Kolonel William Brewster III (u. 1566 – 10. aprill 1644) oli inglise ametnik, kes oli 1620. aastal Mayfloweri reisijate hulgas. Ta oli religioosne juht nii Euroopas kui ka Plymouthi koloonias ning üks Mayfloweri lepingu allkirjastajatest. Brewsterist sai asumisel koloonias vaimulik (elder) — ta ei olnud ametlikult ordeneeritud, kuid tal oli kogudusejuhi ja õpetaja roll ning ta mõjutas tugevalt kogukonna usu- ja hariduselu.
Varajane elu ja taust
William Brewster sündis tõenäoliselt 1566. aastal ning kuulus kohaliku maaperekonna hulka. Tema nooremad aastad ja haridus viisid ta Cambridge'i: Brewster õppis Cambridge'i Peterhouse'is. Cambridge oli ülikool, kus paljud inimesed soovinud muuta Inglismaa kirikut; neist paljud kujunesid separatistideks — inimesteks, kes taotlesid eraldumist ametlikust kirikust. Inglismaal pandi separatistid sageli vangi.
Brewster elas ja tegutses pikka aega Scroobys, Nottinghamshire'is, Inglismaal, kus ta majas kogunesid separatistlikud koosolekud. Ta töötas ka mõnda aega William Davisoni juures Hollandis. Kui Davison sattus probleemidesse oma usupõhiste seisukohtade tõttu, pöördus Brewster ajutiselt tagasi Scroobysse ja oli seal muuhulgas postimeister. Scrooby kodus asutatud kogudus oli varane separatistlik rühm, mille liikmed pidasid saladuslikke jumalateenistusi ja vaimulikke koosolekuid; Brewsterit valiti 1609. aastal koguduse juhiks (koguduse juhiks).
Elu Leidenis ja trükkimine
1608. aastal kolis osa kogudusest vabaduse otsinguil Hollandisse — peamiselt Leidenisse — lootes seal oma usku avalikumalt praktiseerida. Leidenis õpetas Brewster inglise keelt ja tegeles trükitööga. Aastal 1616 töötas ta kui trükkal ning valmistas Inglismaal müügiks religioosseid raamatuid. 1619. aastal avaldasid Brewster ja Edward Winslow religioosse brošüüri, mis ei olnud kooskõlas kuningas James I ja ametliku Inglismaa kiriku poliitikaga. Kuningas andis korralduse Brewsteri arreteerimiseks, mistõttu Brewster pidi varjama end ja trükipress konfiskeeriti; tema partner arreteeriti.
Tagasipöördumine Inglismaale ja rännak Uude Maailma
Kogudus oli juba otsustanud lõpuks Leidenist Uude Maailma lahkuda, et leida koht, kus nad saaksid oma usu vabadust täielikumalt kasutada. Samal ajal kui Brewster oli varjus, teised koguduse liikmed, sealhulgas varalised toetajad nagu John Carveri ja Robert Cushman, tegid kontakte ja plaane laeva üürimiseks ning koloonia rajamiseks. Brewster põgenes Hollandi peidupaigast ning Cushmani abiga õnnestus tal ja teistel sõpradel pääseda Mayfloweri pardale; tema naine Mary ja kaks poega, Love ja Wrestling, olid samuti reisijate hulgas.
Roll Plymouthi kolonias
Pärast saabumist 1620. aastal mängis Brewster keskset rolli uues koloonias — ta oli usuline juht, nõustaja ja kiriku vanem, kes aitas kujundada kogukonna moraali, haridust ja suhteid kohalike indiaanlastega. Ta oli üks Mayfloweri lepingu allkirjastajatest, dokumenti, mis sõnastas koloonia iseseisva juhtimise põhimõtted.
Brewster osales ka ametlikes ja praktilistes ülesannetes: ta andis nõu kohalikele juhtidele, aitas organiseerida kiriklikku elu, hoidis kiriku ja koduhariduse traditsioone ning toetas trükitegevust ja kirjaliku pärandi säilitamist — tema kodust ja ümberkorraldatud trükitegevusest kasvasid varased koloonia teadaanded ja aruanded. Tema mõju jäi tunda kogu ülejäänud elu jooksul.
Perekond, surm ja pärandus
William Brewster abiellus Maryga (surnumana tuntud kui Mary Brewster) ning nende lastest olid tuntud eriti pojad Love ja Wrestling, kes rändasid emaga koos Mayfloweril. Brewster elas ja suri Uues Maailmas 10. aprillil 1644. Tema pärand on märkimisväärne: ta on meeles peetud kui üks pilgrimite vaimsetest juhtidest, kelle kirjalikud ja suulised õpetused mõjutasid varajase Plymouthi ühiskonna väärtusi ja haridust. Tema liikumine, trükitöö ja osalemine koloonia kujundamises aitavad selgitada Euroopa usuvabaduse otsingutest sündinud varajase Ameerika kogukonna kujunemist.
Brewsteri elu illustreerib teekonda kodumaal tagakiusatuist usuvabadust otsivaks juhtfiguuriks: tal olid nii praktilised kui ka vaimsed rollid — alates kodumajapidamise kohtadest Nottinghamshire'is kuni trükipressi ja koguduse juhatuseni Leidenis ja lõpuks Mayfloweri pardal ning Plymouthi koloonias.
