Kontrapunkt
Kontrapunkt on muusika komponeerimise kunst, kombineerides erinevaid osi (hääli) nii, et need kõlaksid hästi. Selliselt komponeeritud muusikat nimetatakse kontrapunktiliseks.
Kui klaveril mängitakse pala "Twinkle, twinkle little star" ja seejärel lisatakse mõned akordid, on see harmoonia, mitte kontrapunkt. Kui selle asemel mängitakse "Twinkle, twinkle little star" ja samal ajal mängitakse muud meloodiat, siis loetakse seda kontrapunktiks.
Teistsugune mängimisviis oleks alustada meloodiat parema käega. Siis, teises takti (meetri), kui mängitakse viiendat nooti, hakkab vasak käsi mängima viisistikku oktaavi võrra madalamal. See toimib mõnda aega hästi, kuid viiendas taktiosas (sõna "Up" juures parema käe osas) hakkab see muutuma dissonantseks (kõlab ebameeldivalt), nii et vasaku käega tuleb teha muudatusi, et see kõlaks meeldivamalt. Sellist kindla arvu osadega (antud juhul: kaks) kirjutamise viisi nimetatakse "kontrapunktiliseks muusikaks".
Selles näites jäljendas vasak käsi alguses parempoolset kätt. Seda nimetatakse jäljendamiseks.
Kui teine osa oleks jätkanud imiteerimist kogu teose vältel, oleks see olnud kaanon. Aga "Twinkle, twinkle" ei tööta hästi kaanonina. Üks kuulus kaanon on Thomas Talliselt. Kaanonit, mida saab korrata, nimetatakse vooruks. See kõik on kontrapunktiline muusika.
Kontrapunkt ei pea olema imitatsioon, kuigi sageli on see nii. Oluline on, et iga osa (st iga hääl) on võrdselt tähtis. See ei ole nii, et üks osa laulab meloodiat ja ülejäänud lihtsalt saadavad.
Kontrapunkt ei pea olema üks noot ühe noodi vastu. Ühes osas võib olla kaks või rohkem noote ühe vastu teises osas, nt veerandnoodid ühes osas ja kaheksandnoodid teises osas. Selle jaoks on olemas terve süsteem, mida nimetatakse "liikideks".
Kontrapunkti saab varieerida, pöörates selle ümber, st asetades ülemise osa alumisele. Kui muusika on kirjutatud nii, et osi saab ümber vahetada, nimetatakse seda "inverteeritavaks kontrapunktiks".
Sõna "kontrapunkt" tuleneb ladinakeelsest sõnast "punctus contra punctum", mis tähendab "punkt punkti vastu". Sõna "punkt" tähendas "noot". Mitusada aastat tagasi leidsid heliloojad, kuidas kirjutada kontrapunktilist muusikat. Sageli võtsid nad ühe põhinoodi (mida nimetati "Cantus Firmus") ja lisasid sellele siis ühe või kaks või enam osa. Mida rohkem osi oli, seda raskem oli komponeerida, sest kõik pidi sobima, et see kõlaks hästi. Selliselt kirjutatud mitmehäälset muusikat nimetatakse polüfooniliseks muusikaks. Polüfooniat kasutati renessansiajal kogu kirikumuusikas. Suurim polüfoonia helilooja oli Giovanni da Palestrina (1525-1594). Tänapäevalgi õpivad kompositsioonikunsti üliõpilased Palestrina muusika eeskujul kontrapunkti.
Seotud leheküljed
- Fugu
- kaanon (muusika)
| ||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on kontrapunkt?
V: Kontrapunkt on muusika komponeerimise kunst, kombineerides erinevaid osi (hääli) nii, et need kõlaksid hästi. Selliselt komponeeritud muusikat nimetatakse kontrapunktiliseks.
K: Kuidas erineb kontrapunkt harmooniast?
V: Kontrapunkti puhul mängitakse korraga mitut meloodiat, samas kui harmoonia puhul lisatakse akorde ühele meloodiale.
K: Mida tähendab, kui muusika on "inverteeritav"?
V: Kui muusika on kirjutatud nii, et osi saab vahetada, nimetatakse seda "inverteeritavaks kontrapunktiks". See tähendab, et ülemist ja alumist osa saab vahetada, ilma et teose üldine kõla muutuks.
K: Milline oli Giovanni da Palestrina panus polüfooniasse?
V: Polüfoonia suurim helilooja oli Giovanni da Palestrina (1525-1594). Tänapäeval õpivad kompositsioonikunsti õppijad ikka veel Palestrina muusikat eeskujuks võttes kontrapunkti.
K: Millises muusikas kasutatakse polüfooniat?
V: Renessansiajastul kasutati polüfooniat kogu kirikumuusikas. Viimasel ajal on seda kasutatud ka mõnes klassikalises ja populaarses žanris, näiteks džässis ja rokis.
K: Kas kontrapunkti jaoks on imitatsioon vajalik?
V: Kontrapunkti jaoks ei ole imitatsioon vajalik, kuigi see esineb sageli kontrapunktilistes kompositsioonides. Oluline on, et iga osa (st iga hääl) oleks võrdselt tähtis, mitte et üks osa laulab meloodiat ja teised vaid saadavad seda.
K: Mida tähendab "punctus contra punctum"?
V: Punctus contra punctum pärineb ladina keelest ja tähendab sõna-sõnalt "noot noodi vastu" või "punkt punkti vastu"; see väljend viitab sellele, kuidas mitusada aastat tagasi leidsid heliloojad võimalusi kirjutada kontrapunktilist muusikat, võttes peamuusika (mida nimetatakse "Cantus Firmus") ja lisades sellele siis ühe või kaks või enam osa.
