Giovanni Pierluigi da Palestrina — itaalia renessansi kirikumuusika helilooja

Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525–1594) — itaalia renessansi kirikumuusika meister: polüfoonilised missad, motetid ja jäädav mõju kontrapunkti õppimisele.

Giovanni da Palestrina (sündinud Palestrina, (umbes 1525 - 2. veebruar 1594 Roomas) oli oma aja väga oluline itaalia kirikumuusika helilooja. Ta elas ajal, mida nimetatakse renessansiks. Suurem osa tema muusikast oli koorimuusika (kirjutatud kooridele). See on väga polüfooniline. See tähendab, et erinevad hääled (sopranid, altid, tenorid või bassid) laulavad sageli samaaegselt erinevaid sõnu ja erinevaid hääleosi. Paljud heliloojad on sellest ajast alates õppinud Palestrina kirjutamisviisi, sest see on suurepärane viis õppida kirjutama kontrapunktilist muusikat.

Palestrina võttis oma nime linna järgi, kus ta sündis. Me ei ole kindlad tema täpse sünniaja osas. Kõik andmed tema sünni kohta hävisid, kui linn 1577. aastal maha põles. Tõenäoliselt oli ta Palestrinas kooripoiss. Kui ta oli täiskasvanud, sai ta töökoha Rooma Santa Maria Maggiore basiilika organistina ja koorijuhina. Ta ei teeninud palju raha, kuid ta abiellus naisega, kes oli pärit väga rikkast perekonnast, nii et tal oli mugav elada. Paavst Julius III kuulis, kui hea see noor helilooja oli. Ta palus tal tulla ja temaga kohtuda. Talle anti ülesanne olla Capella Juliana - koori, mis laulis Rooma Püha Peetruse kirikus toimuvatel jumalateenistustel - meister. See oli kõrgeim ametikoht Itaalias ja ta oli alles 26-aastane. Palestrina komponeeris muidugi paavsti auks messi.

Palestrina komponeeris 93 missat (need on õhtuteenistuse sõnade muusikalised seaded). Ta kirjutas ka motette ja madrigale. Palestrina ja Lassus olid kaks suurimat hilisrenessansi heliloojat.

Biograafia ja ametikohad

Paljud üksikasjad Palestrina elust jäävad ebakindlaks, kuid kindel on, et suurema osa oma karjäärist veetis ta Roomas, töötades tähtsates kirikutes ja koorides. Ta teenis nii organisti kui koorijuhina ning pälvis varakult tunnustust paavsti ja Rooma vaimulike seas. Tema ametikohad andsid talle võimaluse kirjutada peamiselt liturgilist muusikat ja avaldada seda trükis – see aitas tema maine levikule Euroopas.

Muusikaline stiil

Palestrina stiil on tuntud kui selge, tasakaalustatud ja hääled läbimõeldult siduv polüfoonia. Tema muusikas on iseloomulikud:

• Teksti selgus: kuigi ta kasutas keerukat polüfooniat, oli sõnade arusaadavus tähtsal kohal – see oli oluline kiriklikul laulmisel.
• Häälejuhtimine: hääled liiguvad sageli sammhaaval ja vältivad järske hüppeid, mis muudab eesti kuulamise voolu sujuvaks.
• Kontrollitud dissonantsid: ebakõlad ja lahendused on ette valmistatud ja täpselt paigutatud, mis loob harmoonilise terviku.
• Modaalne harmoonia: renessansi aegne helisüsteem ei kasutanud kaasaegset tonaalsust, vaid mode ehk modaalseid skaalasid.

Kuigi Palestrina on kuulus oma keeruka polüfoonilise kirjutamisviisi poolest, kasutas ta sageli ka homofonilisi lõike (kõik hääled liiguvad sama rütmiga) teksti rõhutamiseks. Tema stiil on olnud imetlusväärne modelleerimisallikas kontrapunktiõppes.

Legend Council of Trent'i ja Missa Papae Marcelli kohta

Üks tuntud legend väidab, et Palestrina tegi selge ja lihtsa missa — sageli nimetatakse seda "Missa Papae Marcelli" — ning selle helistus päästis rikkaliku polüfoonia kirikumuusikas, kui Trento kirikukogu arutas muusika mõju teksti arusaadavusele. Tänapäeva uurijad peavad seda lugu suurel määral lihtsustatuks või liialdatuks: kirikukogu ei keelanud polüfooniat otseselt ning Palestrina roll arutelus on ilmselt vähem dramaatiline, kui legendi järgi tundub. Siiski aitas tema Missa Papae Marcelli ja sarnased teosed kujundada liturgilise muusika eetost, kus teksti selguse ja muusikalise ilu vaheline tasakaal on keskne.

Pärand ja mõju

Palestrina mõju ulatub kaugele pärast tema surma. Tema teosed olid kasutusel kui õpetusmaterjalid ja eeskujud kontrapunkti õppimisel. Hilisemas baroki ja klassikalises traditsioonis pidasid õpetlased ja heliloojad tema kontseptsiooni häältevahelisest suhtlemisest oluliseks. Johann Joseph Fux ja teised kontrapunktiõpetajad tõid Palestrina laulukäsituse oma õpetustesse, mis mõjutasid sajandeid kestnud hariduspraktikat.

Tänapäeval esitatakse Palestrina muusikat regulaarselt koorikontsertidel ja jumalateenistustel. Paljud täiskuulajad hindavad tema muusikat selle vaimse ja harmoonilise selguse ning ajatu ilu pärast.

Tähtsamad teosed

• Missa Papae Marcelli — sageli nimetatud tema kuulsaimaks missaeks.
• 93 missa kokku — ulatuslik panus liturgilisse repertuaari.
• Rohked motetid, psalmid, hymnitekstid ning mõned madrigalide ja muud ilmalikuma loomingu näited.

Palestrina on renessansi kirikumuusika esituse ja õpetuse üks tähtsamaid nimesid: tema muusika jääb oluliseks nii ajalooliste seisukohtade mõistmisel kui ka tänapäeva koorikavade repertuaaris.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Giovanni da Palestrina?

K: Millist muusikat ta komponeeris?

K: Kus ta sündis?

K: Mis on teada tema sünniajast?

K: Kuidas sai ta edukaks?

K: Mitu missat ta komponeeris?

K: Kuidas on tema looming võrreldav teiste selle perioodi heliloojate loominguga?

Otsing