Claude Debussy – prantsuse helilooja ja impressionismi võtmeisik

Achille-Claude Debussy (sündinud St Germain-en-Laye's 22. augustil 1862; surnud Pariisis 25. märtsil 1918) oli prantsuse helilooja. Ta oli üks 20. sajandi alguse tähtsamaid heliloojaid. Enamik tema teoseid on orkestrile või klaverile. Ta kirjutas ka mõned laulud, kammermuusikat ja ühe ooperi. Ta tegi oma muusikat väga erinevalt romantilisest stiilist, mida teised heliloojad sel ajal kasutasid. Teda nimetatakse sageli impressionistlikuks heliloojaks, sest ta oli mõjutatud maalikunstnike grupist, mida kutsuti "impressionistideks". Nad ei olnud niivõrd huvitatud sellest, et nende maalid näeksid välja täpselt nagu tegelik maailm, vaid eelistasid maalida selliseid asju nagu päikesevalguse mõju veele. Debussy tegi seda sageli ka oma muusikas, mis loob erilise atmosfääri.

Elu ja haridus

Debussy õppis Pariisi konservatooriumis, kus ta sai põhjaliku hariduse nii klaveri- kui ka kontrapunkti- ning kompositsioonialal. 1884. aastal pälvis ta prestiižse Prix de Rome'i, mis võimaldas tal mõneks ajaks Rooma kunstiakadeemia villa residentuuri juures töötada. Hiljem mõjutasid teda sügavalt sümbolistlikud luuletajad (nt Paul Verlaine ja Stéphane Mallarmé) ning 1889. aasta Pariisi maailmanäituse muusikalised ja idamaise kõlestiili esitlused — eriti jaava gamelani kõla — andsid talle uusi kõlavõimalusi.

Stiil ja uuendused

Debussy muusika eristub traditsioonilisest tonaalsusest: ta kasutas sageli mode, pentatoonikat, täiskõla (whole-tone) skaalaid ning paralleelsete (planing) akordide tehnikaid, mis lõhkusid traditsioonilised funktsionaalsed harmooniaseosed. Tema orkestreerimine rõhutas värvi ja läiget, tihti eelistades õrna, õhulist kõla jõulisele dramale. Debussy ise ei armastanud märki „impressionist“, ta pidas end pigem uue kõlavõtme otsijaks, kes püüdis väljendada meeleolu ja atmosfääri.

Tähtsamad teosed

Prélude à l'après-midi d'un faune (1894) — kontserdiorkestrile kirjutatud lüüriline teos, mis tõi Debussyle rahvusvahelise tuntuse.
String Quartet in G minor (1893) — kammerteos, kus on tunda nii vormi- kui ka harmooniakatsetusi.
Pelléas et Mélisande (ooper, esietendus 1902) — Debussy peetakse selle teosega muusikateatri oluliseks uuendajaks; ooper rõhutab kõne-laadset meloodiat ja õhustikku.
La Mer (1905) — orkestriteos, mis maalib muusikalisi ookeani-stseene ja on tuntud oma värvikuse ja dünaamilise orkestreerimise poolest.
Préludes I ja II (klaverile, 1910 ja 1913) — sarjad, kus iga ettekanne on oma pealkirja ja meeleoluga; sisaldavad kuulsaid palaid nagu „La fille aux cheveux de lin“.
Suite bergamasque (klaver, 1890/1905) — tuntud osa „Clair de Lune“ on üks Debussy armastatumaid klaveripalasid.
Children's Corner (1908) — klaverisarja, mille pühendas ta tütrele ja mis näitab nii mängulisust kui ka rafineeritud harmooniat.

Mõju ja pärand

Debussy mõjutas tugevalt 20. sajandi kompositsiooni, tema uued harmoonilised ja värvimeetodid mõjutasid nii impressionismi kui ka hilisemat avangardi. Ta oli oluline eeskuju heliloojatele nagu Maurice Ravel, Igor Stravinsky ja paljudele teistele. Debussy muusika on jätnud tugeva jälje ka filmimuusikale ja jazzile; tema värvilised helikeeled andsid eeskuju helirikkamateks ja tekstuurikesksemateks lähenemisteks.

Isiklik elu ja surm

Debussy eraelu oli mitmete suhete ja skandaalidega ning tal oli tütar Claude-Emma, hüüdnimega „Chou-Chou“. Ta suri 25. märtsil 1918 Pariisis vähki. Tema muusika elab edasi — teoseid mängitakse ja salvestatakse laialdaselt, ning tema innovatsioonid on saanud püsiva osaks klassikalise muusika arengust.

Kokkuvõte: Claude Debussy oli võtmeisik, kes laiendas muusika kõlaruumi, murdis traditsioonilisi harmoonia- ja vorminorme ning lõi peeneid, atmosfäärilisi helimaastikke, mida kuuleme veel tänapäeva muusikas.

Claude Debussy

Life

Claude Debussy lapsepõlv ei olnud lihtne. Tema isa oli rändkaupmees ja ema töötas õmblejana. Noorena õppis ta klaverimängu ja 11-aastaselt võeti ta Pariisi konservatooriumi. Mõnda aega tundus, et temast saab kontsertpianist, kuid ta ei sooritanud eksamit piisavalt hästi. Pärast tähtsa auhinna, Prix de Rome võitmist läks ta kaheks aastaks Rooma, kuid see ei meeldinud talle. Ta külastas Bayreuthi aastal 1888 ja 1889 et kuulata Wagneri oopereid, kuid need ei meeldinud talle. Ta eelistas selliseid helisid nagu jaapani gamelan, mida ta kuulis Pariisis maailmanäitusel.

