Piiratud transpositsiooniga skaalad: Messiaeni režiimid ja näited
Avasta Messiaeni piiratud transpositsiooniga skaalad: režiimid, selgitused ja praktilised näited terviktoonsest kuni kaheksatooniliseni — teooria ja analüüs.
Piiratud transpositsiooniga viisid (prantsuse keeles mode à transposition limitée) on omapärased sümmeetrilised skaalad, millel on tavapärasest vähem kui kaheteistkümmet unikaalset transpositsiooni. Neid kasutas laialdaselt prantsuse helilooja Olivier Messiaen, kes kirjeldas neid ja määratles omaenda seitsme režiimi oma teostes ja teoorias.
Et selgitada, mida tähendab "transpositsioon": tavalistel skaaladel, nagu duur või moll, leidub iga oktavi sees kaksteist võimalikku algnooti, seega ka kaksteist erinevat transpositsiooni — iga algnoodist (nt C, C#, D jne) alustades tekib teine, erinev noodikombinatsioon. Seevastu näiteks kromaatiline skaala kasutab kõiki 12 pooltooni ja seetõttu on tegelikult ainult üks transpositsioon: transponeerides kromaatilist skaalat pooletooni võrra, jääb sama noodikombinatsioon.
Messiaeni huvi langes skaaladele, millel oli jaotuse tõttu ainult mõned transpositsioonid (tavaliselt 2, 3, 4 või 6). Selline sümmeetria vähendab võimalike erinevate algtoonide arvu ning tekitab tonaalset ambivalentsust ja värvusefekte, mida Messiaen teadlikult kasutas nii meloodias kui harmoonias.
Esimene režiim on tuntud kui terviktonaalskaal (whole‑tone). Sellel skaalal on vaid 2 transpositsiooni. Näide: alates C-st annab see noodijada C, D, E, F#, G#, A# ja seejärel tagasi C. Transponeerides terviktoonskaalat pooltooni võrra (algnoodiks C#) saadud noodikombinatsioon on teine, aga edaspidised pooltoonisiiretega transpositsioonid annavad juba üht või teist neist kahest komplektist — kokku on ainult kaks eraldi komplekti. Terviktoonskaalat kasutasid ka paljud varasemad heliloojad nagu Glinka, Liszt ja eriti Debussy.
Teine režiim on hästi tuntud kui kaheksatooniline ehk oktaatonskaal (octatonic) — see tõuseb vaheldumisi pooltoon, toon, pooltoon, toon jne (1‑2‑1‑2‑...). Sellel on 3 transpositsiooni. Näide C‑st alustades: C, C#, D#, E, F#, G, A, A# (ja tagasi C). Transponeerides seda skaalat teatud astmete võrra mõne transpositsiooni järel saadakse täpselt sama noodikombinatsioon; seetõttu on võimalikest algnootidest kolm unikaalset varianti.
Kolmas režiim on juba keerulisema mustriga: üks võimalik kirjeldus on vahelduv intervallide jada (näiteks toon, pooltoon, pooltoon, pooltoon jm variatsioonid), mis loob skaala, millel on 4 transpositsiooni. Sellised mustrid annavad sageli skaalasid, kus mõned noodid ilmuvad sagedamini ja teised jäetakse välja, tulemuseks on astmeline, rikkalik värvipalett, mida Messiaen kasutas nii meloodiliste fraaside kui hüperharmooniliste akordide loomiseks.
Messiaeni ülejäänud neli režiimi (4.–7. režiim) on veelgi keerukamate sümmeetriatega ja igal neist on 6 transpositsiooni. Need viivad sageli suurema noodirikkuseni ühe oktavi sees ning annavad võimaluse kujundada mitmekihilisi helivärve ja korduvaid akordistruktuure, mis ei rõhuta üht konkreetset tonaalset keskpunkti.
Messiaenile meeldisid need režiimid eelkõige sellepärast, et need vähendavad hierarhilist seost algnoodiga: ei ole ühtegi nooti, mis kõlaks nagu algnoot — kõik noodid tajutakse võrdselt. Ta kirjeldas seda tunnet tihti kui “võimatuste võlu”, sest skaalade sümmeetria avas uusi võimalusi harmooniakäsitluseks, värvuseks ja rütmiks. Messiaen dokumenteeris ja analüüsis neid oma teoreetilistes kirjutistes (nt Technique de mon langage musical) ning kasutas neid rohkusel oma kompositsioonides, sealhulgas koos linnuhääleline inspiratsiooniga ja keerukate akordite kujundamisel.
Praktiliselt tähendab piiratud transpositsiooniga skaala kasutamine seda, et helilooja saab:
- luua stabiilset, kuid mittetonaalset värvi (õhkkond ja „tooniline udu“),
- ehitada korduvaid, sümmeetrilisi akorde ja voolusid, mis ei taotle funktsionaalset tonaliteeti,
- kombineerida need skaalad teiste muusikaliste elementidega (rütm, tekstiur, orkestratsioon) keeruka imaginaarse maailma loomiseks.
Messiaeni režiimid on jätnud tugeva jälje 20. sajandi muusikasse: neid on uuritud, imiteeritud ja edasiarendatud nii akadeemilises teoorias kui ka heliloomingus, kus need toimivad vahendina tonaalseid eeldusi õõnestada ja uute kõlavärvide otsimiseks.
Küsimused ja vastused
K: Millised on piiratud üleviimise režiimid?
V: Piiratud transpositsiooni moodused on teatud tüüpi muusikaline skaala, mida kasutas prantsuse helilooja Olivier Messiaen. Neil on mõned (tavaliselt kaks või kolm) transpositsioonid ja iga transpositsioon on erinev noodikombinatsioon.
K: Mitu transpositsiooni on duurskaalal?
V: Duurskaalal on kaksteist erinevat transpositsiooni, mis tähendab, et see võib alata mis tahes noodist (C, C#, D, D# jne).
K: Mitu transpositsiooni on kromaatilisel skaalal?
V: Kromaatilisel skaalal on ainult üks transpositsioon, sest selles kasutatakse kõiki noote. See tähendab, et see võib alata mis tahes noodist ja see on sama noodikombinatsioon.
K: Mis on terviktoonide skaala?
V: Terviktoonskaala tõuseb iga kord terve tooni võrra ja sellel on kaks transpositsiooni. Seda kasutasid Glinka, Liszt ja Debussy. Messiaen nimetas seda esimeseks transpositsioonirežiimiks.
K: Kuidas nimetatakse Messiaeni teist moodi?
V: Messiaeni teist moodi nimetatakse ka "kaheksatooniliseks skaalaks" ja see tõuseb pooltooni, tooni, pooltooni, tooni jne. vaheldumisi.
K: Mitu transpositsiooni on Messiaeni kolmandal režiimil kokku?
V: Messiaeni kolmas mood tõuseb toon, pooltoon, pooltoon, pooltoon mustri järgi ja tal on kokku neli transpositsiooni.
K: Mis meeldis Messiaenile nende moodide juures?
V: Messiaenile meeldisid need moodid, sest neis ei ole ühtegi nooti, mis kõlab nagu algnoot; kõik noodid kõlavad võrdselt, nii et ta kirjeldas neid kui "võimatuste võlu".