Mažoor

Muusikateoorias on duurskaala ehk joonia skaala üks diatoonilistest skaaladest. See koosneb seitsmest eraldi noodist, millele lisandub kaheksandik, mis on sama, mis esimene oktaav kõrgemal. Solfegees vastavad need noodid silpidele "Do, Re, Mi, Fa, Sol, La, Ti/Si, Do". Kõige lihtsamini kirjutatav või klaveril mängitav duurskaala on C-duur, ainus duurskaala, mis ei nõua terasid ega diagonaale, kasutades ainult klaveri klaviatuuri valgeid klahve:

C-duur skaala

The C major scale.

Shape

Duuri skaala on sammude kogum järjekorras "Terve:Terve:Pool:Terve:Terve:Terve:Terve:Terve:Pool" (toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, toon, pooltoon). Lääne skaalad ei jäta ühtegi rida või tühikut noodijoonel vahele ja nad ei korda ühtegi nooti erineva juhusliku noodiga. See tähendab, et skaala võtmesignatuuris on ainult terav või ainult madal.

Skaala astmete nimed

1. - Tonic - põhinooti
2. - Supertonic
3. - Mediant
4. - Subdominant
5. - domineeriv
6. - Alamväelane
7. - Juhtiv toon
8. - toonika ( või oktaav)

Viiendaidete ring

Viienda ringi kirjeldas esmakordselt 1728. aastal Johann David Heinichen oma raamatus "Der General-bass". Sellest ajast saadik on seda kasutatud skaalade vaheliste suhete näitamiseks.

Circle of fifths

Ringi sees olevad numbrid näitavad diiside või terade arvu võtmes, kusjuures diisivõtmed lähevad päripäeva ja teravivõtmed vastupäeva alates C-duurist (kus ei ole diase ega terasid). Ring sõltub enharmoonilistest suhetest ringis, mis on kuus tera või tera suurtele võtmetele F♯ = G♭ ja D♯ = E♭ väikestele võtmetele (Drabkin 2001). Seitse terti või diagonaali moodustavad suurtoonid (C♯-duur ja C♭-duur), mida on lihtsam kirjutada viie terti või diagonaaliga (nagu D♭-duur või B-duur).

Tervete ja poolte sammude muster

Harmoonilised omadused

Duuri skaalat kasutatakse lääne muusikas sagedamini kui molliskaalat selle ainulaadsete harmooniliste omaduste tõttu. Näiteks on duuri kolmandik harmoonilises reas palju tugevam (see on 5., 10. ja 20. harmooniline - vt allpool) kui molli kolmandik (19. harmooniline).

Seotud leheküljed

Moll skaala
Enharmooniline
Võrdne temperament
Lihtsalt intonatsioon
Lydia režiim
Major ja minor
Muusikateooria
Tetrachord

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on duuri skaala?

V: Duuri skaala, mida tuntakse ka Joonia skaala nime all, on üks diatoonilistest skaaladest muusikateoorias. See koosneb seitsmest eraldi noodist ja kaheksandiknoodist, mis on sama, mis esimene noot, kuid oktaavi võrra kõrgemal.

K: Mitu nooti on duurskaalas?

V: Duuri skaala koosneb kaheksast noodist.

K: Milliseid silpe kasutatakse iga noodi kujutamiseks duurskaalas?

V: Duuri skaala iga noodi kujutamiseks kasutatakse järgmisi silpe: "Do, Re, Mi, Fa, Sol, La, Ti/Si, Do".

K: Millist duurskaalat on kõige lihtsam kirjutada või klaveril mängida?

V: Klaveril on kõige lihtsam kirjutada või mängida C-duur skaala, kuna see ei nõua terasid ega diagonaale ja kasutab klaviatuuril ainult valgeid klahve.

K: Kuidas saab klaveri klaviatuuril C-duur skaalat tuvastada?

V: C-duuri saab tuvastada, mängides kõiki valgeid klahve alates C-st ja lõpetades C-ga oktaavi võrra kõrgemal.

K: Kas klaveri klaviatuuril saab C-duuri ka muul viisil tuvastada?

V: Jah - võite otsida ka kahte musta klahvi, millele järgneb kolm musta klahvi, millele järgneb kaks musta klahvi - see näitab, et olete jõudnud C-duurini.