Saksamaa Bundesrat — liidumaade esindus, koosseis ja ülesanded

Saksamaa Bundesrat (üldnimetusega Bundesrat) on Saksamaa föderaalriigi üks kahekojalise parlamendi organitest. Bundesrat esindab liidumaade (Bundesländer) huve föderaalriigi tasandil ja osaleb seadusandluses ning riigi haldustegevuses.

Koosseis ja nimetamine

Saksamaa 16 liidumaa valitsused (kabinetid) määravad Bundesratisse delegatsioonid, kes neid seal esindavad. Delegatsioonide liikmed on alati liidumaa valitsuse liikmed (ministerid või liidumaa juht), seega ei valita Bundesrati eraldi rahvavahelisel valimisel. Liidumaa valitsus võib oma delegatsiooni igal ajal tagasi kutsuda või koosseisu muuta.

Tavaliselt juhib liidumaa delegatsiooni tema minister-president (peaminister); kolme linnriigi (Berliin, Hamburg, Bremen) juhtide ametinimetused on linnapea. Liidumaa delegatsioonide suurus ja hääleõigus sõltuvad liidumaa rahvaarvust: Bundesratil on kokku 69 häält, mida jaotatakse liidumaade vahel proportsionaalselt (iga liidumaa omab 3–6 häält). Kõigi liidumaa määratud delegatsiooni liikmete hääled tuleb anda ühena (en bloc) – liidumaa ei saa oma hääli jagada erinevate seisukohtade vahel.

Ülesanded ja volitused

Bundesratil on mitmeid olulisi ülesandeid föderaalsüsteemis:

osalemine seadusandluses – Bundesrat osaleb eelnõude menetlemises ning peab andma nõusoleku nendele föderaalsetele seadustele, mis mõjutavad liidumaade pädevust, finantse või haldust;
õigus esitada seaduseelnõusid ja algatada arutelusid föderaalvalitsuse ja parlamendi suunas;
osalemine föderaalsete administratiivotsuste ja nende rakendamise järelevalves, näiteks liidumaade kaasamine föderaaltasandi õigusaktide rakendamisse;
osalemine rahvusvahelistes ja Euroopa Liidu küsimustes, eriti kui need mõjutavad liidumaade õigus- või halduspädevust;
osalus kõrgete ametnike nimetamises ja õiguskaitse küsimustes ning võimalus esitada kõrgemate kohtute ees kaebusi ja algatusi (sõltuvalt põhiseadusest ja seadustest).

Seadused jagunevad selle järgi, kas Bundesrati nõusolek on vajalik (Zustimmungsgesetze) või kas Bundesrat saab vaid esitada vastuväiteid, mille Bundestag võib teatud tingimustel kõrvale jätta (Einspruchsgesetze). See eriõiguste süsteem annab liidumaadele reaalset mõju seadusloomes eelkõige neis küsimustes, mis puudutavad nende pädevust ja finantsseisundit.

Töökorraldus ja istungid

Bundesrat töötab nii täiskogu istungitel kui ka alalistes komisjonides, mis arutavad eriteemasid ja valmistavad ette otsuseid täiskogule. Täiskogu kogunemisi ja komisjonitööd juhitakse vastavalt Bundesrati töökorra reeglitele; igal liidumaal on selle hulgas oma määratud delegatsioon, aga hääletustel antakse liidumaa seisukoht ühena.

Bundesrat kohtub tavaliselt Berliinis oma ülempiirkondlikus hoones; kohtumistel arutatakse seaduseelnõusid, liidumaade seisukohti ja teisi föderaalseid küsimusi. Delegatsioonid esitavad hääletustel liidumaade ühise otsuse ning allkirjastatud volituste alusel käituvad oma valitsuse nimel.

Eesistuja ja presidendi asendamine

Bundesrat' esimees (eesistuja) valitakse rotatsioonipõhimõttel: iga liidumaa juht (peaminister või linnapea) võib aasta kaupa Bundesrati esimehena tegutseda, vältides püsivat keskset juhti. Selle ülesande täitmisel esindab eesistuja Bundesrati ning korraldab selle tegevust.

Saksamaal ei ole asepresidenti. Nii longi, kui Bundespräsident (föderaalpresident) ei saa oma ülesandeid täita või on ameti koht ajutiselt vaba, astub tema kohustuste täitmiseks vajaduse korral Bundesrat'i eesistuja. See erakorraline asendusmehhanism tagab riigipea ülesannete järjepidevuse kuni ametipaluuni või ametisse asumiseni.

Kokkuvõte

Bundesrat on Saksamaa föderaalset süsteemi keskne institutsioon, mis tagab liidumaade mõju riigi otsustes. Oma koosseisu, hääleõiguste ja menetlusreeglite kaudu osaleb Bundesrat seadusandluses, halduses ja Euroopa- ning rahvusvahelistes küsimustes, olles tähtis tasakaalupunkt föderaal- ja liidumaade vahel.

Vana Preisi ülemkoja hoone

Hoone

Kuigi Bundesrat on Saksamaa parlamendi osa, ei kogune ta samas hoones nagu Bundestag. Selle asemel ehitati vanasse Preisi ülemkoja hoonesse uued bürood ja kaasaegne istungisaal.

Liikmete arv

Bundesratis on 58 liiget. Kui palju saadikuid on riigil (liidumaal), sõltub selle rahvaarvust. Väikseimal liidumaal, Bremenil, on kolm liiget. Nordrhein-Westfalen on kõige suurema rahvaarvuga (kõige suurema rahvaarvuga) liidumaa. See saadab Bundesrate'i kuus liiget.

