Motett — mis on motett? Ajalugu, omadused ja tuntud heliloojad

Mis on motett?

Sõna "motett" tähistab peamiselt lühikest, sageli a cappella lauldud muusikapala, mis on ette nähtud liturgiliseks või pühaks kasutuseks. Traditsiooniliselt esines motett jumalateenistusel ja seda esitas koor ilma instrumente kasutamata. Sõnad olid tavaliselt ladina keeles, kuid aja jooksul hakati kasutama ka rahvakeeli. Kui sama tüüpi tekst on inglise keeles ja mõeldud anglikaani kiriku jaoks, nimetatakse seda sageli hümniks — siiski on hümn ja motett erineva päritolu ja vormiga terminid.

Ajalugu ja areng

Motette kirjutati juba keskajast alates. Varem olid motetid sageli komplekssed ja kihilised: keskaegses motetis võis tenor kanda tuntud meloodiat (sageli rahvamuusikast või gregooriuse laulust), millele lisati kaks või enam ülehäält, sageli eri tekstidega. Need varased motetid kasutasid tihti tehnikaid nagu isorütmia ja kontrapunt, mistõttu nende rütm ja harmoonia võisid olla väga keerulised. Üks keskaegse perioodi kuulsamaid motetikirjutajaid oli Guillaume de Machaut (1300–1377).

Renessansi perioodil kujunes motetist tähtis polüfooniline vorm, kus erinevad hääled (sopran, alt, tenor, bass) laulsid samaaegselt eri meloodilisi osi, kasutades tihti imiteerivat kontrapunti ja peent häälekoordineeringut. See periood andis meile palju ilusaid motette, mille selge tekstiline väljendus ja harmooniline pehmus sobisid religioossele kontekstile. Kuulsaim selle ajastu meister motetis oli Giovanni da Palestrina (1525–1594), kelle teosed on tihti näited renessansi polüfoonia ideaalist.

Barokiajal ilmus motetti erinevaid vorme: tekkis nii traditsiooniline a cappella motett kui ka kontserto- või accompagnato-tüüpi motett, kus kasutati instrumentaalset basso continuo't või muid instrumente. Heinrich Schütz (1585–1672) avaldas kogumiku Cantiones Sacrae ehk "pühad laulud", mis ühendavad ilmekat tekstide väljendamist ja varajase barokiajastu koloratuuri ning ritmikat. Johann Sebastian Bach (1685–1750) kirjutas kuus tuntud motetti saksa tekstidega; nende esitamise ümber on arutlusi, kas neid saadeti ka mõne pilliga. Mõned Bach'i motetid jagavad koori kaheksasse ossa (double choir), mis lisab ruumilist ja polyfoonilist sügavust.

Klassitsismi ja hilisema ajastu motetid on sageli lühemapoolsed ning tekstikesksemad; kõige kuulsam klassikalisest ajast pärit motett on Mozarti "Ave Verum Corpus" (K. 618).

Romantikaajal (19. sajandil) taasärkis huvi rikkamate harmooniate ja emosiooniga koorimuusika vastu. Näiteks Anton Bruckner (1824–1896) kirjutas mitu motetti, nagu tuntud "Locus iste", mis on ka tänapäeval populaarne nii liturgilistel jumalateenistustel kui ka kontsertidel.

Omadused ja tehnilised tunnused

Enamasti sakraalne ja tekstikeskne: motetti kasutatakse tekstide väljendamiseks (palved, piiblitekstid, liturgilised tekstid).
Polüfoonia ja kontrapunt: renessanss‑ja barokimotetid rõhutavad imiteerivat hääletekki ja häälekujundust.
A cappella vs instrumentaalne tugi: kuigi traditsiooniliselt lauldud ilma instrumentideta, kasutati hilisemas repertuaaris sageli continuo't või väikest instrumentaalansamblit.
Struktuur võib olla vabalt läbilauldud (through-composed) või sektsiooniliselt organiseeritud; leidub nii ühe kui mitme kooriga (double choir) lahendusi.
Keel: ladina oli klassikaline keel, ent alates hiljemast keskaegsest perioodist ja eriti pärast Reformaati tekkis motette ka rahvakeeltes (saksa, inglise jt).

