Darius Milhaud

Life

Milhaud' perekond oli juut. Ta kasvas üles Aix-en-Provence'is. Tema isa oli mandlikaupmees. Kui ta oli väga väike, kuulas ta sageli laule, mida laulsid naised, kes sorteerisid pähkleid. Need olid Provence'i rahvalaulud. Kui ta oli noormees, meeldis talle Provence'i maadel jalutuskäikudel käia. See oli oluline osa tema elust.

Milhaud' vanematele meeldis muusika. Tema isa oli pianist ja mängis sageli kohalikel muusikakoosolekutel. Tema emal oli kena kontraallthääl. Seitsmeaastaselt õppis ta viiulit mängima. Ta armastas Claude Debussy muusikat, kellega ta kunagi kohtus.

Milhaud õppis Pariisis Pariisi konservatooriumis, kus ta kohtus Arthur Honeggeri ja Germaine Tailleferre'iga, kellest sai samuti Les Sixi liige. Ta õppis kompositsiooni Charles-Marie Widori juures ning harmooniat ja kontrapunkti André Gédalge'i juures. Ta õppis ka eraviisiliselt Vincent d'Indy juures. Ta õpetas ise klaverimängu. Pariisis sai ta kuulata paljude suurte heliloojate muusikat.

Ta oli kohutavalt kurb, kui üks lähedane sõber langes I maailmasõjas. Ta töötas seal peaaegu kaks aastat, dešifreerides koode. Talle meeldisid džungli helid. Need helid pidid mõjutama tema muusikat. Teine suur mõju oli jazz, mida ta kuulis 1922. aastal New Yorgis.

Milhaud naasis Prantsusmaale ja töötas väga palju. Ta reisis sageli. 1940. aastal pidi ta emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse, sest natsid arreteerisid juudi muusikuid. Ameerikas pidas ta loenguid.

Tema tervis muutus halvaks. Ta põdes peaaegu kogu oma täiskasvanuea jooksul reumatoidartriiti ja 1948. aastaks oli ta ratastoolis. Ta jätkas siiski reisimist ja õpetamist nii kaua kui võimalik. Tõenäoliselt oli tema kuulsaim õpilane Dave Brubeck.

1925. aastal abiellus Milhaud oma nõo, näitlejanna Madeleine Milhaud'ga. Ta esines sageli kõnelevaid rolle oma abikaasa muusikateostes. Mehe viimastel aastatel pühendas ta end mehe eest hoolitsemisele. Ta suri 17. jaanuaril 2008 Pariisis 105-aastaselt.