Harmoonikad
Harmoonikad muusikas on noodid, mis tekivad erilisel viisil. Need on noodid, mis tekivad "harmoonilise seeria" osana.
Füüsikas on harmooniline laine laine, mis on lisatud põhilainele. Selles artiklis on juttu helilainetest, mida saab selgelt mõista, kui vaadata muusikainstrumendi keelde.
Kui viiuldaja mängib viiulikeelel noodi, hakkab keel väga kiiresti vibreerima. See vibratsioon paneb õhu vibreerima ja helilained jõuavad meie kõrva, nii et me kuuleme seda. Kui noot oleks absoluutselt puhas, liiguks keel täiusliku sinusoidi kujul ja tekitaks ainult ühe sageduse, kuid selle asemel tekivad samaaegselt mitu sagedust koos põhisagedusega. Viiulikeelel mängitud noot paneb keeled väga keeruliselt vibreerima. On olemas põhinoot (põhiheli), kuid sellele lisandub palju teisi väikseid noote, mis kõik annavad kokku heli erilisel viisil, mis ütleb meile, et tegemist on viiuliga, mitte klarnetiga või inimhäälega.
Mida kõrgem on noot, seda kiiremini vibreerib keel. Keskmisest C-st kõrgemal asuv A (viiulimängija A-haru) vibreerib 440 Hz (440 korda sekundis). See on "põhiharmoonika" või "esimene harmooniline". Teine harmooniline vibreerib kaks korda kiiremini (suhe 2:1): 880Hz. See annab A oktavi võrra kõrgemale. Kolmas harmooniline annab suhte 3:2. See annab E (oktaavi ja viiendiku võrra kõrgemal kui põhiheli). Mida kõrgem on harmooniline, seda vaiksem on see, kuid suhe on alati täisarv (mitte murdosa).
Iga pillidel mängitud noot on tegelikult mitme noodi või "harmoonia" kombinatsioon, kuigi me ei pruugi aru saada, et kuuleme korraga rohkem kui ühte nooti. Mängige klaveril kõige madalamat C-t. Nüüd leidke järgmine C, mis on oktavi võrra kõrgemal. Vajutage seda klahvi väga aeglaselt, nii et see ei kõlaks, ja hoidke seda all. Seda all hoides mängige uuesti alumist C-d, tehes seda kõvasti ja väga lühidalt. Nüüd kõlab vaikselt hoitud C. See tuleneb sellest, et selle C-i keeled vibreerivad veidi, sest see on madala C-i harmooniline (nad võivad vibreerida, sest summuti on noodi allhoidmise ajal keelest väljas). Sama võib teha, kui hoida allapoole järgmist G, siis järgmist C, siis E. Mida kõrgemal on noot, seda nõrgemaks (vaiksemaks) muutuvad harmoonilised helid. Alljärgnevas muusikalises näites on näidatud harmoonilise seeria noodid noodikirjelduses.
Harmoonilise seeria nootide kuulamiseks klõpsake siin: klõpsake siin.
Illustratsioon harmoonilise jada kui muusikalise märkmiku kohta. Kõik noodid ei ole täpselt häälestatud; vt allpool üksikasju.
Harmoonikate mängimine instrumentidel
Muusikud peavad mõnikord oma instrumentidel mängima harmoonilisi helisid. Noodikirjelduses näidatakse seda, kui nooti kohale pannakse väike ring.
Viiuldaja võib panna oma sõrme väga kergelt keelele, nii et see jagab keeled pooleks. Ta kuuleb harmoonilist (noodi, mis on avatud keelest oktaavi võrra kõrgemal). Asetades sõrme teistesse kohtadesse, saab ta rohkem harmoonilisi helisid, nt puudutades keelde veerandi võrra allapoole, saab ta järgmise harmoonilise. "Kunstlikke harmooniaid" saab mängida, kui peatada keel tavalisel viisil sõrmega (nii et keel on nüüd lühem) ja asetada väike sõrm kaugemale keelele, et saada peatatud noodi harmooniline. Kunstlikud harmoonikad kirjutatakse rombikujuliste nootide peadega. Neid on väga raske hästi mängida.
Harfimängijad võivad mängida harmoonilisi helisid vasaku käega, peatades keeled käe küljega (väikese sõrme lähedal) ja tõmmates neid pöidlaga või sõrmega. Vasaku käega saab mängida kuni 3 nooti. Parema käega võivad nad mängida harmoonilisi helisid, peatades keel teise sõrme ülemise sõrme sõrmeosa ja pillida pöidlaga. Parema käega saab mängida ainult ühte harmoonilist nooti. Harmoonikad harfil kõlavad väga ilusasti.
Puupuhkpillide ja puhkpillide mängijad mängivad paljusid noote veidi tugevamalt puhudes (ülepuhumine), et saada kõrgemaid nootide seeriaid. Sellised instrumendid nagu plokkflööt võivad mängida akorde, pannes mitu harmooniat koos kõlama, kuid seda on äärmiselt raske teha ja seda esineb tänapäeva muusikas ainult virtuooside puhul.
| ||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on muusikas harmoonikud?
V: Harmoonikud muusikas on noodid, mis tekivad "harmoonilise jada" osana. Need noodid tekivad erilisel viisil ja hõlmavad lainete lisamist põhilainele.
K: Kuidas toimivad helilained?
V: Helilainete toimimist saab mõista, kui vaadata muusikainstrumendi keelde. Kui viiuldaja mängib viiuli keelel nooti, hakkab keel väga kiiresti vibreerima ja see vibratsioon paneb õhu vibreerima, tekitades helilained, mis jõuavad meie kõrva, nii et me kuuleme seda.
K: Milline on erinevate harmooniate suhe?
V: Mida kõrgem on harmooniline, seda vaiksem on see, kuid suhe on alati täisarv (mitte murdosa). Näiteks keskmisest C-st kõrgemal asuv A (viiulimängija A-harmoonika) vibreerib 440 Hz (440 korda sekundis), mida nimetatakse "põhiharmoonikaks" või "esimeseks harmoonikaks". Teine harmooniline vibreerib kaks korda kiiremini (suhe 2:1): 880Hz, mis annab A-heli oktavi võrra kõrgemal. Kolmas harmooniline annab suhte 3:2, mille tulemuseks on E (oktaavi ja viiendiku võrra kõrgemal kui põhiheli).
K: Kuidas saab ühest instrumendist kuulda mitut nooti?
V: Iga noot, mida pillidel mängitakse, koosneb tegelikult mitmest noodist või "harmoonikast", kuigi me ei pruugi aru saada, et kuuleme korraga rohkem kui ühte nooti. Seda saab demonstreerida, kui mängida klaveril kõige madalamat C-d ja seejärel aeglaselt alla vajutada teine C, mis on oktavi võrra kõrgemal, ilma et see kõlaks; kui te mängite uuesti madalat C-d, tehes seda kõvasti ja lühidalt, kuulete ka vaikset C-d, sest selle keeled on vibreerinud tänu vaiksele allasurumisele, olles samas osa selle harmoonilisest seeriast.
Küsimus: Kuidas näeb välja harmooniate muusikaline märkimine?
V: Harmoonikute muusikaline märkimine näitab kõiki nende üksikuid noote nende harmooniliste seeriate piires.
K: Kas harmooniate kuulamiseks on olemas mõni audiomeeniline näide?
V Jah - siia klõpsates pääseb ligi audioproovidele, mis näitavad, kuidas erinevad harmoonilised helid kõlavad, kui neid kombineerida üheks noodiks või akordiks.
