Maurice Ravel (sündinud Ciboure, Pyrénées-Atlantiques, 7. märts 1875; surnud Pariis, 28. detsember 1937) oli prantsuse helilooja. Tema nime mõeldakse sageli koos Claude Debussyga, kuid nende muusika on tegelikult väga erinev. Ravelile meeldisid lapsed ja loomad ning tema muusika räägib sageli neist. Talle meeldis kirjutada muinasjutte ja lugusid kaugetest maadest. Ta kirjutas imelist klaverimuusikat, millest enamik on raskesti mängitav. Boléro on 17-minutiline teos orkestrile. Lühiversiooni kasutasid uisutajad Torvill ja Dean tantsuks, mis tegi nad 1984. aastal olümpiavõitjate.

Elu ja haridus

Maurice Ravel kasvas üles edelas Prantsusmaal Basque’i rannikul. Tal oli kirg muusika vastu juba lapseeas ja ta jätkas õpinguid Pariisi konservatooriumis, kus ta püüdis arendada nii klaverimängu kui ka heliloomingut. Ta oli tuntud kui perfektsionist: kirjutas hoolikalt orkestratsioonid ja töötas detailide kallal kaua enne teose avalikustamist. Ravel üritas osaleda konservatooriumi ja riiklike konkursside võistlustel, ent kuigi ta pälvis tunnustust, ei saavutanud ta alati ametlikke auhindu, mis mõjutas tema karjääri algusaastatel.

Stiil ja iseloomulikud jooned

Ravelit peetakse tihti impressionismi sugulasheliloojana, kuid tema muusika on selgema vormi- ja rütmitunnetusega ning tihti ka neoklassitsistlikke jooni kandv. Tema tugevuseks oli erakordne orkestratsioonitunnetus: ta teadis täpselt, kuidas eri pilliheli ühendada, et saavutada erksaid värvitoone ja uusi kõlaefekte. Harmoonias kasutas Ravel nii tonaalsust kui ka moodsaid ning idamaised või folk-motivid; hilisemates teostes on tunda ka jazzi- ja ragtime’i mõju. Tema muusika on sageli mänguline, koloristlik ja väga detailne – see nõuab interpreedilt suurepärast tehnilist oskust ja peent kõlavõimet.

Tuntumad teosed

  • Boléro – lihtsast, korduvast teemapõhimõttest arenev orkestriteos, kus sama meloodia kordub pidevalt, kuid orkestratsioon ja dünaamika viivad selle järk-järgult haripunkti. Teos on üks Ravel'i kõige kuulsamaid ja kergesti äratuntavaid lõpetusi.
  • Daphnis et Chloé – suur ballet, kus on eriti tuntud orkestralised koori- ja pildirikkad sektsioonid.
  • L’enfant et les sortilèges – lüüriline muusikaline komöödia (viisiline muusikalavaru), kus lavastuslik jutustus ja muusika sulanduvad omavahel.
  • Pavane pour une infante défunte – melanhoolne, peen klaveripala, millest on tehtud ka orkestratsioon.
  • Gaspard de la nuit ja Miroirs – klaverikogud, milles on äärmuslik tehniline keerukus ja kujutluslik sisu; eriti tuntud on teose “Scarbo” raskusaste.
  • Piano Concertos – Ravel kirjutas mitmeid klaverikontserte, milles on tunda nii jazzilikke rütme kui ka tema meisterlikku orkestratsiooni. Ta on tuntud ka oma kontserdi(palas) "pour la main gauche" – kontsert vasakule käele.
  • Orkestratsioonid – üks kuulsamaid on tema orkestratsioon Mussorgski “Pictures at an Exhibition” käsitlusele, mis populariseeris seda teost orkestrihelis.

Töö ja mõju

Ravel oli väljapaistev interpreet omaenda klaverimuusikas ja sageli esitas ta teoseid ise. Kuigi ta ei olnud suur poliitiline aktivist või koolkonna juht, mõjutas tema looming tugevalt 20. sajandi alguse muusikatrende: ta tõi orkestrisse värve ja detailset teksti, leidis uusi rütmilisi ja harmoonilisi võimalusi ning ühendas prantsuse meloodilise traditsiooni uuemate stiilidega. Tema teosed on püsiv osa sümfoonia- ja kammermuusika repertuaarist ning neid salvestatakse ja mängitakse üle maailma.

Terviseprobleemid ja pärand

Elu lõpuperioodil mõjutavad tervisehädad tema loometööd ja isiklikku olukorda; viimasel eluaastal halvenes tema seisund ning 1937. aasta detsembris suri ta Pariisis. Ravel jättis maha rikkaliku ja mitmekesise pärandi: helilooming, mis ühendab tehnilist täpsust ja värviküllast orkestratsiooni, ning paljud teosed, mis algselt tundusid uuenduslikud, on nüüd klassikaks saanud.

Ravelit meenutatakse eelkõige kui meistrit, kes oskas orkestrist ja klaverist välja pigistada uue kõlapildi, ning kui heliloojat, kelle teosed kõnetavad nii muusikuid kui ka laiemat publikut. Tema loomingut mängitakse igal aastal kontserdisaalides, festivalidel ja salvestustena, ning tema nimi on püsiv osa 20. sajandi muusikaloost.