Saksamaa Bundesrat (üldnimetusega Bundesrat) on Saksamaa föderaalriigi üks kahekojalise parlamendi organitest. Bundesrat esindab liidumaade (Bundesländer) huve föderaalriigi tasandil ja osaleb seadusandluses ning riigi haldustegevuses.

Koosseis ja nimetamine

Saksamaa 16 liidumaa valitsused (kabinetid) määravad Bundesratisse delegatsioonid, kes neid seal esindavad. Delegatsioonide liikmed on alati liidumaa valitsuse liikmed (ministerid või liidumaa juht), seega ei valita Bundesrati eraldi rahvavahelisel valimisel. Liidumaa valitsus võib oma delegatsiooni igal ajal tagasi kutsuda või koosseisu muuta.

Tavaliselt juhib liidumaa delegatsiooni tema minister-president (peaminister); kolme linnriigi (Berliin, Hamburg, Bremen) juhtide ametinimetused on linnapea. Liidumaa delegatsioonide suurus ja hääleõigus sõltuvad liidumaa rahvaarvust: Bundesratil on kokku 69 häält, mida jaotatakse liidumaade vahel proportsionaalselt (iga liidumaa omab 3–6 häält). Kõigi liidumaa määratud delegatsiooni liikmete hääled tuleb anda ühena (en bloc) – liidumaa ei saa oma hääli jagada erinevate seisukohtade vahel.

Ülesanded ja volitused

Bundesratil on mitmeid olulisi ülesandeid föderaalsüsteemis:

  • osalemine seadusandluses – Bundesrat osaleb eelnõude menetlemises ning peab andma nõusoleku nendele föderaalsetele seadustele, mis mõjutavad liidumaade pädevust, finantse või haldust;
  • õigus esitada seaduseelnõusid ja algatada arutelusid föderaalvalitsuse ja parlamendi suunas;
  • osalemine föderaalsete administratiivotsuste ja nende rakendamise järelevalves, näiteks liidumaade kaasamine föderaaltasandi õigusaktide rakendamisse;
  • osalemine rahvusvahelistes ja Euroopa Liidu küsimustes, eriti kui need mõjutavad liidumaade õigus- või halduspädevust;
  • osalus kõrgete ametnike nimetamises ja õiguskaitse küsimustes ning võimalus esitada kõrgemate kohtute ees kaebusi ja algatusi (sõltuvalt põhiseadusest ja seadustest).

Seadused jagunevad selle järgi, kas Bundesrati nõusolek on vajalik (Zustimmungsgesetze) või kas Bundesrat saab vaid esitada vastuväiteid, mille Bundestag võib teatud tingimustel kõrvale jätta (Einspruchsgesetze). See eriõiguste süsteem annab liidumaadele reaalset mõju seadusloomes eelkõige neis küsimustes, mis puudutavad nende pädevust ja finantsseisundit.

Töökorraldus ja istungid

Bundesrat töötab nii täiskogu istungitel kui ka alalistes komisjonides, mis arutavad eriteemasid ja valmistavad ette otsuseid täiskogule. Täiskogu kogunemisi ja komisjonitööd juhitakse vastavalt Bundesrati töökorra reeglitele; igal liidumaal on selle hulgas oma määratud delegatsioon, aga hääletustel antakse liidumaa seisukoht ühena.

Bundesrat kohtub tavaliselt Berliinis oma ülempiirkondlikus hoones; kohtumistel arutatakse seaduseelnõusid, liidumaade seisukohti ja teisi föderaalseid küsimusi. Delegatsioonid esitavad hääletustel liidumaade ühise otsuse ning allkirjastatud volituste alusel käituvad oma valitsuse nimel.

Eesistuja ja presidendi asendamine

Bundesrat' esimees (eesistuja) valitakse rotatsioonipõhimõttel: iga liidumaa juht (peaminister või linnapea) võib aasta kaupa Bundesrati esimehena tegutseda, vältides püsivat keskset juhti. Selle ülesande täitmisel esindab eesistuja Bundesrati ning korraldab selle tegevust.

Saksamaal ei ole asepresidenti. Nii longi, kui Bundespräsident (föderaalpresident) ei saa oma ülesandeid täita või on ameti koht ajutiselt vaba, astub tema kohustuste täitmiseks vajaduse korral Bundesrat'i eesistuja. See erakorraline asendusmehhanism tagab riigipea ülesannete järjepidevuse kuni ametipaluuni või ametisse asumiseni.

Kokkuvõte

Bundesrat on Saksamaa föderaalset süsteemi keskne institutsioon, mis tagab liidumaade mõju riigi otsustes. Oma koosseisu, hääleõiguste ja menetlusreeglite kaudu osaleb Bundesrat seadusandluses, halduses ja Euroopa- ning rahvusvahelistes küsimustes, olles tähtis tasakaalupunkt föderaal- ja liidumaade vahel.