Giovanni da Palestrina
Giovanni da Palestrina (sündinud Palestrina, (umbes 1525 - 2. veebruar 1594 Roomas) oli oma aja väga oluline itaalia kirikumuusika helilooja. Ta elas ajal, mida nimetatakse renessansiks. Suurem osa tema muusikast oli koorimuusika (kirjutatud kooridele). See on väga polüfooniline. See tähendab, et erinevad hääled (sopranid, altid, tenorid või bassid) laulavad sageli samaaegselt erinevaid sõnu ja erinevaid hääleosi. Paljud heliloojad on sellest ajast alates õppinud Palestrina kirjutamisviisi, sest see on suurepärane viis õppida kirjutama kontrapunktilist muusikat.
Palestrina võttis oma nime linna järgi, kus ta sündis. Me ei ole kindlad tema täpse sünniaja osas. Kõik andmed tema sünni kohta hävisid, kui linn 1577. aastal maha põles. Tõenäoliselt oli ta Palestrinas kooripoiss. Kui ta oli täiskasvanud, sai ta töökoha Rooma Santa Maria Maggiore basiilika organistina ja koorijuhina. Ta ei teeninud palju raha, kuid ta abiellus naisega, kes oli pärit väga rikkast perekonnast, nii et tal oli mugav elada. Paavst Julius III kuulis, kui hea see noor helilooja oli. Ta palus tal tulla ja temaga kohtuda. Talle anti ülesanne olla Capella Juliana - koori, mis laulis Rooma Püha Peetruse kirikus toimuvatel jumalateenistustel - meister. See oli kõrgeim ametikoht Itaalias ja ta oli alles 26-aastane. Palestrina komponeeris muidugi paavsti auks messi.
Palestrina komponeeris 93 missat (need on õhtuteenistuse sõnade muusikalised seaded). Ta kirjutas ka motette ja madrigale. Palestrina ja Lassus olid kaks suurimat hilisrenessansi heliloojat.
Giovanni Pierluigi de Palestrina.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Giovanni da Palestrina?
V: Giovanni da Palestrina oli Itaalia kirikumuusika helilooja renessansiajastul.
K: Millist muusikat ta komponeeris?
V: Ta komponeeris peamiselt koorimuusikat, mis on oma olemuselt polüfooniline ja kus erinevad hääled laulavad samaaegselt erinevaid sõnu ja laulupeo osi.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Palestrina-nimelises linnas.
K: Mis on teada tema sünniajast?
V: Kahjuks hävitati kõik andmed tema sünni kohta, kui linn 1577. aastal põles, nii et me ei ole täpse kuupäeva osas kindlad.
K: Kuidas sai ta edukaks?
V: Pärast Palestrinas kooripoisiks olemist sai ta töökoha Rooma Santa Maria Maggiore basiilika organistina ja koorijuhina. Tema andekus äratas paavst Julius III tähelepanu, kes andis talle Capella Juliana meistri koha, mis oli tol ajal Itaalias heliloojate jaoks kõrgeim töökoht.
K: Mitu missat ta komponeeris?
V: Ta komponeeris 93 missat (armulaulikute muusikalised seaded).
K: Kuidas on tema looming võrreldav teiste selle perioodi heliloojate loominguga?
V: Palestrinat ja Lassust peetakse kaheks suurimaks hilisrenessansiaja heliloojaks.
