Duurskaala (mažoor): definitsioon, ehitus ja C-duur näide

Duurskaala (mažoor) — selge definitsioon, ülesehitus ja praktiline C-duur näide; õpi noodid Do–Si, klaveril mängimine ja teooria lihtsalt ja kiirelt.

Muusikateoorias on duurskaala ehk joonia skaala üks diatoonilistest skaaladest. See koosneb seitsmest eraldi noodist, millele lisandub kaheksandik, mis on sama, mis esimene oktaav kõrgemal. Solfegees vastavad need noodid silpidele "Do, Re, Mi, Fa, Sol, La, Ti/Si, Do". Kõige lihtsamini kirjutatav või klaveril mängitav duurskaala on C-duur, ainus duurskaala, mis ei nõua terasid ega diagonaale, kasutades ainult klaveri klaviatuuri valgeid klahve:

C-duur skaala

Mis on duurskaala?

Duurskaala on diatooniline skaala, millel on kindel intervallikord — see annab skaalale "helise" ja rõhutab seda, mida muusikas nimetatakse toonikaks (skaala põhitoon). Duurskaala kõlab üldiselt "helgemalt" või rõõmsamalt võrreldes mollskaalaga.

Ehitus ja intervallivalem

Duurskaala koosneb seitsmest järjestikusest noodist, mille vahel on täpsed pooltoonide ja tervetoonide (sekundite) järjestused. Üldine intervallivalem on:

Tervetoon — tervetoon — pooltoon — tervetoon — tervetoon — tervetoon — pooltoon

Tähistades tervetooni tähega W (whole step) ja pooltooni H (half step), saab valemi kujul: W–W–H–W–W–W–H. Selle valemi abil saab ehitada iga duuri, alustades mistahes helist.

Skaaliaste ja nende nimetused

• I — toonika (põhiton, Do)
• II — suur sekund (Re)
• III — suur ters (Mi)
• IV — puhas kvart (Fa)
• V — puhas kvint (Sol)
• VI — suur sekst (La)
• VII — suur septim (Ti/Si)
• VIII — oktaav (Do, ühe oktaavi kõrgemal)

Kuidas ehitada C-duuri ja selle omadused

C-duur algab noodist C ja järgib intervallivalemit W–W–H–W–W–W–H. Kuna sellel skaalal puuduvad ristikõrvid (♯) ja bemollid (♭), kasutatakse vaid klaveri valgeid klahve: C, D, E, F, G, A, B, C. Seega on C-duuri tähtsaimad omadused:

• käsimärge (võti) — ei sisalda ristkriipse ega bemolle (0 ♯ / 0 ♭);
• relatiivne moll — A-moll (A minor) on C-duuri relatiivne moll ehk neil on sama võtmemärgis;
• paralleelne moll — C-moll (C minor) on C-duuri paralleelne moll (algab C-st, aga sisaldab erinevaid muudetud astmeid ja võtmemärgis on 3 ♭).

Kolmkõlad ja harmooniline funktsioon C-duuris

Iga skaala astmele saab ehitada kolmheli (triadi), mis omab harmoonilist tähendust. C-duuri põhikad triadid on:

• I — C (C major)
• ii — Dm (D minor)
• iii — Em (E minor)
• IV — F (F major)
• V — G (G major)
• vi — Am (A minor)
• vii° — Bdim (B diminished)

Neid akorde kasutatakse muusikaliste fraaside ja harmooniliste liikumiste loomiseks (nt V→I ehk dominant → toonika annab tugeva lahenduse).

Klassikaline näide ja klaveriharjutused

C-duur on algajale eriti mugav, kuna klaviatuuril pole musti klahve: samaaegselt saab selgitada nootide paiknemist ja klahvide geomeetriat. Tavapärane sõrmitus C-duuri mängimiseks klaveril on:

• Parema käe tõus: 1–2–3–1–2–3–4–5 (näpu 1 = pöial, 5 = väike sõrm)
• Parema käe laskumine: 5–4–3–2–1–3–2–1
• Vasaku käe tõus: 5–4–3–2–1–3–2–1
• Vasaku käe laskumine: 1–2–3–1–2–3–4–5

Need sõrmitused aitavad sujuvalt thumb-under ja üle-sõrme liigutusi harjutada.

Tähendus praktikas ja näited

C-duur sisaldub paljudes tuntud lauludes ja heliloomingus ning on sageli kasutatav lastelaulude, õppematerjalide ja lihtsamate harmooniate juures. Solfeeges kasutatakse skaalimärkide puhul tavaliselt silpe "Do, Re, Mi, Fa, Sol, La, Ti, Do".

Kuidas ehitada teisi duure

Vali alustoona mis tahes noot, seejärel rakenda valemit W–W–H–W–W–W–H, lisades vajadusel ristikõrpe või bemolle, et saada täpsed pooltoonid ja tervetoonid. Näiteks G-duur nõuab ühe ristikõrbe (F♯), F-duur ühe bemolli (B♭) jms — seda kirjeldab ka kvintide ring (circle of fifths).

Kokkuvõte

Duurskaala on muusikateooria põhielement, millel on selge intervallistruktuur ja harmoonilised funktsioonid. C-duur on lihtsaim ja hea õppe-eeskuju, sest sellel pole ristikõrpe ega bemolle. Mõistes duurskaala ehitust, skaalaaste ja akordide järjepidevust, on lihtsam luua ja analüüsida muusikalisi fraase igas toonis.

Shape

Duuri skaala on sammude kogum järjekorras "Terve:Terve:Pool:Terve:Terve:Terve:Terve:Terve:Pool" (toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, toon, pooltoon). Lääne skaalad ei jäta ühtegi rida või tühikut noodijoonel vahele ja nad ei korda ühtegi nooti erineva juhusliku noodiga. See tähendab, et skaala võtmesignatuuris on ainult terav või ainult madal.

Skaala astmete nimed

• 1. - Tonic - põhinooti
• 2. - Supertonic
• 3. - Mediant
• 4. - Subdominant
• 5. - domineeriv
• 6. - Alamväelane
• 7. - Juhtiv toon
• 8. - toonika ( või oktaav)

Viiendaidete ring

Viienda ringi kirjeldas esmakordselt 1728. aastal Johann David Heinichen oma raamatus "Der General-bass". Sellest ajast saadik on seda kasutatud skaalade vaheliste suhete näitamiseks.

Ringi sees olevad numbrid näitavad diiside või terade arvu võtmes, kusjuures diisivõtmed lähevad päripäeva ja teravivõtmed vastupäeva alates C-duurist (kus ei ole diase ega terasid). Ring sõltub enharmoonilistest suhetest ringis, mis on kuus tera või tera suurtele võtmetele F♯ = G♭ ja D♯ = E♭ väikestele võtmetele (Drabkin 2001). Seitse terti või diagonaali moodustavad suurtoonid (C♯-duur ja C♭-duur), mida on lihtsam kirjutada viie terti või diagonaaliga (nagu D♭-duur või B-duur).

Tervete ja poolte sammude muster

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on duuri skaala?

K: Mitu nooti on duurskaalas?

K: Milliseid silpe kasutatakse iga noodi kujutamiseks duurskaalas?

K: Millist duurskaalat on kõige lihtsam kirjutada või klaveril mängida?

K: Kuidas saab klaveri klaviatuuril C-duur skaalat tuvastada?

K: Kas klaveri klaviatuuril saab C-duuri ka muul viisil tuvastada?

Otsing