väntidest ja pedaalidest, raamist ning sadulast. Mõned ühejalgrattad kasutavad ka ketti (näiteks kõrgemad "kaelkirjakud"), teistel on väntide ühendus otse rummiga. sõidukena puudub tavaliselt eraldi juhtkang — suunatakse keha kallutamise, vändatahe ja sadula pööramisega; mõningatel mudelitel võivad olla lisakahvlid või käepidemed. jalgratas, kuid sellel on ainult üks ratas, mistõttu tasakaalu hoidmine ja juhtimine nõuavad teistsugust tehnikat kui kaherattalisel jalgrattal.

Määratlus ja põhiosad

Rumm ja velg — kandvad elemendid, mille ümber on rehv.
Vändad ja pedaalid — edastavad sõitja jõu rummile (mõnel mudelil on vändad ühendatud otse rummiga, mõnel on ketülektrükk nagu kaelkirjakul).
Raam ja sadul — sadula kõrgus on reguleeritav; sadul on tihti kitsam ja tugevam kui tavalise jalgratta sadul.
Pidurid — paljudel base- või trikimudelitel pidurit ei ole; maastiku- ja hüppeunicycle'del kasutatakse sageli käsipidurit või rummupidurit.

Tüübid

Ühejalgrattaid on mitmeid liike eri kasutusotstarbeks. Olenemata algtekstis mainitud kahest põhitüübist, on tänapäeval mitmeid erimudeleid:

Freestyle/Artistiline — madala raamiga, sobib siseesinemistele ja trikiks.
Giraffe (kaelkirjak) — kõrge ülekandega ketiga varustatud mudel, mida sageli kasutavad tsirkuseartistid; sadul on kõrgem ja pedaalid liiguvad aeglasemalt tänu ülekandele.
Trials ja street — tugevdatud raam, paksam rehv ja vastupidavad komponendid trikkide ja takistuste ületamiseks.
Mountain unicycle (MUni) — laia rehvi ja tugevate komponentidega maastikuks.
Glued/commuter — igapäevaseks sõiduks mõeldud kerge mudel, sageli koos piduriga.
Ultimate wheel — raamita variant, kus on ainult ratas ja pedaalid (edasiarendatud trikimudelid).

Kasutamine ja esinemised

Ühejalgrattaid kasutatakse laialdaselt tsirkuses, tänavaesinemistel, trikispordis ja vabal ajal harrastamiseks. Esinejad žongleerivad, keerutavad taldrikuid või teevad akrobaatikat, sageli samal ajal kui nad liiguvad ühejalgrattal. Esinemiseks treenitud artistid suudavad ühejalgrattal sooritada keerukaid trikke ning püsida stabiilsena ka keerulistel pindadel.

Tühikäik (idling) ja selle tehnika

Tühikäik ehk idling on tehnika, kus sõitja hoiab ühejalgratta peaaegu paigal, kiigutades ratast edasi-tagasi väikestes liigutustes. See võimaldab esinejal eemaldada tähelepanu maapinnalt ja kasutada käsi muuks (nt žongleerimiseks). Tavaliselt tehakse tühikäiku nii:

sõitja tõmbab ühe jala veidi tagasi ja asetab selle pedaali alumisse asendisse (nn anchor),
teine jalg liigub lühikeste samejalgadega edasi-tagasi, et säilitada väike liikumine ja tasakaal,
keha kaal ja käte liigutused aitavad ratast pöörata ning kontrollida tasakaalu.

Tühikäik võimaldab ka kiireid suuna- ja pöördemuutusi ning annab aega kätega esinemiseks. Hea idling nõuab harjutamist ja koordinatsiooni.

Levinud trikid ja oskused

Hüpped (hopping) — vertikaalsed hüpped ratta peal, kasutusel street- ja trials-mudelitel.
Wheel-walk — ratta peal kõndimine, kus jalad asetatakse rehvile või spetsiaalsele alusele.
Coasting (gliding) — sõit ilma pedaalide kasutamiseta, vahel koos jalapiduriga.
Unispin — keha ja sadula pööramine ühe või mitme täispöördega, samal ajal kui ratas jääb õhus või maandub pöörates.
Tagurpidi sõitmine, treppidest laskumine ja ülesminek ning takistuste ületamine.
Seat out/seat in tricks — sadulaga või sadulata trikid ning sadula viskamine ja tagasi haaramine.

Hooldus ja ohutus

Hooldus: kontrolli regulaarselt poldid, väntide ühendused, kummid ja sadula kinnitus. Keti kasutamisel (kaelkirjak) vaata üle ülekande pingutus ja määrimine.
Ohutus: algajatele soovitatav kiiver ning põlve- ja küünarnukikaitsed; maastikusõidul ja hüppamisel ka sobivad jalatsid ja kindad.
Hind: ühejalgratta hinnad varieeruvad — lihtsad harrastusmudelid võivad olla soodsamad, spetsiaalsed esinemis-, trials- või maastikumudelid aga kallimad.

Ühejalgratta õppimine nõuab kannatlikkust ja järjepidevat harjutamist, kuid pakub mitmekesiseid tehnilisi väljakutseid ning loomingulisi võimalusi esinemiseks ja spordiks.

Näide traditsioonilisest ühejalgsest jalgrattast.

Näide kaelkirjaku ühejalgsest jalgrattast.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ühe jalgrattaga?

V: Ühejalgratas on pedaaliga sõiduk, millel on ainult üks ratas, iste ja pedaalid, kuid ei ole ketti ega käiku.

K: Kuidas ühejalgratast juhitakse?

V: Ühejalgratast juhitakse, haarates jalgadega istmest ja keerates keha.

K: Kuidas hoiab rattur ühejalgrattal tasakaalu?

V: Rattur hoiab tasakaalu, liigutades käsi ja kontrollides oma kiirust.

K: Milleks kasutatakse ühejalgratast?

V: Ühejalgratast kasutatakse tavaliselt näitlemiseks ja esinemiseks.

K: Millised on kaks liiki ühejalgrattaid?

V: Kahte liiki ühejalgsed jalgrattad on kaelarattad ja traditsioonilised ühejalgsed jalgrattad.

K: Mis on ühejalgsõidus tühikäik?

V: Ühejalgsõidus tähendab, et esineja kiigutab ühejalgrattal edasi-tagasi, et pöörata tähelepanu sellele, mida ta teeb oma käega, mitte maapinnale enda ees.

K: Milliseid trikke saab ühejalgrattal teha?

V: Ühejalgrattal saab teha selliseid trikke nagu tagurpidi sõitmine, trepist üles ja alla sõitmine, ainult ühe jalaga pedaalimine, paigal hüppamine, rattaga kõndimine ja üle takistuste sõitmine.