Wende ("pööre") viitab ajaloolisele protsessile Saksa Demokraatlikus Vabariigis (DDR) aastatel 1989 ja 1990, mis algas osalt pärast Mihhail Gorbatšovi nõukogude reforme ning lõppes DDR poliitilise süsteemi põhjaliku ümberkujundamise ja Saksamaa taasühinemisega. Kommunistlik Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands, lühidalt SED) kaotas peagi oma monopoolse võimu; moodustati üleminekuvalitsus ja 1990. aastal toimusid DDR-s esimesed mitmeparteilised valimised. Selle uue poliitika ja rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena toimus lõpuks Saksamaa taasühinemine 1990. aasta oktoobris (3. oktoober 1990).

Wende oli iseloomulikult laias laastus väga rahumeelne protsess. Mõlemad pooled — nii võimul olnud SED kui ka selle vastased — püüdsid vältida massilist vägivalda, mistõttu neid sündmusi nimetatakse sageli rahumeelseks revolutsiooniks (saksa keeles: Friedliche Revolution). Rahumeelset kulgu toetasid usaldusväärselt tegutsenud kodanikuühendused, kirikukogukonnad ja massilised meeleavaldused, mis panid rõhuvalitsejate otsustusprotsessidele suuri survet.

Taust ja põhjused

DDR majandus oli 1980. aastate lõpus stagnatsioonis: kaupade nappus, halvenev elatustase ja piirangud sõnavabadusele tõid kaasa kasvava rahulolematuse. Samuti oli oluline rida praktilisi arenguid:

  • riigisisesed protestid ja uue liikumise sünn — näiteks Neues Forum — mis nõudis demokraatiat ja inimõigusi;
  • paljude idasakslaste massiline põgenemine Lääne-Euroopasse läbi Ungari ja Tšehhoslovakkia 1989. aasta suvel;
  • Mihhail Gorbatšovi reformid Nõukogude Liidus (glasnost ja perestroika), mis vähendasid Moskva valmisolekut kasutada DDR-is jõudu protestide maha surumiseks.

Peamised sündmused

Wende kulgu märkis mitu määravat hetke ja laiaulatuslikku rahvapõhist tegevust:

  • septembrist 1989 alates toimusid suured massimeeleavaldused, eriti tuntud on Leipzigis toimunud esmaspäevakogunemised, kus kirikutes alguse saanud protestid kasvasid tuhandete osalejateni;
  • 9. oktoober 1989 — Leipzigis ei kasutatud korrakaitse jõudu suure rahvaprotesti maha surumiseks, mis oli murdepunktiks elava kodanikeaktiivsuse jätkumisele;
  • 4. november 1989 — suur meeleavaldus Berliinis (Alexanderplatz) näitas massilist toetust muutustele;
  • 9. november 1989 — DDR valitsuse eksitav teadaanne reisireeglite leevendamisest viis piiride avamiseni ja Berliini müüri efektsetele läbimurretele: müür hakkas avama tiheda inimvoo survel ning see kuupäev sümboliseerib Wende läbimurret;
  • 18. märts 1990 — DDR esimesed ja kuni taasühinemiseni ainukesed vabad parlamendivalimised; võitjad sõlmisid liitumislepingu Liitvabariigiga;
  • 1. juuli 1990 — majandus- ja sotsiaalliit (nt Saksa margi juurutamine DDR-s), mis kiirendas integratsiooni;
  • 12. september 1990 — "Zwei-plus-Vier" (Kahe-plus-Nelja) lepingu allkirjastamine, millega määratleti liitmise rahvusvahelised tingimused;
  • 3. oktoober 1990 — ametlik taasühinemine: DDR liitus Saksamaa Liitvabariigiga ja taasloodi üks Saksamaa.

Peamised osalejad

Wende kujunemises mängisid rolli erinevad poliitilised ja sotsiaalsed jõud:

  • poliitilisest juhtkonnast: Erich Honecker’i lahkumine 1989. aasta oktoobris, lühike Egon Krenzi periood ja seejärel üleminekuvalitsus Hans Modrow juhtimisel;
  • uus kodanikuühiskond: kiriklikud kogukonnad (nt Nikolaikirche Leipzigis), Neues Forum ja teised dissidendi- ning kodanikualgatused;
  • Lääne-Saksamaa poliitilised jõud ja valitsus, kes pakkusid majanduslikku ja poliitilist tuge ning läbirääkimiste partnerlust taasühinemisel;
  • rahvusvahelised tegijad — eriti Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik —, kelle heakskiit ja läbirääkimised olid vajalikud suveräänsusküsimuste lahendamiseks.

Tagajärjed ja tähendus

Wende ja Saksamaa taasühinemine muutsid oluliselt nii Saksamaa siseasju kui ka rahvusvahelist julgeoleku- ja poliitikakujunemist. Olulisemad tagajärjed olid:

  • kommunistliku režiimi lõpp DDR-s ja üleminek demokraatiale;
  • majanduslik ühinemine, mis tõi kaasa kiire ülemineku turumajandusse, ent ka suuri sotsiaalseid väljakutseid (koondamised, tööpuudus, tulude ebavõrdsus idas ja läänes);
  • Saksa rolli tugevnemine Euroopas ning Külma sõja poliitilise kaartide ümberkujundamine;
  • ajalooline tähendus: Wende jääb meelde kui haruldane näide suures osas rahumeelsest regime muutusest, mida võimaldasid kodanikuaktiivsus, kirikute roll ja rahvusvahelised muutused.

Wende pole olnud ainult politsei- või valitsusreform — see oli laiapõhjaline ühiskondlik pööre, mille mõju avaldub tänapäevalki Saksamaa demokraatias, majanduses ja mällu jäänud kollektiivses kogemuses. Selle rahumeelsus ja laia osavõtu tõttu on see sündmus maailmas tihti käsitletud eeskujuna demokraatia taastamiseks autoritaarsetest režiimidest.