Madrigal
Madrigal on eriline laul, mida laulab väike grupp inimesi. Madrigaalid olid populaarsed 16. ja 17. sajandil. See oli renessansimuusika lõpp ja barokkperioodi algus. Nad said alguse Itaaliast ja muutusid lühikest aega väga populaarseks nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal. Madrigaalide sõnad räägivad alati ilmalikest (mitte-religioossetest) asjadest, nt armastusest.
Kui itaalia heliloojad hakkasid kirjutama madrigale, olid neile tuttavad laulutüübid frottola, motett ja prantsuse šansoon (laul). Esimesed madrigalid olid 2- või 3-häälsed, kuid hiljem kirjutati palju madrigale 4- või 5-häälsetele. Need hääled võisid olla ühehäälsed (üks inimene igale häälele) või mitmehäälsed. Mõnikord mängis repliike ka mõni instrument, kuid tavaliselt lauldi madrigali ilma saatjata.
Madrigaal oli oma aja tähtsaim ilmalik muusikavorm. Itaalias oli see väga populaarne umbes aastatel 1550-1630. Inglismaal oli madrigaliperiood umbes 1588-1620.
1533. aastal kogus Philippe Verdelot Veneetsias kokku ja avaldas raamatu "Primo libro di Madrigali" ("Esimene Madrigalide raamat"). See tegi madrigalid väga populaarseks. Jacob Arcadelt avaldas mitu köidet madrigaleid, mis olid nende arengu seisukohalt väga olulised. 1588. aastal avaldas Nicholas Yonge Inglismaal kogumiku "Musica Transalpina" (Muusika üle Alpide). Need olid itaalia madrigalid tõlgitud tekstidega. Madrigaal muutus Inglismaal järsku äärmiselt populaarseks ja jäi selleks kuni 1620. aastani, mil selle tähtsus järk-järgult vähenes.
Inimestele meeldisid madrigalid, sest need olid lõbusad. Kui võimalik, pani helilooja muusika kõlama nagu lauletud sõna. Sõna nagu "naeratus" sai kiiret muusikat, "ohkama" sai noodi, millele järgnes lühike paus, nagu laulja ohkaks, "tõuse nii kõrgele" lauldi muusika saatel, mis tõusis väga kõrgele. Sellist asja nimetati "sõnamaalimiseks". Seda võib leida ka religioosses muusikas, kuid viis, kuidas seda kasutati madrigalides, oli uus ja põnev. Väga sageli oli salm ja refrään, mida sageli lauldi lihtsalt sõnadele nagu "fa la la la la la". Laulud rääkisid tihtipeale karjastest ja karjapoegadest, kes armuvad.
Olulisimad madrigaliheliloojad Itaalias olid Giovanni da Palestrina, Luca Marenzio, Jacques Arcadelt, Adrian Willaert, Cipriano de Rore, Carlo Gesualdo, Giaches de Wert ja Claudio Monteverdi. Inglismaal olid need William Byrd, Thomas Morley, John Wilbye, Thomas Weelkes, John Dowland, Orlando Gibbons ja Thomas Tomkins. Umbes franco-flaami , Orlando di Lasso, Josquin des Prez . Hispaanlastest, Tomás Luis de Victoria, Mateo Flecha.
Madrigalide esitamine
Renessansiajal esitati madrigale kas meelelahutusena tähtsatel pidustustel või lõõgastavaks meelelahutuseks harrastajate rühmade poolt oma kodudes, sest madrigal oli ilmalik lauluviis.
Tänapäeval laulavad madrigale sageli keskkoolide või kolledžite madrigalikoorid, sageli õhtusöögijärgse meelelahutusena. Mõnikord kannavad lauljad renessansiaegseid kostüüme.
Küsimused ja vastused
K: Mis on madrigal?
V: Madrigal on eriline laul, mida laulab väike grupp inimesi. See oli populaarne 16. ja 17. sajandil renessansimuusika ja baroki alguse ajal. Sõnad räägivad alati ilmalikest (mitte-religioossetest) asjadest, näiteks armastusest.
K: Kust pärineb madrigaal?
V: Madrigaalid said alguse Itaaliast ja muutusid lühikest aega väga populaarseks nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal.
K: Mitu häält kasutati madrigalide kirjutamisel?
V: Algselt kirjutati madrigale 2- või 3-häälselt, kuid hiljem kirjutati neid 4- või 5-häälselt. Need hääled võisid olla üksikhääled (üks inimene igale häälele) või mitu inimest, kes laulsid koos. Mõnikord mängisid ridu ka pillid, kuid tavaliselt lauldi neid ilma saatjata.
K: Millal hakkasid itaalia heliloojad kirjutama madrigale?
V: 1533. aastal kogus ja avaldas Philippe Verdelot "Primo libro di Madrigali" (Esimene Madrigaalide raamat), mis tegi need väga populaarseks. Seejärel avaldas Jacob Arcadelt mitu köidet, mis aitasid seda muusikavormi edasi arendada.
K: Millal oli madrigalide populaarsuse tippaeg Itaalias?
V: Madrigaalide populaarsuse tippaeg Itaalias oli ajavahemikus 1550-1630. Inglismaal oli see ajavahemikus 1588-1620.
K: Mis pani inimesi madrigale nii väga armastama?
V: Inimestele meeldisid need, sest need olid lõbusad; heliloojad kasutasid sageli sõnamaalingute tehnikat, mille puhul muusika kõlas nagu see, mida lauldi, näiteks kiired noodid koos "naeratusega" või pikad noodid koos "ohkega". Samuti olid neis värsid ja refräänid, mis lõppesid sageli "fa la la la la la". Lõpuks sisaldasid need tavaliselt lugusid armunud karjastest ja karjapoegadest, mis lisas nende võlu.
Küsimus: Kes on mõned olulised madrigalide heliloojad eri riikidest?
V: Mõned olulised heliloojad Itaaliast on Giovanni da Palestrina, Luca Marenzio, Jacques Arcadelt, Adrian Willaert, Cipriano de Rore, Carlo Gesualdo, Giaches de Wert ja Claudio Monteverdi; William Byrd, Thomas Morley John Wilbye ,Thomas Weelkes ,John Dowland ,Orlando Gibbons ja Thomas Tomkins Inglismaalt; Orlando di Lasso ,Josquin des Prez Prantsusmaalt; Tomás Luis de Victoria ,Mateo Flecha Hispaaniast.