Veebilehel 1899 abiellus ta noore naisega nimega Rosalie Texier. Ta sai tööd ajakirja La revue blanche muusikakriitikuna. Ta kirjutas oma ooperi "Pélleas ja Mélisande", mida esitati Opéra-Comique'is. See oli äärmiselt edukas ja seda mängiti seal järgmise kümne aasta jooksul 100 korda. Ta kirjutas põnevat muusikat orkestrile: Fêtes galantes ja teose "La Mer" ("Meri"), mille kallal ta töötas Inglismaa lõunarannikul Brightonis viibides. See on üks põnevamaid muusikateoseid merest.

Debussy oli hakanud väga kuulsaks saama. Tema isiklik elu muutus. Ta jättis oma naise, sest oli armunud Emma Bardac'i, kes oli amatöörlauljatar, kellele Gabriel Fauré oli kirjutanud laulutsükli "La Bonne Chanson". Tema abikaasa oli pankur. Ta ostis endale korteri ja Debussy elas seal koos temaga oma elu lõpuni. Neil oli tütar Chou-Chou, kes sündis aastal 1905. Nad abiellusid 1908. aastal.

Debussy järgmine orkestriteos kandis pealkirja "Images". Ta alustas klaveriprelüüdide kompositsiooni kirjutamist. Järgnesid teised teosed: Khamma, Le martyre de St Sébastian ja ballett Jeux, mis lavastati aastal 1913 Djagilevi trupi poolt. Inimesed unustasid selle teose peagi, sest vaid kaks nädalat hiljem tõi sama balletitrupp lavale Stravinski "Kevadriituse", mis põhjustas mässu.

Selleks ajaks oli Debussy haigestunud jämesoolevähki. Tema Londoni visiit 1914. aastal oli tema viimane reis teise riiki. Ta kirjutas veel klaveriteoseid: komplekti "Étude" ja klaveriduo "En blanc et noir" ("Valge ja must"). Ta kavatses kirjutada kuus sonaati, igaühele erinevale pillirühmale, kuid kirjutas neist vaid kolm: ühe tšellole ja klaverile, ühe flöödile, vioolale ja harfile ning ühe viiulile ja klaverile. Sonaat viiulile ja klaverile (1917) oli viimane teos, mida ta avalikult esitas (ta mängis klaveripartiid). Ta suri 1918. aastal jämesoolevähki.

Tema muusika

Saint-Saëns näiteks ei mõistnud, kuidas muusikalised ideed sujuvalt üksteise sisse voolavad. Ta oli alati Debussy vaenlane.

Debussy klaverimuusika on väga mitmekesine. Osa sellest on väga raskesti mängitav, näiteks Etüüdid ja sellised palad nagu "L'isle joyeuse" (Õnnelik saar). Teised kogumikud on palju lihtsamad, nt Suite bergamasque, mis sisaldab väga populaarset pala nimega Clair de lune (Kuuvalgus). Ta kirjutas kaks prelüüdiraamatut. Igal teosel on pealkiri, kuid pealkirjad on trükitud iga teose lõppu, justkui tahaks ta, et kuulaja teaks alles pärast seda, millest on juttu.

Debussy kirjutas suurepäraselt hääle jaoks, muutes muusika just sobivaks prantsuse keele rütmile. Seda võib kuulda tema lauludes ja ooperis. Kasutades sageli üsna lihtsaid meloodiaid ja harmooniaid, loob ta erilise unenäomaailma, mis võib olla väga võimas. Ta kasutab sageli tervetoonilist skaalat ja pentatoonilist skaalat, mis annavad muusikale uduse tunde, sest see ei tundu olevat selgelt ühes kindlas võtmes. Talle meeldis kasutada ebatavalisi akorde lihtsalt nende endi pärast, mitte selleks, et need viiksid mingisse kindlasse võtmesse. Ta kasutas ka vanu skaalasid, mida tuntakse kirikumoodidena.

Debussy muusika avaldas suurt mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. Cage, Messiaen, Boulez ja Stockhausen õppisid kõik tema muusikat kuulates.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Achille-Claude Debussy?

V: Achille-Claude Debussy oli 20. sajandi alguse prantsuse helilooja.

K: Millist muusikat Achille-Claude Debussy komponeeris?

V: Achille-Claude Debussy komponeeris peamiselt orkestrile või klaverile, kuid ta kirjutas ka mõned laulud, kammermuusikat ja ühe ooperi.

K: Mille poolest erines Achille-Claude Debussy muusika teiste oma aja heliloojate omast?

V: Achille-Claude Debussy muusika erines väga palju sellest romantilisest stiilist, mida teised heliloojad sel ajal kasutasid.

K: Kuidas nimetatakse Achille-Claude Debussy'd sageli?

V: Achille-Claude Debussy'd nimetatakse sageli impressionistlikuks heliloojaks.

K: Mis mõjutas Achille-Claude Debussy muusikat?

V: Achille-Claude Debussy'd mõjutas maalikunstnike rühm, mida nimetatakse "impressionistideks".

K: Mis oli impressionistlik kunstistiil?

V: Impressionistlik kunstistiil ei olnud niivõrd huvitatud sellest, et nende maalid näeksid välja täpselt nagu tegelik maailm, vaid eelistasid maalida selliseid asju nagu päikesevalguse mõju veele.

K: Millise erilise atmosfääri lõi Achille-Claude Debussy muusika?

V: Achille-Claude Debussy muusika loob erilise atmosfääri, nagu impressionistide maalidki, keskendudes pigem tunnetele ja efektidele kui rangele realismile.