Prix de Rome
Prix de Rome oli stipendium (rahaline auhind) kunstiüliõpilastele Pariisis. See loodi 1663. aastal Prantsusmaal, kui valitses Louis XIV. Igal aastal anti auhind lootustandvatele noortele maalikunstnikele, skulptoritele ja arhitektidele. Nad pidid lõpetama väga raske töö, et näidata, et nad väärivad auhinna võitmist. Auhinna võitja sai raha, et minna aastaks Rooma õppima. Mõnikord lubati neil jääda kauemaks, kui nad tegid erakordselt head tööd.
1803. aastal lisati teemadele muusika ja 1804. aastal lisati graveerimine. Mõnikord võitsid inimesed "teise auhinna", mis võimaldas neil õppida lühemat aega.
Paljud Prix de Rome'i võitnud kunstnikud on nüüdseks peaaegu unustatud. Teisest küljest on palju kunstnikke, kes said väga kuulsaks, kuid ei võitnud Prix de Rome'i. Nende hulka kuuluvad Augustin Pajou Eugène Delacroix, Edouard Manet, Edgar Degas ja heliloojad Ernest Chausson ja Maurice Ravel. Ravel püüdis seda võita viis korda. Pariisi konservatooriumis oli selle üle suur vaidlus ja pärast seda korraldati reeglid ümber.
Prix de Rome'i anti välja kuni 1968. aastani, mil see lõpetati.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Prix de Rome?
V: Prix de Rome oli 1663. aastal loodud stipendium (rahaline auhind) kunstiüliõpilastele Pariisis.
K: Kes lõi Prix de Rome?
V: Prix de Rome loodi Prantsusmaal Louis XIV valitsemise ajal.
K: Millist tööd pidid kunstnikud tegema, et auhinna võita?
V: Kunstnikud pidid lõpetama väga raske töö, et näidata, et nad väärivad auhinna võitmist.
K: Mida võitjad said?
V: Võitjad said raha, et nad saaksid minna aastaks Rooma õppima, ja mõnikord lubati neil jääda kauemaks, kui nad tegid erakordselt häid töid.
K: Millal lisati auhinna teemaks muusika ja graveerimine?
V: Muusika ja graveerimine lisati auhinna teemaks vastavalt 1803. ja 1804. aastal.
K: Kas teise koha võitjate jaoks oli võimalus?
V: Jah, "teise koha" võitjatel lubati õppida lühemat aega kui esimese koha võitjatel.
K: Millal lõppes Prix de Rome?
V: Prix de Rome jätkus kuni 1968. aastani, mil see lõpetati.
