Ballets Russes ajalugu ja mõju balletile Sergei Diagilev juhtimisel

Ballets Russes oli balletitantsijate kompanii, mille täielik nimetus oli Les Ballets Russes de Serge Diaghilev. Nad said 20. sajandi alguses Euroopas äärmiselt kuulsaks.

Trupi moodustas ja juhatas venelane Sergei Diagilev. Ballets Russes'il oli rohkem mõju balletile ja ballettmuusikale kui ühelgi teisel oma aja balletitrupil. Tantsijad olid pärit Venemaalt, kuid trupp reisis läbi kogu Euroopa, veetis aga suure osa oma ajast Pariisis. Stravinski oli üks paljudest heliloojatest, kes kirjutas neile ballettmuusikat.

Sergei Diagilev oli impresario, kes oskas väga hästi märgata häid tantsijaid ja aidata neil tõusta suureks. Tal oli väga hea maitse kunstis ja muusikas ning ta inspireeris mõnda suurt heliloojat kirjutama muusikat oma tantsijatele. Ta palkas oma lavastuste jaoks lavastuskujundusi tegema oma aja kuulsaimaid maalikunstnikke.

Asutamine, aeg ja tegevus

Ballets Russes loodi 1909. aastal ja tegutses aktiivselt kuni Sergei Diagilevi surmani 1929. aastal. Trupp ei olnud traditsiooniline hooaja-põhine teatriteater, vaid rändtrupp, mis korraldas kunstilisi hooajaetendusi peamiselt Pariisis ja teistes Euroopa kultuurikeskustes. Diagilev sidus balletti tihedalt kaasaegse kunsti, muusika ja moega, muutes iga lavastuse terviklikuks kunstiliseks sündmuseks.

Peamised koostööpartnerid ja loomeisikud

• Heliloojad: peamiselt Stravinski, aga ka Maurice Ravel, Erik Satie ja teised, kes lõid kaasaegset ja mõnikord vastuolulist muusikat Ballets Russes tarbeks.
• Lavastajad ja koreograafid: Michel Fokine, Vaslav Nijinsky, Léonide Massine ja Bronislava Nijinska olid mõned olulisemad koreograafia uuendajad, kes töötasid trupiga.
• Lavastus- ja kostüümikunstnikud: Léon Bakst ja Alexandre Benois andsid trupi visuaalsele stiilile tugeva, idamaise ja avantgarde’i ilme; hiljem tegelesid koostööga ka kunstnikud nagu Pablo Picasso (nt Parade).
• Tantsijad: trupis esinesid kuulsad tantsijad nagu Tamara Karsavina, Vaslav Nijinsky, Anna Pavlova (haaratud seoses tema varasema ja hilisema koostööga) ning paljud teised, kes said sealt rahvusvahelise kuulsuse.

Tuntud lavastused ja mõju

Mõned Ballets Russes’i kuulsamad lavastused ja nende mõju:

• Tulelind (The Firebird, 1910) – Stravinski esimene suurem koostöö Diagileviga; tõi esile Venemaa rahvuslike motiivide moderniseerimise.
• Petrushka (1911) – kombineeris vene rahvaluule, ekspressionistliku koreograafia ja uuendusliku orkestratsiooni.
• Pühade tants (Le Sacre du Printemps, 1913) – Stravinski muusika ja Nijinsky koreograafia tekitasid Pariisis esiettekandel suurt skandaali; tükk mõjutas tugevalt 20. sajandi muusikalist ja koreograafilist mõtlemist ning avas ukse modernismile balletis.
• Après-midi d’un faune (1912) – Nijinsky kasutas Debussy muusikat, lavastus oli revolutsiooniline keha- ja ruumikasutuse poolest.
• Parade (1917) – koostöös Erik Satie, Jean Cocteau ja Pablo Picasso’ga; näide multidistsiplinaarsest koostööst, mis lõhkus traditsioonilisi teatritettekande piire.

Stiililised uuendused

Ballets Russes lõhkus mitmeid klassikalise balleti konventsioone: rõhutati emotsiooni ja karakterit, kasutati vabamat keha- ja rühtkõne, integreeriti rahvuslikke ja rahvapäraseid elemente ning loodi teoseid, kus muusika, koreograafia ja lavakujundus olid ühtsena kujundatud kunstiteoseks. Diagilev propageeris ka kaasaegset esteetikat, kutsudes kaasa töötama maalikunstnikke, moeloojaid ja heliloojaid, mis muutis balletti mitme kunstivormi kohtumispaigaks.

Pärand ja mõju tänapäeval

Pärast Diagilevi surma 1929. aastal trupp ametlikult lõppes, kuid tema ideed ja paljud trupist välja kasvanud tantsijad ning koreograafid levitasid uusi tavasid üle maailma. Ballets Russes mõjutas sügavalt tänapäevase balletikoreograafia, orkestratsiooni, kostüümikunsti ja lavakujunduse arengut. Diagilevi pärandina tekkisid hiljem mitmed järglastrupid, nagu Ballets Russes de Monte Carlo, mis kandis edasi stiili ja repertuaari ning mõjutasid 20. sajandi balletikultuuri laiemalt.

Diaghilevi roll impresariina

Sergei Diagilev oli rohkem kui lihtsalt trupi juht: ta oli maitsekujundaja, mentoraalne juhataja ja võrgustike looja. Ta tunnetas ajaloolisi ja esteetilisi muutusi ning suutis järjekindlalt koguda ja koordineerida tipptalentide meeskondi. Tänu temale sai balletist platvorm, kus toimusid laiapõhjalised kunstilised eksperimendid, mis mõjutasid kogu 20. sajandi visuaalset ja performatiivset kultuuri.

Kokkuvõte

Ballets Russes oli 20. sajandi alguse üks mõjukamaid balletitruppe. Diagilevi juhtimisel sai trupp sümboliks selle kohta, kuidas ballet saab areneda dialoogis teiste kunstidega, olla innovatiivne ja rahvusvaheline. Nende lavastused, muusika ja kujundus määrasid suunda, mida järgisid paljud hilisemad koreograafid, heliloojad ja lavastajad üle maailma.

Tantsijad

Ballets Russes'il oli palju kuulsaid tantsijaid. Paljud neist olid pärit Venemaa keiserlikest teatritest ja tulid suvekuudel Ballet Russes'ile tantsima. Mõned suured tantsijad olid Anna Pavlova, Tamara Karsavina, Olga Spessivtzeva, Mathilde Kschessinska, Ida Rubinstein, Bronislava Nijinska, Lydia Lopokova ja Alicia Markova.

See seltskond oli eriti mõjukas, sest nad pidasid meestantsijaid tähtsaks. Kuni selle ajani pöörati naistantsijatele palju rohkem tähelepanu kui meestantsijatele. Meestantsijate hulgas olid Michel Fokine, Serge Lifar, Léonide Massine, George Balanchine, Adolphe Bolm ja eriti Vaslav Nijinski, kellest sai oma aja suurim tantsija.

Tamara Karsavina, tsaari keiserliku balleti suurballeriin ja Sergei Diagilevi Pariisi Ballet Russe.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid Ballets Russes?

K: Mis oli Ballets Russes'i täielik pealkiri?

K: Milline oli Ballets Russes'i mõju balletile ja ballettmuusikale?

K: Kust tulid tantsijad?

K: Kuhu reisisid Ballets Russes?

K: Kes olid heliloojad, kes kirjutasid Ballets Russes'ile ballettmuusikat?

K: Milline oli Sergei Diagilevi roll Ballets Russes'is?

Otsing