Helilaad
Muusika moodid on omamoodi skaala.
Vanad kreeklased kasutasid oma muusikas mitmeid moode. Keskaegsed muusikud laenasid nende moodide nimed, et kirjeldada oma muusikas kasutatavaid skaalasid. Lääne muusikas kasutatakse tavaliselt peamiselt kahte skaalat: duur ja moll, mis vastavad joonia ja aeolianlikule moodile. Nagu mis tahes muu skaala, võib ka mood alustada mis tahes noodiga.
Igal režiimil on erinev toonide ja pooltoonide (või "pooltoonide") muster (vt. pooltoon).
- Lääne-duur skaala (nt C-duur skaala C D E F G A B C) algab oma põhinoodist ja tõuseb ülespoole, kasutades iga noodi vahel järgmist toonide ja pooltoonide mustrit:
toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, toon, pooltoon.
- Lääne loomulik moll skaala (nt A loomulik moll skaala A B C D E F G A) teeb sama, kuid selles on iga noodi vahel teistsugune toonide ja pooltoonide muster:
toon, pooltoon, toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, toon.
Režiime on kõige lihtsam näha klaveri klaviatuuril, kasutades ainult valgeid noote. Kõige levinumad kaasaegsed režiimid on järgmised:
- Joonia (C D E F G A B C)
- Dorian (D E F G A B C D)
- Friigiline (E F G A B C D E)
- Lydia (F G A B C D E F)
- Mixolydian (G A B C D E F G)
- Aeolian (A B C D E F G A)
- Locrian (B C D E F G A B)
On näha, et
- Joonia režiim on duurskaala.
- Dorian on naturaalne moll skaala, millel on tõstetud kuuesik.
- Früügia on naturaalne moll skaala, mille sekund on langetatud.
- Lydia on duurskaala, millel on tõstetud neljandik.
- Miksolüüdi on duurskaala, millel on langetatud seitsmendik.
- Aeolian on loomulik moll skaala.
- Locrian kõlab üsna kummaliselt ja seda ei kasutatud keskaegses muusikas peaaegu kunagi. See on moll skaala, millel on alandatud sekund ja vähendatud viiendik.
Igal režiimil on ka versioon nimega "hypo-". Näiteks: A - A on hüpodooriline. See on sama, mis aeoliline, kuid D-t käsitletakse "põhitoonina".
Režiimide nimed pärinevad Vana-Kreeka linnadest.
Keskajal kasutati neid režiime kirikumuusikas laialdaselt.
Mõned viimaste sajandite heliloojad on oma muusikas aeg-ajalt nautinud antiikmoodide kasutamist. Rahvalaulud on sageli modaalsed. Greensleeves on näide tuntud meloodiast, mis on modaalne.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on muusikas režiimid?
V: Muusikas on moodid mingi skaala. Neid kasutasid vanad kreeklased ja laenasid keskaegsed muusikud oma muusikas kasutatavate skaalade kirjeldamiseks.
K: Mitu skaalat kasutatakse lääne muusikas tavaliselt valdavalt?
V: Lääne muusikas kasutatakse tavaliselt peamiselt kahte skaalat - duur ja moll, mis vastavad joonia ja aeolise režiimile.
K: Milline on lääne duurskaala puhul iga noodi vaheliste toonide ja pooltoonide muster?
V: Lääne duurskaala puhul on iga noodi vaheliste toonide ja pooltoonide muster järgmine: toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, toon, pooltoon.
K: Milline on toonide ja pooltoonide muster iga noodi vahel lääne naturaalmollskaala puhul?
V: Toonide ja pooltoonide muster iga noodi vahel on lääne loomulikus molliskaala puhul toon, pooltoon, toon, toon, pooltoon, toon ,toon.
K: Millised on mõned levinud kaasaegsed moodid?
V: Mõned levinumad moodid on iooniline (C D E F G A B C), doriaalne (D E F G A B C D), früügia (E F G A B C D E), lüüdia (F G A B C D E F), miksolüüdia (G A B C D E F G), aeoliline (A B C D E F G A) ja lokriani (B C D E F G A B).
K: Kust pärinevad moodide nimed?
V: Moodide nimed pärinevad Vana-Kreeka linnadest. Keskajal kasutati neid laialdaselt kirikumuusikas.
K: Kas rahvalaulud on sageli modaalsed?
V: Jah, rahvalaulud on sageli modaalsed. Näide tuntud meloodiast, mis on modaalne, on Greensleeves.