Tuntud heliloojad ja näited

Motette on kirjutanud arvukad tähtsad heliloojad eri ajastutel. Mõned silmapaistvad näited:

Guillaume de Machaut — keskaegsed motetid, keerukad rütmilised kihid.
Josquin des Prez — renessansiaegsed motetid nagu "Ave Maria ... virgo serena".
Giovanni da Palestrina — näiteks "Sicut cervus" (tuntud renessansimotett).
Heinrich Schütz — Cantiones Sacrae kogumikud.
Johann Sebastian Bach — kuus motetti (näiteks BWV 225–230; arutelu nende täpse esiotsa ja soorituse kohta jätkub teadlaste seas).
Mozarti "Ave Verum Corpus" — klassikalise perioodi tundud motett.
Anton Bruckner — romantilised motetid, näiteks "Locus iste".
Muud tähtsad nimed: Thomas Tallis, William Byrd, Tomás Luis de Victoria, Orlande de Lassus jt, kes kõik rikastasid moteti repertuaari oma ajastule iseloomulike väljendusvahenditega.

Esitamine ja tänapäev

Tänapäeval esitatakse motette nii kiriklikus kontekstis kui kontsertidel. Erinevad ansamblid järgivad ajaloolisi esitamispraktikaid (näiteks a cappella-lähenemine või ajalooline tempotunnetus), kuid leidub ka kaasaegse tõlgenduse variante, kus kasutatakse koori kõrvale instrumentaalansamblit, salvestusstuudio efekte või kaasaegset harmoonilist keelt. Motett on säilitanud koorimuusikas olulise koha, kuna see ühendab tugeva tekstilise sõnumi ja rikka muusikalise struktuuri.

Kokkuvõte

Motett on mitmekihiline ja ajas arenenud muusikavorm: algselt keskaegsest liturgilisest kontekstist kasvanud polüfooniline teos, mis renessanssist alates kujunes koorimuusika üheks kõrgeks väljendusviisiks. Motettide repertuaaris leidub nii ajaloolisi meistriteoseid kui ka tänapäevaseid helitöid, mistõttu on see žanr jätkuvalt elujõuline ja mitmekesine.

Küsimused ja vastused

K: Mis on motett?

V: Motett on kirikuteenistuse muusikapala, mida laulab koor ilma instrumente kasutamata. Tavaliselt on sõnad ladina keeles, kuid kui sõnad on anglikaani kiriku jaoks kirjutatud inglise keeles, nimetatakse seda hümniks.

K: Millal hakati kirjutama motette?

V: Motette on kirjutatud juba keskajast alates.

K: Kuidas olid keskaegsed motetid üles ehitatud?

V: Keskaegsed motetid olid sageli väga keerulise rütmiga, kus tenoril oli meloodia, mis võis olla rahvamuusika, ja kaks häält panid sellele üsna keerulised saatemängud.

K: Kes oli üks kuulsamaid keskaegseid heliloojaid, kes kirjutas motette?

V: Guillaume de Machaut (1300-1377) oli üks kuulsamaid keskaegseid heliloojaid, kes kirjutas motette.

K: Kuidas olid renessansiaegsed motetid üles ehitatud?

V: Renessansiajastu motetid olid tavaliselt polüfoonilised, mis tähendab, et eri hääled, näiteks sopran, alt, tenor ja bass, laulsid samaaegselt erinevaid meloodiaosi, mis teeb selle väga ilusaks, kuid üsna keeruliseks kuulamiseks.

Küsimus: Kes oli üks kuulsamaid barokiaja heliloojaid, kes kirjutas motette?

V: Heinrich Schütz (1585-1672) oli üks kuulsamaid barokiaja heliloojaid, kes kirjutas motette, mida ta nimetas "Cantiones Sacrae" (mis tähendab "püha laul").

K: Kes komponeeris Ave Verum Corpus klassikaperioodil?

V: Mozart komponeeris Ave Verum Corpus'i klassikalise ajastu jooksul.