Muusikamoodid: määratlus, peamised tüübid ja näited
Muusikamoodid: põhjalik määratlus, peamised tüübid (joonia, doraan, friigiline jpm) ja praktilised näited — avastage, kuidas moodid kujundavad helikeelt.
Muusikamoodid on eriliigid skaalidest: need määravad, milliseid astmeid ja millist astmeviisi (toonide ja pooltoonide järjestust) kasutatakse meloodias ja harmoonias. Moodid ei vaja eraldi noodistikku — iga mood võib alata suvalisest noodist ja tuletub sageli suure ehk skaala astmetest.
Ajalooline taust
Vana-Kreeklased kasutasid muusikas mitmeid moode ja nende nimetusi laenasid keskaja muusikud kirikumisika skaalade tähistamiseks. Režiimide nimed tulenevad sageli Vana-Kreeka linnadest ja keskaegses traditsioonis tekkisid nende ümber täpsemad teoreetilised tähendused. Keskajal kasutati moode laialdaselt kirikumuusikas.
Põhimõisted ja intervallimustrid
Igal moodil on iseloomulik toonide ja pooltoonide jada. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tihti sõnu toon (täiskõrguse samm) ja pooltoon. Näiteks lääne duuri ehk joonia muster on:
- toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, pooltoon
Loomuliku moll ehk aeolia muster on:
- toon, pooltoon, toon, toon, pooltoon, toon, toon
Põhimoodid (näide valgetel klahvidel)
Kui mängida klaveril ainult valgeid noote, saab iga noodist alustada ja nii moodustuvad teada-tuntud moodid:
- Joonia (Ionian) — C D E F G A B C (duur)
- Dorian — D E F G A B C D (minori iseloom, tõstetud VI ehk suur VI)
- Friigiline (Phrygian) — E F G A B C D E (minori iseloom, langetatud II)
- Lydia (Lydian) — F G A B C D E F (duursete värvidega, tõstetud IV)
- Mixolydian — G A B C D E F G (duurilaadne, langetatud VII)
- Aeolian — A B C D E F G A (loomulik moll)
- Locrian — B C D E F G A B (ebastabiilne; langetatud II ja vähendatud V)
Kiire viis mõista iga mode iseloomu (astekujud)
- Joonia (Ionian): 1 2 3 4 5 6 7 — tavaline duurheli
- Dorian: 1 2 b3 4 5 6 b7 — mollilmeline, „sinine” vürts (nt džässis ja folgis)
- Friigiline: 1 b2 b3 4 5 b6 b7 — idamaisem, pingestatud algus
- Lydia: 1 2 3 #4 5 6 7 — hele, „unenõudeline” kõla (#4 annab erilise värvi)
- Mixolydian: 1 2 3 4 5 6 b7 — dominantne, rocki ja bluusi levinud
- Aeolian: 1 2 b3 4 5 b6 b7 — loomulik moll, melanhoolne häälestus
- Locrian: 1 b2 b3 4 b5 b6 b7 — väga ebastabiilne (vähendatud V teeb akordi ebamaise)
Kuidas moodi saada ja ära tunda
Lihtne meetod moodi tuvastamiseks on võtta suur (duur) skaala ja hakata sellest alustades mängima teist astet. Näiteks C-duurist alates:
- D startides saad D Dorian
- E startides Phrygian
- F startides Lydian jne.
Kuula iseloomulikke astmeid: Doriani „särav” omadus tuleb tõstetud kuuendast, Mixolydiani „rahulik” dominantne tunne langevast seitsmendast, Lydiani eripära on #4.
Plagaalvariandid (hypo-)
Igal režiimil on ajalooline plagaalversioon, mille nimetuses kasutatakse eessõna hypo- (näiteks hypodorian, hypolydian). Need plagaalvariandid kattuvad samade astmetega, kuid neil on veidi erinev register ja kadentsikäitumine kirikumuusika traditsioonis.
Kus moode kasutatakse tänapäeval
Moodid ei ole ainult ajaloo vare — neid kasutatakse aktiivselt:
- Kirikumuusika ja vokaaltraditsioonid: keskaja laulude ja gregooriuse laulude juures.
- Rahvamuusika: paljud rahvalaulud on modaalsed (st ei järgi rangelt duuri/molli harmooniat).
- Jazz: möödunud sajandil mitmed improviseerimiskontseptsioonid (nt Miles Davise „So What” on D Dorian) tuginevad moodidele.
- Rock ja pop: Mixolydian ja Dorian on väga levinud värvi loomiseks; mõned tuntud meloodiad ja rahvalaulud (nt Greensleeves) on modaalse iseloomuga.
Praktilised harjutused
- Mängi klaveril või kitarril ainult C-duuri valgeid noote ja alusta järjest C, D, E jne — kuula, kuidas iga algusnood muudab meloodia iseloomu.
- Laula või vii meloodiaid, märkides ära, milline astmevahe (nt b3, #4) annab konkreetse kõla.
- Katseta lihtsate akordikolmikute (I, IV, V) asemel akordiprogressioone, mis rõhutavad moodi iseloomu (näiteks Dorianis rõhuta VI astet).
Kokkuvõte
Muusikamoodid annavad meloodiale ja harmooniale erinevaid värve: joonia on meie igapäevane duur, aeolian loomulik moll, aga teised moodid (Dorian, Phrygian, Lydian, Mixolydian, Locrian) toovad sisse eripäraseid intervallivõtmeid nagu tõstetud kuuendik, alandatud sekund või tõstetud neljandik. Moodide tundmine avab uusi võimalusi nii kuulamiseks kui ka loomiseks.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on muusikas režiimid?
V: Muusikas on moodid mingi skaala. Neid kasutasid vanad kreeklased ja laenasid keskaegsed muusikud oma muusikas kasutatavate skaalade kirjeldamiseks.
K: Mitu skaalat kasutatakse lääne muusikas tavaliselt valdavalt?
V: Lääne muusikas kasutatakse tavaliselt peamiselt kahte skaalat - duur ja moll, mis vastavad joonia ja aeolise režiimile.
K: Milline on lääne duurskaala puhul iga noodi vaheliste toonide ja pooltoonide muster?
V: Lääne duurskaala puhul on iga noodi vaheliste toonide ja pooltoonide muster järgmine: toon, toon, pooltoon, toon, toon, toon, toon, pooltoon.
K: Milline on toonide ja pooltoonide muster iga noodi vahel lääne naturaalmollskaala puhul?
V: Toonide ja pooltoonide muster iga noodi vahel on lääne loomulikus molliskaala puhul toon, pooltoon, toon, toon, pooltoon, toon ,toon.
K: Millised on mõned levinud kaasaegsed moodid?
V: Mõned levinumad moodid on iooniline (C D E F G A B C), doriaalne (D E F G A B C D), früügia (E F G A B C D E), lüüdia (F G A B C D E F), miksolüüdia (G A B C D E F G), aeoliline (A B C D E F G A) ja lokriani (B C D E F G A B).
K: Kust pärinevad moodide nimed?
V: Moodide nimed pärinevad Vana-Kreeka linnadest. Keskajal kasutati neid laialdaselt kirikumuusikas.
K: Kas rahvalaulud on sageli modaalsed?
V: Jah, rahvalaulud on sageli modaalsed. Näide tuntud meloodiast, mis on modaalne, on Greensleeves.
Otsige