Bundestag otsustab enamik asju absoluutse häälteenamusega (vähemalt pool liikmete arvust). See tähendab 35 häält. Mõne olulise otsuse puhul on vaja kahte kolmandikku kõigist võimalikest häältest. See on 46 häält.

Iga maa hääletab plokina. See tähendab, et näiteks Berliin saab anda ainult neli jah-häält või neli ei-häält. Tema delegaadid ei saa valida, kas hääletada erinevalt. Kui üks liidumaa otsustaks saata Bundesrate'i ainult ühe inimese, oleks sellel inimesel ikkagi kõik liidumaa hääled. Tavaliselt annab ministerpresident kõik oma maa hääled, isegi kui teised liikmed on kohal.

Kui riigis on koalitsioonivalitsus (st kahe või enama erakonna valitsus), siis peavad kõik erakonnad kokku leppima, kuidas Bundesratis hääletada. 2002. aastal ei leppinud Brandenburg kokku, kuidas hääletada immigratsiooniseaduse üle. Föderaalne konstitutsioonikohus ütles, et seaduseelnõu ei ole seadus, sest Brandenburgi häält ei saanud kokku arvestada. See tähendas, et seaduseelnõu ei saanud Bundesratis enamust.

Ühendriigid

Olukord 2017. aasta detsembri seisuga.
Ministri-presidendi erakond on riigi valitsuse suurim erakond ja sageli ka suurim erakond riigi parlamendis.
Kõik riigi hääled tuleb anda plokkidena. Kui
koalitsioonis olevad erakonnad ei jõua kokkuleppele, kuidas hääletada, siis võib Bundesrat selle liidumaa häält eirata.

Föderaalne osariik	Elanikke miljonites	Minister-president	Partei	Hääled inBundesrat	Erakonna valitsus CDU / CSU	Erakonna valitsus FDP	Partei valitsusesKreeklased	Erakonna valitsus Linke	Erakonna valitsus SPD
Baden-Württemberg	10.63	Winfried Kretschmann	Rohelised	6	CDU		Rohelised
Baieri	12.60	Horst Seehofer	CSU	6	CSU
Berliin	3.42	Michael Müller	SPD	4			Rohelised	Linke	SPD
Brandenburg	2.45	Dietmar Woidke	SPD	4				Linke	SPD
Bremen	0.66	Carsten Sieling	SPD	3			Rohelised		SPD
Hamburg	1.75	Olaf Scholz	SPD	3			Rohelised		SPD
Hesse	6.05	Volker Bouffier	CDU	5	CDU		Rohelised
Alam-Saksi liidumaa	7.79	Stephan Weil	SPD	6			Rohelised		SPD
Mecklenburg-Vorpommeri	1.60	Manuela Schwesig	SPD	3	CDU				SPD
Nordrhein-Westfalen	17.57	Armin Laschet	CDU	6	CDU	FDP
Rheinland-Pfalz	3.99	Malu Dreyer	SPD	4		FDP	Rohelised		SPD
Saarimaa	0.99	Annegret Kramp-Karrenbauer	CDU	3	CDU				SPD
Saksimaa	4.05	Michael Kretschmer	CDU	4	CDU				SPD
Saksi-Anhalt	2.24	Reiner Haseloff	CDU	4	CDU		Rohelised		SPD
Schleswig-Holstein	2.82	Daniel Günther	CDU	4	CDU	FDP	Rohelised
Tüüringi	2.16	Bodo Ramelow	Linke	4			Rohelised	Linke	SPD

Saksamaa Bundesrati poliitiline profiil 2017. aasta juuli seisuga:

Riikide valitsuste poliitiline profiil	Istekohad
CDU-FDP	6
CDU-FDP-Greens	4
CDU-Greens	11
CDU-Greens-SPD	4
CDU-SPD	10
CSU	6
FDP-Greens-SPD	4
Greens-Linke-SPD	8
Rohelised-SPD	12
Linke-SPD	4
Kokku	69

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Saksamaa Bundesrat?

V: Saksa Bundesrat on Saksamaa parlamendi osa.

K: Kes nimetab delegatsioonid, kes esindavad Saksamaa 16 liidumaad Bundesratis?

V: Saksamaa 16 liidumaa kabinetid nimetavad delegatsioonid, kes neid Bundesratis esindavad.

K: Kas Saksamaa liidumaade kabinetid võivad oma delegatsioone Bundesratist eemaldada?

V: Jah, Saksamaa liidumaade kabinetid võivad oma delegatsioonid Bundesratist igal ajal tagasi kutsuda.

K: Kes tavaliselt juhib Saksamaa liidumaa delegatsiooni Bundesratis?

V: Tavaliselt juhib Saksamaa Bundesratis liidumaa delegatsiooni valitsusjuht.

Küsimus: Mitmel Saksamaa liidumaal on peaminister ja mitmel liidumaal on linnapea?

V: Kolmeteistkümnel Saksamaa liidumaal on peaminister ja ülejäänud kolm on linnriigid, millel on linnapea.

K: Kes on Saksamaa Bundesrat eesistujaks ühe aasta jooksul?

V: Iga 13 peaministri või linnapea on Saksamaa Bundesrati esimees ühe aasta jooksul.

K: Kas Saksamaal on asepresident ja mis juhtub, kui föderaalpresident ei saa oma tööd teha?

V: Saksamaal ei ole asepresidenti. Selle asemel, kui föderaalpresident ei saa oma tööd teha, võib vajaduse korral tema asemel tegutseda Bundesrati president.