Kes on Saksamaa Bundesrati president? Roll, valimine ja volitused
Kes on Saksamaa Bundesrati president? Selgitame tema rolli, valimisprotsessi ja volitusi — liidumaa esindaja, kes võib asendada föderaalpresidenti.
Saksamaa Bundesrat (saksa keeles Präsident des Deutschen Bundesrates või Bundesratspräsident) on Saksamaa parlamendi ülemkoja Bundesrati esimees ja selle ametlik esindaja.
Iga liidumaade valitsuse juht (näiteks ministri-president või liidumaa senaator/linnapea sõltuvalt Liidumaa valitsuse struktuurist) võib ühe aasta jooksul täita Bundesrati presidendi ülesandeid; ametikoht vahetub igal aastal vastavalt Bundesrati kokku lepitud järjestusele.
Valimine ja ametiaeg
- Bundesrati president valitakse Bundesrati liikmete poolt üheks kalendriaastaks. Valimine toimub tavaliselt aasta esimesel istungil.
- Ametiaeg on üks aasta ja traditsiooniliselt järgib see etteantud rotatsioonisüsteemi, mille aluseks on liidumaade kokkulepe (osa liidumaid määravad järjestuse oma rahvaarvu või muu kokkuleppe alusel).
- Kes saab valida: tavapäraselt on kandidaat liidumaa valitsuse liige — sageli ministri-president (Regierungschef) või muu valitsuse juhtiv liige.
Põhiülesanded ja volitused
- Istungite juhtimine: Bundesrati president juhatab Bundesrati plenaaristungid, säilitab korra ja eestindab arutelute protsessi.
- Esindamine: ta esindab Bundesrati nii riigisiseselt kui ka ametlikel välissuhtluse juhtudel ning tegutseb liidumaade ühishuvis avaliku näona.
- Administraatiivsed ülesanded: allkirjastab Bundesrati protokollid ja mitmeid ametlikke dokumente, määrab koosseisud ja töökorra küsimustes ning koordineerib Bundesrati päevakorda.
- Kokkuleppevahendaja: president aitab tihti vahendada liidumaade vahelisi läbirääkimisi ja koordineerida riiklikke positsioone föderaalsel tasandil.
- Volituste piirid: amet on peamiselt esinduslik ja protseduuriline — Bundesrati president ei saa määrata seadusandlust iseseisvalt, vaid tegutseb Bundesrati mandaadi ja põhiseaduslike raamistikuga kooskõlas.
Asendamine föderaalpresidendi korral
Bundesrati presidentil on põhiseaduslik roll ka föderaalpresidendi asendajana. Kui föderaalpresident viibib väljaspool Saksamaad või on võimetu oma ülesandeid täitma haiguse või muu takistuse tõttu, täidab Bundesrati president ajutiselt föderaalpresidendi ülesandeid.
Kui föderaalpresident sureb või vabastatakse ametist, asub Bundesrati president täitma presidendi ülesandeid kuni uue presidenti valimiseni; uus president peab valituks saama kolmekümne päeva jooksul ametiaja lõppemisest või vabanemisest. See ajutine ülesannete täitmine on ette nähtud põhiseaduses ja on ajutine — Bundesrati president jätkab samal ajal ka oma liidumaa juhi ametit.
Tavapärased tavad ja piirangud
- Amet on aastane ja osaliselt rituaalne: see annab liidumaale, kelle esindaja presidendi rolli täidab, suurema nähtavuse föderaalses poliitikas.
- Bundesrati president ei astu tavaliselt ette kui föderaalpresidenti asendav pikaajaline juht — tema ülesanne on ajutine ja piiratud põhiseaduslike volitustega.
- Kuigi rolli suur osa on esinduslik, on see oluline koostöö- ja koordineerimisvahend liidumaade ja föderaalse institutsiooni vahel.
Kokkuvõtlikult: Bundesrati president on Bundesrati igaaastane esimees, keda valib Bundesrat ise; tema töö on juhtida istungeid, esindada Bundesrati ning vajadusel ajutiselt asendada föderaalpresidenti vastavalt põhiseadusest tulenevatele reeglitele.
Valimised
Bundesraati president valitakse tavaliselt ühe aasta 1. novembril ja tema ametiaeg kestab kuni järgmise aasta 31. oktoobrini. Põhiseaduse artikli 52 lõikes 1 on öeldud, et "Bundesrat valib oma presidendi üheks aastaks". Tegelikkuses vahetub aga eesistumine kõigi liidumaade vahel võrdselt, vastavalt eelnevalt kindlaks määratud järjekorrale. See järjekord muutub mõnikord, sest see sõltub iga liidumaa rahvaarvust.
Kui liidumaa valitsusjuht vahetub liidumaa presidendi ametiaja jooksul, siis läheb eesistumine uuele ministrile-presidentidele üle selle üheaastase ametiaja järelejäänud ajaks. See juhtus 1999. aasta aprillis, kui Roland Koch vahetas Hans Eicheli Hesseni ministri-presidenti kohalt välja. Bundesrat eesistujariigi rotatsiooni järjekord on praegu järgmine:
Nordrhein-Westfalen (Nordrhein-Westfalen)
Bayern (Baieri)
Baden-Württemberg
Niedersachsen (Alam-Saksimaa)
Hessen (Hessen)
Sachsen (Saksimaa)
Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalz)
Berliin
Sachsen-Anhalt (Saksi-Anhalt)
Tüüringi (Tüüringi)
Brandenburg
Schleswig-Holstein
Mecklenburg-Vorpommern (Mecklenburg-Vorpommern)
Hamburg
Saarimaa
Bremen
Seotud leheküljed
Otsige