Heinrich Schütz — Saksa barokkhelilooja ja koorimuusika pioneer (1585–1672)
Heinrich Schütz (sündinud Köstritz, Saksimaa, 8. oktoober 1585; surnud Dresden, Saksamaa, 6. november 1672) oli oma aja üks suurimaid saksa heliloojaid ja tähtis sillapüstitaja Itaalia baroki ning saksa kirikumuusika vahel. Noorena sõitis ta Itaaliasse, et õppida suurte itaalia heliloojate käe all kompositsioonikunsti — peamiselt Veneetsias, kus Giovanni Gabrieli andis talle tunde. Kui Gabrieli 1612. aastal suri, naasis Schütz Saksamaale ja asus tööle Dresdeni õukonnale; suurema osa oma elust oli ta Dresdeni kuurvürsti õukonnas õukondlik helilooja. Ta külastas Itaaliat teist korda 1628. aastal, et täiendada oma teadmisi ja tutvuda Claudio Monteverdi muusikaga; reiside käigus sattus ta ka Kopenhaagenit külastama. Suurem osa tema loomingust koosneb kooriteostest, eriti motettidest ja madrigaalidest, ning tema käsitlus põimib uut itaalia stiili ning traditsioonilist kontrapunkti. Eriti tuntud on tema jõuluoratoorium ning teosed, mis demonstreerivad tugevat tekstikeskset väljendust.
Elulugu ja töö Dresdenis
Schütz pälvis hariduse ja praktilise koolituse Veneetsia suurettevõtetes, mis mõjutas oluliselt tema kompositsioonilist stiili. Tagasi Saksamaal pühendus ta õukondlikule teenistusele: organiseeris ja juhtis koore, mängis sõna- ja muusikalisi teenistusi ning kirjutas muusikat sakraalseks- ja ilmalikuks kasutuseks. Kolmekümneaastane sõda ja selle tagajärjed mõjutasid Dresdeni kultuurielu — ressursipuuduse tõttu tuli tal sageli kohaneda väiksemate koosseisudega, mida ta asendas intiimsemate kontsertvormidega.
Muusikaline stiil ja uuendused
Schützi muusika ühendab itaalia baroki väljendusrikkust ja värvikust saksa text-setting’u (teksti selge ja emotsionaalne sõnastus) ning ranged kontrapunktilised võtted. Ta kasutas polyfooniat ja koorikõrvalefekte, vaheldades solo-jaansamblite ning suure koori vahel (concertato-prinzip). Tema käekiri rõhutab sõna tähendust: rütm, meloodia ja harmoonia on tihti kujundatud teksti tähendust peegeldama. Samuti innoveeris ta bassa continuo kasutust ning oskas luua dramaatilisi helipilte, mis sarnanevad itaalia madrigaalide efektidega.
Olulised teosed
- Psalmen Davids – varajane häälestatud ja instrumentaalne kogu, mis kuvab Schützi itaaliapärast mõtteviisi ja koorilahendusi.
- Symphoniae sacrae – sarjad kontsertantsetest paladest, mis näitavad tema sünergiat itaalia ja saksa stiili vahel ning käsitlevad nii üksikuid soliste kui ka väikseid ansambleid.
- Musikalische Exequien – tuntud ja kõrgelt hinnatud matusemüsika, mida peetakse üheks tema meistriteoseks ja oluliseks näidiseks religioossest muusikast saksa barokis.
- Kleine geistliche Konzerte ja Geistliche Chormusik – intiimsemad religioossed teosed väikestele koosseisudele, mis loodi sageli sõja ja nappuse tingimustes esinemiseks.
- Jõuluoratoorium (Weihnachtshistorie) – Schützi sarnaselt eristuv jutustuslik oratoorium, kus tekstil on keskne roll ning muusika toetab sündmuse narratiivi.
Pärand ja tähtsus
Schütz on sageli nimetatud saksa varase baroki tähtsaks eeskujuks ja üllatavalt mõjukaiks sillaks Itaalia uuenduste ning hilisema saksa kooritraditsiooni vahel. Tema rõhuasetus teksti intelligentsel seadistamisel ning oskus kombineerida polifoonilist distsipliini ja dramaatilist ilmekust on jätnud püsiva jälje saksa koorimuusikale. Tema teoseid esitatakse tänapäeval nii traditsioonilistes kui ka ajalooliselt informeeritud tõlgendustes ning need kuuluvad paljude kooride repertuaari üle kogu Euroopas ja mujal maailmas.
Kuigi Schütz elas ja töötas pikalt õukonnas, kajastub tema loomingus nii suur-lahenduste meeleolu kui ka lähedasem, intiimsem võimekus kõneleda usust ja tunnetest läbi muusika. See mitmekülgsus teeb temast ühe silmapaistvaima isiku Saksa muusikaloos.


Heinrich Schütz.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Heinrich Schütz?
V: Heinrich Schütz oli oma aja suurim saksa helilooja.
K: Kuhu reisis Heinrich Schütz, et õppida kompositsioonikunsti?
V: Heinrich Schütz reisis Itaaliasse, et õppida kompositsioonikunsti suurtelt Itaalia heliloojatelt, nagu Giovanni Gabrieli, ja hiljem Claudio Monteverdi muusikast.
K: Millal suri Giovanni Gabrieli?
V: Giovanni Gabrieli suri 1612. aastal.
Küsimus: Mis ametikohal oli Heinrich Schütz suurema osa oma elust?
V: Heinrich Schütz oli suurema osa oma elust Dresdeni kuurvürstide kabelis õukondlik helilooja.
K: Milliseid kompositsioone Heinrich Schütz peamiselt kirjutas?
V: Heinrich Schütz kirjutas peamiselt kooriteoseid, eriti motette ja madrigale.
K: Milles oli Heinrich Schütz eriti hea?
V: Heinrich Schütz oli eriti hea kontrapunkti kirjutamises ja tema muusikas on väga silmatorkavad efektid.
K: Milline Heinrich Schützi teos on eriti kuulus?
V: Eriti kuulus on Heinrich Schützi jõuluoratoorium.